Ümberkujundamise kava täitmise tähtaeg on 15.05.2029. Selgitused ümberkujundatavate kohustuste tabeli kohta: Võlgnik tasub võlausaldajatele kohustuse põhiosa ja võlgnetavad kõrvalkohustused osaliselt. Ümber kujundatakse kõik võlgniku kohustused. Alates kava kinnitamisest (kava täitmise korral ) on uueks kohustuseks konkreetse võlausaldaja ees kavas toodud kohustus, mis on ümberkujundamata kohustuse summast 29,73%. Võlgnik teostab esimesed maksed võlausaldajatele hiljemalt 15.06.2026, eeldusel, et kava on kohtu poolt kinnitatud ja määrus jõustunud. Igakuiselt tasub võlgnik võlausaldajatele kokku 300 eurot. Viimased maksed erinevad vastavalt võlgnevuse jäägile. Ümberkujundamise kava jõustumisest 15 päeva jooksul tasub võlgnik kohtu poolt määratava usaldusisiku tasu selle osa, mida ei tasuta võlgniku poolt menetluskulude katteks deposiiti kantud raha arvelt.
3.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik.
4.Kohustada J. S.-i iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest esitama usaldusisikule 01. juuliks aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada 01. juuliks 2027 ja viimane 20. maiks 2029.
5.Kohustada usaldusisikut esitama kohtule aruanne J. S.-i võlgade ümberkujundamise menetluse lõpus (pärast viimase aruande saamist võlgnikult) 31. maiks 2029.
6.Tühistada 06.10.2025 määrusega J. S.-i varale seatud käsutuskeeld.
7.Võlgnik kannab võlgade ümberkujundamise menetluskulud jäävad nende endi kanda.
menetluse
kulud.
Võlausaldajate
8.Määrata J. S.-i usaldusisiku Jüri Truuts tasuks kokku 3334,67 eurot (sh käibemaks).
9.Määratud usaldusisiku tasu summas 2802,00 eurot maksta välja J. S.-i poolt 07.11.2025, 09.12.2025, 09.01.2026, 09.02.2026, 10.03.2026 ja 09.04.2026 kohtu deposiiti tasutud summa arvelt, Autente Menetlusteenused OÜ (registrikood 12660302) arvelduskontole XXX. Ülejäänud summa (532,67 eurot) makstakse usaldusisikule välja eraldi määrusega pärast seda, kui J. S. on nimetatud summa kohtu deposiiti tasunud.
10.Kohustada J. S.-i tasuma usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks tasumata osa, so 532,67 eurot hiljemalt 25.05.2026. Deposiit tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is (viitenumbrita). Selgitusse märkida tsiviilasja number 2-25-15943. Kohtule tuleb esitada deposiidi tasumise kohta maksekorraldus või andmed, mis võimaldavad kontrollida selle tasumist elektrooniliselt. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest (FiMS § 7 lg 1). Toimetada määrus kätte võlgnikule, võlausaldajatele ja usaldusisikule. Määrus teha avalikult teatavaks ja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded (FiMS § 28 lg 1).
Edasikaebamise kord Ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale võivad võlgnik ning ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldajad esitada määruskaebuse Viru Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise osas võivad määruse peale usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Viru Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. 2(9)
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.J. S. (avaldaja/võlgnik) esitas Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse. Avaldaja on lahutatud, avaldaja ülalpidamisel on 1 alaealine laps. Avaldaja töötab XXX AS-s XXX, igakuine sissetulek on 1638,48 eurot (netos, sh töötasu 890 eurot, elatis 292 eurot, peretoetus 80 eurot ja töövõimetoetus 376,48 eurot) ja igakuised väljaminekud 917 eurot. Omab korterit asukohaga XXX, väärtus 2500 eurot. Avaldajal on võlausaldajate ees kohustusi kokku 35 450,57 eurot. Avaldaja soovib võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist.
2.06.10.2025 määrusega võttis kohus avaldaja maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas usaldusisikuks pankrotihalduri Jüri Truutsi. Kohus peatas avaldaja vara suhtes toimuva sundtäitmise ja keelas avaldajal usaldusisiku nõusolekuta kogu vara käsutamise.
