Määruse tegemise aeg ja koht 4. mai 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number
2-24-123105
Kohtuasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi I.U vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Kompromissi lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepingulised esindajad Ahto Järvela ja Sigrid Rahkema
kinnitamine
ja
tsiviilasja
menetluse
Kostja I.U (isikukood XXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada kohtuotsuse teatavakstegemise aeg 18. mail 2026.
2.Kinnitada Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) ja I.U (isikukood XXX) vahel 30. aprillil 2026 kohtule esitatud kompromiss järgmistel tingimustel:
2.3.Kui I.U tasub osaliselt või hilineb kohtumääruse resolutsiooni punktis 2.1 (kompromissilepingu punktis 1) fikseeritud osamakse tasumisega, on Aktiva Finance Group OÜ-l õigus nõuda I.U-lt kompromissisumma kohest tasumist koos viivitusintressiga (s.o 0,0657% päevas) põhivõla jäägist iga viivitatud päeva eest kuni võlajäägi tegeliku tagastamise kuupäevani.
2.4.I.U poolt kompromissilepingust tuleneva maksega viivitamisel on Aktiva Finance Group OÜ-l õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ja I.U kohustub alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses.
3.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-123105.
4.Jätta kompromissis nimetamata poolte menetluskulud nende endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
5.Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ taotlus riigilõivu tagastamiseks ja tagastada Aktiva Finance Group OÜ-le menetluses tasutud riigilõivust 228,68 eurot. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale ei saa määruskaebust esitada.
ASJAOLUD
2 (7)
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 17.06.2024 ja 07.08.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avaldused I.U (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks (tsiviilasjad nr 2-24-123105 ja 2-24-128455). Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetlused ja andis määrustega asjad üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas Tartu Maakohtule hagid 28.11.2024 ja 03.12.2024. Kohus on hagid liitnud ühte menetlusse (käesolev tsiviilasi nr 2-24-123105). Hageja esitas hagi tervikteksti 06.03.2025.
2.Kohus võttis 7. märtsi 2025 määrusega hagiavalduse menetlusse (06.03.2025 allkirjastatud hagis nimetatud nõuded). Hageja palus kostjalt enda kasuks välja mõista põhinõude 2192,81 eurot, intressi 259,19 eurot, sissenõudmiskulud 120 eurot ja viivise 376,78 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise alates 03.12.2024 kuni lepingu nr L89010169729 põhinõude 1493,11 eurot täitmiseni määraga 24% aastas, kuni lepingu nr C85010243526 põhinõude 500 eurot täitmiseni määraga 22% aastas ning kuni lepingu nr CNT0000069927 põhinõude 199,70 eurot täitmiseni määraga 19,90% aastas. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda.
2.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Inbank Finance AS (krediidiandja) ja kostja 16.10.2022 järelmaksulepingu nr L89010169729, millega rahastati kauba ostu summas 1493,11 eurot. Lepingu intressimäär oli 25% aastas ja krediidi kulukuse määr 39,06% aastas; maksegraafik 60 kuud. Kostja jäi viivisesse 8.–11. osamaksega (15.11.2023–15.02.2024). Krediidiandja saatis 06.02.2024 ülesütlemise hoiatuse (täiendav tähtaeg kuni 20.02.2024) ja teatas lepingu lõpetamisest 27.02.2024. Hageja põhinõue on 1493,11 eurot (põhiosa on tasumata), intressivõlgnevus perioodi 15.11.2023–27.02.2024 eest on 248,72 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 28.02.2024–02.12.2024 eest on 273,17 eurot. Pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulud on 50 eurot (tasulised teated 06.03.2024, 19.03.2024, 22.04.2024 ja muud kulud). Lepingu nr L89010169729 alusel sai kostja 1493,11 eurot ja on tagasi maksnud kokku 437,49 eurot.