3.22.10.2025 esitas usaldusisik kohtule aruande J. S. maksejõuetusavalduse menetluses. Usaldusisik tegi ettepaneku võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks ja ümberkujundamise kava koostamiseks 60 päevase tähtaja andmiseks pärast seda kui võlgnik on tasunud kohtu deposiiti menetluskulude katteks vähemalt 2800 eurot.
4.27.10.2025 toimus J. S.-i ärakuulamine, kus osales ka usaldusisik.
5.29.10.2025 määrusega kohustas kohus võlgnikku tasuma usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina 2800 eurot kuue osamaksena. Võlgnik tasus 07.11.2025, 09.12.2025, 09.01.2026, 09.02.2026, 10.03.2026 ja 09.04.2026 deposiidimaksed kogusummas 2802 eurot (6x467). Maksekorraldused on kohtule esitatud.
6.12.01.2026 määrusega kohus rahuldas J. S.-i maksejõuetusavalduse ning algatas võlgade ümberkujundamise menetluse. Sama määrusega kohustas kohus võlgnikku jätkama usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina maksete tasumist kokku vastavalt 29.10.2025 kohtumääruses sätestatule. Kohus määras usaldusisikule võlgade ümberkujundamiskava koos võlausaldajate seisukohtadega esitamiseks tähtaja kuni 12.03.2026.
7.Usaldusisik esitas 03.03.2026 kohtule taotluse võlgade ümberkujundamiskava esitamise tähtaja pikendamiseks kuni 13.04.2026 ja võlausaldajalt XXX AB-lt dokumentide väljanõudmiseks. 17.03.2026 määrusega kohus rahuldas usaldusisiku taotlused.
8.Usaldusisik esitas kohtule 13.04.2026 taotluse võlgade ümberkujundamise kava kinnitamiseks. Kava koostamisel on kavas arvesse võetud kokku 6 võlausaldaja nõudeid (kokku 16 nõuet) kogusummas 36 321,80 eurot, sh põhinõuded 30 204,47 eurot. Kava kohaselt võlausaldajatele kava täitmise ajal võlausaldajatele jooksvalt intressi ei tasuta. Võlausaldajate nõuetest rahuldatakse 29,73%. Usaldusisik saatis kava võlausaldajatele tutvumiseks ja seisukoha avaldamiseks 24.03.2026 ja määras seisukoha avaldamiseks tähtajaks 08.04.2026. Tähtajaks avaldas seisukoha 4 võlausaldajat, kelle nõuded kokku on 13 052,65 eurot (35,94% nõuete kogusummast). Tähtajaks jättis seisukoha avaldamata XXX OÜ ja XXX AB. XXX OÜ on kinnitanud kava kättesaamist 25.03.2026, XXX AB kättesaamist kinnitanud ei ole. Ümberkujundamise kava poolt on kohtutäitur A. K. (9,77% nõuetest). Ümberkujundamise kava vastu on XXX AS, XXX OÜ ja XXX OÜ (kokku 26,17% nõuetest). Ümberkujundamise kava kohta jättis seisukoha avaldamata XXX OÜ ja XXX AB (kokku 64,06% nõuetest). Võlgnik soovib endale kuuluva korteriomandi säilitada. Usaldusisik on seisukohal, et kui võlgnik võtab endale kohustuse tasuda hiljemalt 15.05.2029 võlausaldajate makseid vastavalt kavale, siis on see võlausaldajate huvides rohkem, kui võlgniku pankroti väljakuulutamine ja tema kohustustest vabastamise menetlus kolme aasta jooksul. 3(9)
9.Kavale esitasid vastuväited XXX AS, XXX OÜ ja XXX OÜ. XXX OÜ ei nõustunud sellega, et nad on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna nõue tuleneb kohtulahendist ning nõuet tuleb käsitleda kaitsmiseta tunnustatuks PankrS § 1003 lg 4 alusel. Võlausaldaja palub jätta kava kinnitamata. XXX OÜ leidis, et võlgade ümberkujundamise menetluse mõte on olla eelkõige alternatiiviks pankrotimenetlusele ja menetluse üldpõhimõtte kohaselt ei tohiks makseraskustesse sattunud isiku võlausaldajad võlgade ümberkujundamise menetluses sattuda oluliselt halvemasse olukorda võrreldes sellega, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral. Võlausaldaja märkis samuti, et kinnisasja müügi vältimine ei saa olla ainsaks põhjuseks ümberkujundamiskava kinnitamiseks ning võlausaldaja ei ole ümberkujundamiskavaga nõus. XXX AS märkis, et ei ole nõus põhiosa vähendamisega, seega ei ole nõus ümberkujundamiskavaga.
10.Usaldusisik ei nõustunud vastuväidetega. Usaldusisik märkis, et arvestades võlgniku sissetulekuks 1200-1300 eurot kuus oleks seadusjärgne makse pankrotivarasse 120-190 eurot kuus, 36 kuu jooksul 4320-6840 eurot. Seega pakub võlgnik ümberkujundamise kava igakuiseid makseid (300 eurot) suuremas summas, kui oleks seadusjärgne makse pankrotimenetluses. Oluline on ka korteri võimaliku müügi tulemi rahaline aspekt. Võlgniku korter asub piirkonnas, kus korterite turg on väga heitlik. Ajakirjanduses avaldatud andmetel ja usaldusisikut kiirkonsulteerinud asjatundjate sõnul pakutakse seal kandis kortereid ka põhimõtteliselt tasuta, peaasi, et omanik vabaneks kommunaalmaksete kohustustest. Samas on osades majades korteritel märkimisväärne maksumus. Usaldusisikul puuduvad põhjalikumad eriteadmised Kohtla-Järve kinnisvara hindamiseks. Võlgniku hinnangul maksab korter 2500 eurot. Kui korter maksab üle 5000 euro, siis võlausaldajad saaksid pankrotimenetluses pigem rohkem. Kui korter maksab alla 5000 eurot, siis võlausaldajad saavad ümberkujundamise menetluses pigem rohkem raha.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus võlgade ümberkujundamiseks tuleb rahuldada ning 13.04.2026 esitatud võlgade ümberkujundamiskava kinnitada.
12.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 2 lg 1 sätestab, et füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eesmärk on võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse. Sama sätte lõike 3 kohaselt on võlgade ümberkujundamise eesmärk ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve. FiMS § 19 lg 1 kohaselt kohus algatab võlgade ümberkujundamise menetluse, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu, eelkõige kui võlgniku makseraskused ei ole ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal.
13.Vaidlus puudub, et võlgnik on makseraskustes. Väljaselgitatud võlgniku vara on kokku umbes 4 700 eurot kuni 10 000 eurot (korteriomand, kus võlgnik elab, korteriomandi keskmine maksumus võib olla 5000 eurot, korteriomandile on seatud keelumärge XXX OÜ kasuks, 4 täitemenetlust). Väljaselgitatud kohustusi on võlgnikul vähemalt 36 321,80 eurot. Võlgnik soovib võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimist. Usaldusisik on koostanud graafiku igakuise maksega 300 eurot. Võlgniku sissetulek on 1638 eurot kuus. Arvestades üksnes võlgniku sissetulekut, on võlgnikul võimalik igakuiselt tasuda 300 eurot laenumaksete katteks.
14.Võlgnik taotleb FiMS § 21 lg 1 alusel võlgade ümberkujundamise kavaga oma rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise ja osadena täitmise teel. Tegemist on võlgade ümberkujundamise abinõudega, mida kõiki on võimalik üksteisega koostoimes samaaegselt kasutada ning millega jäetakse võlgnikule vabadus igal konkreetsel juhul makseraskuste ületamiseks kõige õiglasema lahenduse leidmiseks. 4(9)
Kava koostamisel on kavas arvesse võetud kokku 6 võlausaldaja nõudeid kogusummas 36 321,80 eurot, sh põhinõuded 30 204,47 eurot. Kava kohaselt võlausaldajatele kava täitmise ajal võlausaldajatele jooksvalt intressi ei tasuta. Võlausaldajate põhinõudeid täidetakse 29,73% ulatuses 36 kuu jooksul.