2.2.Inbank AS (krediidiandja) ja kostja sõlmisid 24.10.2022 IN Pay makselahenduse lepingu nr C85010243526. Lepingu intressimäär oli 22% aastas ja krediidi kulukuse määr 39,99% aastas. Lepingu ülesütlemine toimus 27.02.2024 seoses kostja võlgnevusega teise Inbanki lepingu (L89010169729) all. Ülesütlemise hetkel oli kostjal tagastamata krediit 502,30 eurot, millest hageja nõuab 500 eurot. Hageja esitab intressivõlgnevuse 7,51 eurot (kuni 27.02.2024) ja sissenõutavaks muutunud viivise 83,85 eurot perioodi 28.02.2024–02.12.2024 eest. Pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulud on 40 eurot (tasulised teated 12.03.2024, 12.04.2024, 06.06.2024 ja muud kulud). Lepingu nr C85010243526 alusel oli krediidilimiit 500 eurot. Kostja kasutas kokku 3664,15 eurot ja on tagasi maksnud kokku 3903,78 eurot.
2.3.Coop Pank AS (krediidiandja) ja kostja sõlmisid 02.10.2015 Säästukaardi lepingu nr CNT0000069927 krediidilimiidiga 200 eurot. Lepingu intressimäär on 19,90% aastas ja krediidi kulukuse määr 6,27% aastas; igakuine hooldustasu vastavalt hinnakirjale. Kostja jäi viivitusse vähemalt kolme järjestikuse osamaksega (05.02.2024–05.05.2024). Krediidiandja saatis 30.04.2024 ülesütlemise hoiatuse (tähtaeg kuni 21.05.2024) ja teatas lepingu lõpetamisest 30.05.2024. Ülesütlemise seisuga oli tagastamata krediit 199,70 eurot. Intressivõlgnevus on 2,96 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 19,76 eurot perioodi 31.05.2024–28.11.2024 eest, haldustasu 8,23 eurot. Pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulud on 30 eurot (tasulised teated 12.06.2024, 27.06.2024, 08.07.2024 ja muud 3 (7)
kulud). Lepingu nr CNT0000069927 alusel oli krediidilimiit 200 eurot. Kostja kasutas kokku 11 522,22 eurot ja on kokku tagasi maksnud 12159,73 eurot.
2.4.Esialgsed võlausaldajad loovutasid kostja vastu suunatud nõuded hagejale.
3.Pooled esitasid kohtule 30. aprillil 2026 kompromissilepingu, mis sisaldas järgmisi tingimusi:
3.Kui Kostja tasub osaliselt või hilineb Kompromissi punktis 1. fikseeritud osamakse tasumisega, on Hagejal õigus nõuda Kostjalt kompromissisumma kohest tasumist koos viivitusintressiga (s.o 0,0657% päevas) põhivõla jäägist iga viivitatud päeva eest kuni võlajäägi tegeliku tagastamise kuupäevani.
4.Kostja poolt käesolevast kompromissilepingust tuleneva maksega viivitamisel on Aktiva Finance Group OÜ õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ja kostja kohustub alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses.
5.Juhindudes TsMS §-dest 428 lg 1 p 4 ja 430 lg 1 paluvad pooled, et Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kinnitaks käesoleva kompromissi määrusega ja lõpetaks tsiviilasja nr 2-24-123105 menetluse kostja vastu esitatud hagi osas seoses kompromissi saavutamisega poolte vahel.
6.Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud TsMS § 432 sisust, et poolte kompromissi kinnitamine kohtus võtab hagejalt õiguse pöörduda kohtusse hagiga kostja vastu vaidluses sama hagi eseme üle samal alusel. TsMS § 661 lg 4 alusel loobuvad pooled määruskaebuse esitamise õigusest. 7. Kuna hageja ja kostja sõlmivad asja lahendamiseks kompromissilepingu, siis tulenevalt TsMS §-st 150 lg 2 p 1 palub hageja kohtul talle tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust summas 161,17 eurot Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele EE147700771000526428.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada ning tsiviilasja menetlus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetada. Kohus tühistab kohtuotsuse teatavakstegemise aja 18. mail 2026.