15.FiMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Kohus tuvastas, et tähtajaks avaldas seisukoha 4 võlausaldajat, kelle nõuded kokku on 13 052,65 eurot (35,94% nõuete kogusummast). Ümberkujundamise kava poolt on kohtutäitur A. K. (9,77% nõuetes). Ümberkujundamise kava vastu on XXX AS, XXX OÜ ja XXX OÜ (kokku 26,17% nõuetest). Ümberkujundamise kava kohta jättis seisukoha avaldamata XXX OÜ ja XXX AB (64,06% nõuetest) ja nad loetakse kavaga vaikimisi nõustunuks. Antud juhul on kavale vastu vaielnud 3 võlausaldajat, kelle nõuded kokku on 9504,75 eurot. 3 võlausaldajat nõustus kavaga, nendest 2 vaikimisi. Seega on kavaga nõustunud 3 võlausaldajat, so 50% võlausaldajatest, kelle nõuded moodustavad kokku 26 817,05 eurot. Kohus leiab, et antud juhul on võimalik ümberkujundamiskava kinnitada tulenevalt FIMS § 26 lg-st 2, olenemata kolme võlausaldaja vastuväidetest. FIMS § 26 lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Käesolevalt on ümberkujundamiskavaga nõustunud pool pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest ning nende nõuetega on esindatud üle poole pandiga tagamata nõuetest. Seega on täidetud eelnimetatud sätte esimene eeldus. Võlgnikul ei ole pandiga tagatud nõudeid. Kohus leiab, et FIMS § 26 lg-st 2 tulenev teine eeldus on samuti täidetud. Ümberkujundamiskava alusel ei kohelda vastuväited esitanud võlausaldajaid halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Võlgnik on taotlenud nõuete, sh põhinõuete vähendamist ja osadena tasumist 36 kuu jooksul. Vastuväite esitasid Aktiva Finance OÜ, XXX AS ja XXX OÜ, kes ei nõustunud kavaga. Kohus leiab, et võlausaldajate vastuväited kavale ei anna alust kava kinnitamata jätmiseks. Kuna kava kinnitamine toimub FIMS § 26 lg 2 alusel, siis puudub kohustus võrrelda, kas pankrotimenetluses oleks võlausaldajate nõudeid võimalik rahuldada suuremas ulatuses kui võlgade ümberkujundamise menetluses. Kuna kohaldamisele ei tule FIMS § 26 lg 3, siis ei pidanud kohus vajalikuks kuulata ära võlgnikku ega võlausaldajaid. Kohtu hinnangul ei ole ühtegi võlausaldajat kava koostamisel ilma mõjuva põhjuseta eelistatud. Kava järgi on kõiki võlausaldajaid koheldud võrdselt ning ühtegi võlausaldajat ei ole eelistatud teisele, kõikide võlausaldajate nõuetest kuulub rahuldamisele/täitmisele 29,73%. Pankrotimenetluses kuuluks võlgniku korteriomand võõrandamisele, kuid pankrotimenetlusega lisanduvad menetluskulud, mis on suuremad kui võlgade ümberkujundamise menetluses (nt halduritasu arvestamisel lähtutakse vara väärtusest). Lisaks pankrotimenetluses kantakse kulud pankrotivara arvelt, kuid võlgade ümberkujundamise menetluses tasub menetluskulud võlgnik. Eeltoodust tulenevalt, pankrotimenetlusega võrreldes ei ole vastuväite esitanud võlausaldajate nõude rahuldamine oluliselt väiksemas ulatuses, kui üldse. Kohus nõustub usaldusisiku selgitusega, et kui võlgnik võtab endale kohustuse tasuda hiljemalt 15.05.2029 võlausaldajate makseid vastavalt kavale, siis on see võlausaldajate huvides rohkem, kui võlgniku pankroti väljakuulutamine ja tema kohustustest vabastamise menetlus kolme aasta jooksul.
16.FiMS § 27 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt võib kohus jätta ümberkujundamiskava sõltumata FiMS § 26 lg-tes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui võlgnik ei ole makseraskustes või need on ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada, või võlgniku vara tagasivõitmise või 5(9)
muul viisil tagasinõudmisega või kui ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgnikul puudub vara (va korteriomand, kus võlgnik elab), mille arvelt oleks võimalik täita kõiki kohustusi võlausaldajate ees (võlgniku vara 4700-10 000 eurot /keskmiselt 5000 eurot/ vs võlgniku kohustused vähemalt 36 321,80 eurot). Usaldusisik ei ole tuvastanud võimalusi vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Usaldusisik on märkinud, et isegi korteriomandi võõrandamise korral ei oleks võimalik võlausaldajate nõudeid märkimisväärses ulatuses tasuda, tõenäoliselt oleks tasumise võimalus veelgi väiksem. Kohus leiab, et arvestades kohustuste suurust ja võlgniku majanduslikku olukorda, ei ole makseraskuste ületamine võimalik ilma võlgade ümberkujundamiseta. Usaldusisiku hinnangul võib võlgnik olla võimeline ümberkujundamise kava täitma. Ümberkujundatavate nõuete summa moodustab 10 800 eurot (sh põhinõuded ja kõrvalnõuded), mille võlgnik kohustub tasuma 36 kuu jooksul ning igakuiselt kujuneb võlgniku poolt tasutavaks kuumakseks 300 eurot (36 kuud*300 eurot =10 800 eurot).
17.Kohus leiab eelnevat arvestades, et kohtule kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamise kava on täidetav, see on koostatud just võlgniku maksevõimest lähtudes ja makseraskuste ületamiseks on kohaldatud kõiki FiMS § 21 lg 1 ette nähtud ümberkujundamisabinõusid, et kava täitmine oleks võlgnikule jõukohane. Kohus rahuldab seega võlgniku maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamiseks ja kinnitab FiMS § 26 lg 2 alusel võlgnike ümberkujundamiskava selles toodud tingimustel.
18.Kohus selgitab, et FiMS § 32 lg 1 ja 2 kohaselt ümberkujundamiskava kehtivuse ajal ei saa esitada hagiavaldust ega avaldust hagita menetluses nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib. Ümberkujundamiskava kinnitamise järel jätkatakse maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisel või usaldusisiku nimetamisel peatatud täitemenetlust ja kohtumenetlust nõude suhtes, mille kohta ümberkujundamiskava ei kehti. Tulenevalt FiMS § 32 lg 3 sätestatust ei piira ümberkujundamiskava kinnitamine võlausaldaja õigust esitada kohtumenetluses nõue, mida ümberkujundamiskavas ei tunnustatud. Samuti võib võlausaldaja kohtumenetluses vaielda nõude suuruse üle osas, mida ei tunnustatud.
19.FiMS § 26 lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga.
20.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (FiMS § 35 lg 1). Kava järgi alustab võlgnik makseid võlausaldajatele alates 15.06.2026 (igakuiselt 15-ks kuupäevaks), viimased maksed hiljemalt 15.05.2029. Võlgnikul tuleb iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest esitada 01. juuliks usaldusisikule aruanne võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta (FiMS § 35 lg 3). Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada
01.juuliks 2027 ja viimane 20. maiks 2029 (s.o pärast viimaste maksete tegemist 15.05.2029). Kohus märgib, et kui võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks, võib kohus ümberkujundamiskava tühistada (FiMS § 41 lg 2 p 6). Usaldusisikul tuleb võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks esitada kohtule aruanne (FiMS § 35 lg 4). Kohus selgitab, et FiMS § 38 kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast kava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes kavas kokkulepitud, kuid täitmata ulatuses.