5.TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
Kohtu hinnangul ei esine TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks kompromissi kinnitamist. Kompromiss ei ole kinnitatavas osas vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromissilepingut võimalik täita.
Kompromissi sõlmimisel on hageja vähendanud oma nõuet, arvestades, et krediidiandjad rikkusid kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hagiavaldusest nähtuvalt sai kostja lepingu nr L89010169729 alusel laenu 1493,11 eurot, millest kostja on tagasi maksnud 437,49 eurot. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et põhivõlg on summas 1055,62 eurot. Seega on hageja arvestanud kostja tasutud 437,49 eurot põhinõude katteks. Kompromissist nähtuvalt ei nõua hageja kostjalt intressi ega muude tasude tasumist. Samuti ei nõua hageja kostjalt lepingute nr C85010243526 ja CNT0000069927 alusel võlgnevusi. Hageja nõuab üksnes lepingu nr L89010169729 alusel põhivõla ja viivise
5 (7)
tasumist. Kohus märgib, et poolte menetluslikud avaldused ja kinnitused ei ole kompromissi osa, mistõttu kohus kompromissilepingu punkte 5–7 kompromissi osana ei kinnita. Pooled kinnitasid kompromissi esitamisel, et nad on menetluse kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest teadlikud.
6.Kohus selgitab, et vastavalt TsMS §-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kompromissi kinnitava kohtumääruse täitmist saab nõuda täitemenetluse korras.
7.Hageja taotleb poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Samuti on hageja esitanud 06.03.2025 menetlusdokumendis taotluse enam tasutud riigilõivu 100 eurot tagastamiseks.
Esmalt selgitab kohus, et TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse tsiviilasjas nr 2-24-123105 17.06.2024 ja tsiviilasjas nr 224-128455 07.08.2024. Seega loetakse hagide esitamise ajaks vastavalt 17.06.2024 ja 07.08.2024. Hagi esitamise aeg on oluline viivisenõude arvestamisel hagihinna hulka.
Kohus märgib, et hagi esitamise ajal oli hagihinnaks 3227,50 eurot, arvestades hageja 06.03.2025 täiendatud hagis esitatud nõudeid, mis kohus menetlusse võttis. Hagilt hinnaga 3227,50 eurot tuli riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 420 eurot. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetlustes riigilõivu 162,65 eurot ja hagide esitamisel Tartu Maakohtule täiendavad riigilõivud 28.11.2024 35 eurot ja 02.12.2024 357,35 eurot, s.o kokku 520 eurot. Hageja on menetluses tasunud riigilõivu kokku 520 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu 100 eurot ettenähtust enam, mis tuleb TsMS § 150 lg 1 p 1 järgi hageja avalduse alusel hagejale tagastada. Kohus rahuldab hageja taotluse enam tasutud riigilõivu 100 eurot tagastamiseks.
Hageja taotleb TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel poole hagilt tasutud riigilõivu tagastamist summas 161,17 eurot. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetlustes riigilõivu 162,65 eurot. Seega kuulus hagilt tasumisele täiendav riigilõiv 257,35 eurot, millest kohus tagastab kompromissi sõlmimise tõttu poole, s.o 128,68 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks osaliselt. Kohus rahuldab hageja taotluse riigilõivu 128,68 eurot tagastamiseks. TsMS §
6 (7)
150 lg 3 sätestab, et menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise tõttu ei tagastata maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Riigilõivu tagastamise taotlus jääb rahuldamata 32,49 euro ulatuses.
8.Kompromissist nähtuvalt on pooled kokku leppinud, millised menetluskulud kostja hagejale hüvitab. Kohus jätab poolte menetluskulud muus osas TsMS § 168 lg 3 alusel poolte endi kanda.
9.Pooled on TsMS § 661 lg 4 alusel välistanud kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise õiguse. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.