21.Kohus 06.10.2025 määrusega keelas võlgnikul usaldusisiku nõusolekuta kogu vara käsutamise. Usaldusisik palub tühistada maksejõuetusmenetluse algatamise määrusega võlgniku varale seatud käsutuskeeld. FiMS § 16 lg 3 esimene lause sätestab, et usaldusisiku nimetamisel peatab kohus võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti 6(9)
väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Kohus võib sama ajani kohaldada muud esialgse õiguskaitse abinõu, sealhulgas pankrotiavaldust tagavaid abinõusid (FiMS § 16 lg 3 p 4). PankrS § 18 lg-te 1 ja 3 alusel võib kohus pankrotiavalduse tagamiseks rakendada kõiki hagi tagamise abinõusid. Pankrotiavalduse tagamise määruse täidab ajutine haldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. PankrS § 20 lg 1 kohaselt võib kohus keelata võlgnikul ajutise halduri nõusolekuta vara käsutada. Käsutuskeelu võib kehtestada kogu või osa vara suhtes. Kuna kohus käesoleva määrusega kinnitab ümberkujundamiskava ja usaldusisik leiab, et käsutuskeeld on võimalik tühistada, tühistab kohus maksejõuetusmenetluse algatamise määrusega võlgniku varale seatud käsutuskeelu.
22.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. FiMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku kanda. Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda.
23.Usaldusisik on esitanud kohtule taotlused tasu määramiseks koos tasu arvestusega. Usaldusisiku 22.10.2025 tasu taotluse kohaselt on usaldusisiku tasu ja kulude arvestus järgmine: Usaldusisiku nõusolek, usaldusisiku nimetamise määruse vastuvõtmine e-toimikust, menetluse materjalidega tutvumine – 0,7 tundi; Krediidiasutustele ja liisingfirmadele järelpärimiste koostamine ja saatmine – 0,6 tundi; Internetipäringud võlgniku kohta: Äriregister, Rahvastikuregister, Kinnistusraamat, Maksuvõlad, Relvaregister, muud elektroonilised registrid, võlgniku kohta avaldatud avalik info – 0,8 tundi; Ametiasutustele järelpärimiste koostamine (Transpordiamet, Täitemenetluse register, Ehitisregister jms) ja saatmine – 0,7 tundi; Võlgnikule päringu, korduva päringu ja täpsustavate päringute edastamine, suhtlemine võlgniku ja tema esindajaga telefoni teel, saadetud vastuste ja andmetega tutvumine – 0,75 tundi; Kreeditori kontaktide otsimine läbi nõude loovutaja ja kohtutäituri - 0,1 tundi; Täitemenetluse registri andmetega tutvumine – 0,5 tundi; Kreeditoride vastustega tutvumine, täpsustavate päringute saatmine (VÜK) – 0,75 tundi; Kohtutäiturite vastuste salvestamine halduri toimikusse, andmete võrdlus täitemenetlusregistri andmetega – 0,15 tundi; Kinnistusraamatust võlgnikule kuulunud ja kuuluvate kinnistute detailsete andmetega tutvumine – 0,3 tundi; Töötamine võlgniku ja tema poja pangakontode väljavõtetega, päringute vastustega, maksejõuetuse põhjuse ja tekkimise aja väljaselgitamine, võimalike tagasivõidetavate tehingute ja vallasvara väljaselgitamine – 1,15 tundi; Muude andmete kogumine, võrdlemine, analüüsimine. Usaldusisiku aruande koostamine, kohustuste nimekirja ja varanimekirja koostamine, kohtuistungist osavõtt – 4,25 tundi. Kokku 10,80 tundi, tunnitasu 155 eurot, s.o kokku 1674 eurot. Usaldusisik koostas 13.04.2026 võlgade ümberkujundamise kava, mille kohustuslik element on ka usaldusisiku tasu kalkulatsioon. Ümberkujundamise kavas toodud tasu taotluse seisuga oli 980,22 eurot (sh käibemaks), s.o jaanuar 2026 - nõuetega täiendav tutvumine, võimalikud vastuväited – 0,40 tundi, tasu suurus 62 eurot; jooksvalt – kirjavahetus võlausaldajatega – 0,4 tundi, tasu suurus 62 eurot; jooksvalt – kirjavahetus ja muu suhtlus võlgnikuga 0,3 tundi, tasu suurus 46,50 eurot ning 23.03.2025 – ümberkujundamiste kava arvutuste koostamine 4 tundi, tasu suurus 620 eurot. Pärast seda on usaldusisiku tegevused esialgse ümberkujundamise kavaga seonduvalt olnud järgnevad: Võlausaldajate vastuste koondamine, arvutused – 0,7 tundi, tasu suurus 108,50 eurot ning ümberkujundamise kava kinnitamise taotluse koostamine – 0,75 tundi, tasu suurus 116,25 eurot; kokku 224,75 eurot. Tunnitasu 155 eurot. Nimetatud summadele lisandub käibemaks. Kokku usaldusisiku tasu perioodi eest pärast võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist seega 980,22+278,69=1258,91 eurot (6,65 tundi*155 eurot, tasusumma sisaldab käibemaksu). Usaldusisik palub määrata usaldusisiku tasuks perioodi eest maksejõuetuse menetluse algatamine kuni võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine vastavalt 22.10.2025 esitatud taotlusele 7(9)
2075,76 eurot (sh käibemaks) ning perioodi eest võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine kuni käesoleva taotluse esitamine 1258,91 eurot (sh käibemaks) ja määrata see väljamaksmiseks võlgniku poolt kohtu deposiiti tasutud vahendite arvelt, ülejäänud osas mõista välja võlgnikult.
24.FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FiMS § 54 lg 3 ja 4). Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on FiMS § 54 lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. 2025.a. on TLS § 29 g 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär 886 eurot (kehtis kuni 31.03.2026). Seega on 1/5 TLS § 29 g 5 alusel kehtestatud alammäärast 177,20 eurot (886/5). Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu (kokku 17,35 tundi) on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu 155 eurot, mis jääb alla seaduses sätestatud ülempiiri (177,20 eurot) ja on kooskõlas täidetud ülesannete sisule ja mahuga. Arvestades usaldusisiku kohustusi, maksejõuetusmenetluses tehtuid toiminguid, maksejõuetusmenetluse mahtu ja keerukust (6 võlausaldajat ja 16 nõuet), leiab kohus, et usaldusisiku taotlus usaldusisiku tasu määramiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus määrab usaldusisiku tasuks kokku 3334,67 eurot (17,35 töötundi *155 eurot, tasusumma sisaldab käibemaksu), s.o 2075,76 eurot (sh käibemaks) maksejõuetuse menetluse algatamisest kuni võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseni ja 1258,91 eurot (sh käibemaks) võlgade ümberkujundamise menetluse algatamisest kuni ümberkujundamise kava esitamiseni. FiMS § 54 lg 9 kohaselt võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Usaldusisik palub määrata usaldusisiku tasude väljamaksmise büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. OÜ Autente Menetlusteenused on alates 02.12.2025 registreeritud käibemaksukohustuslasena. Kui usaldusisik on käibemaksukohustuslane, siis tema tasu arvestatakse käibemaksuga. Kohus määrab usaldusisiku tasude väljamaksmise büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (Autente Menetlusteenused OÜ, registrikood 12660302, arvelduskonto XXX). Võlgnik tasus deposiidimaksed kogusummas 2802 eurot (07.11.2025 – 467 eurot, 09.12.2025 – 467 eurot, 09.01.2026 – 467 eurot, 09.02.2026 – 467 eurot.10.03.2026 – 467 eurot ja 09.04.2026 – 467 eurot). Kohus määrab 2802 euro suuruse tasu välja maksta võlgniku poolt FiMS § 19 lg 2 alusel kohtu deposiiti tasutud summadest. Kuna kohus määras käesoleva määrusega usaldusisiku tasuks 3334,67 eurot ja võlgnik on tasunud deposiidimakseid kokku 2802 eurot, määratakse võlgnikule tähtaeg tasumata osa – 532,67 euro tasumiseks hiljemalt 25.05.2026. Kohtule tuleb esitada deposiidi tasumise kohta maksekorraldus või andmed, mis võimaldavad kontrollida selle tasumist elektrooniliselt. Ülejäänud summa (532,67 eurot) makstakse usaldusisikule välja eraldi määrusega pärast seda, kui võlgnik on nimetatud summa kohtule tasunud. Kohus hoiatab võlgnikku, et FiMS § 41 lg 2 p 7 alusel võib kohus ümberkujundamiskava tühistada ka juhul, kui ilmneb, et võlgnik jätab tasumata usaldusisiku või eksperdi tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. /allkirjastatud digitaalselt/ 8(9)
Kaire Pullerits Kohtunik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.