Võlaõigus

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Bigbank AS esitas 17.10.2026 hagiavalduse Q.P vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 13 057,23 eurot, intressi 1075,37 eurot, haldustasu 33,09 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 17.10.2025 seisuga 1055,30 eurot ning edasiulatuva viivise põhinõudelt 3928,45 eurolt alates 18.10.2025 kuni põhinõude tasumiseni 18,90% aastas ja edasiulatuva viivise põhinõudelt 9128,78 eurolt alates 18.10.2025 kuni põhinõude tasumiseni 19,90% aastas.

Hageja nõue tuleneb Bigbank AS-i ja kostja vahel 15.01.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr CL-EEC-24001094, mille alusel sai kostja laenu 5000 eurot ja kohustus laenu tagastama 48 kuu jooksul osamaksetena. Kuivõrd kostja jättis tasumata osamaksed, saatis hageja 29.04.2025 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja kostjaga sõlmitud lepingu üles 29.05.2025. Hageja nõue tuleneb ka poolte vahel 07.05.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr CLEEC-24011487, mille alusel sai kostja laenu 10 000 eurot ja kohustus laenu tagastama 60 kuu jooksul osamaksetena. Kuivõrd kostja jättis tasumata osamaksed, saatis hageja 31.03.2025 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja kostjaga sõlmitud lepingu üles 16.05.2025. 2

Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 23.10.2025 määrusega, andes kostjale 20 päeva vastuse esitamiseks. Kostja sai hagimaterjalid kätte 23.10.2025 kättetoimetamise portaali vahendusel. Viimane päev hagiavastuse esitamiseks oli 12.11.2025. Kostja esitas vastuse 23.10.2025 e-kirjaga, milles märkis, et oli teadlik, et see tuleb ning soovib teada, mida peab edasi tegema. Kostja avaldas soovi kokkuleppe tegemiseks.

Kohus määras istungi ajaks 12.01.2026. Kohus selgitas kostjale kirjavahetuses ja telefoni teel, et kostjal on võimalik taotleda istungil osalemist video teel. Kohus võimaldas kostjale virtuaalruumi kaudu istungil osalemise. 12.01.2026 toimus kohtuistung. Kostja istungile ei ilmunud. Kohtul ei olnud võimalik asja sisuliselt arutada, kuna kostja kinnitas kohtukutse kättesaamist 02.01.2026 ning seega ei jäänud kohtuistungi ja kohtukutse kättesaamise vahele kümmet päeva. Kohus andis pooltele tähtaja kompromissläbirääkimisteks. Kohus määras uue istungi aja 12.03.2026.

Vastavalt hageja 09.03.2026 taotlusele rahuldas kohus 10.03.2026 hageja taotluse lükata istung edasi ning anda pooltele aega kuni 30.03.2026 kompromisslepingu allkirjastatult kohtule esitamiseks. Kohus märkis, et nimetatud tähtajaks kompromisslepingu esitamata jätmisel määrab kohus kindlaks uue istungi aja.

Kohus määras uueks istungi ajaks 30.04.2026. Kostja sai kohtukutse kätte 02.04.2026 kättetoimetamise portaali kaudu. Kohus võimaldas kostjale virtuaalruumi kaudu istungil osalemise. 30.04.2026 toimus kohtuistung. Kostja teatas 30.04.2026 kohut, et kostjal pole võimalik kohtus osaleda. Kostja istungile ei ilmunud. Hageja taotles kohtuistungil tagaseljaotsuse tegemist.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 näeb ette, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

TsMS § 413 lg 3 sätestab, et kohus ei tee tagaseljaotsust, kui: 1) kohtuistungile ilmumata jäänud kostjat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid; 2) kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud; 3) kostja oli nõus asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta.

Kohus leiab, et ei esine TsMS § 413 lg 3 järgi tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Kohtukutse 30.04.2026 kohtuistungile toimetati kostjale aegsasti kätte. Kohtukutses selgitati kostjale istungilt puudumise tagajärgi. Kostjale saadeti link võimalusega osaleda istungil virtuaalruumis. Kostja ei ole kohtule teatanud, et ta ei saa osaleda istungil virtuaalruumi kaudu. Kostja ei ole kohtule põhistanud, et esines mõjuv põhjus istungile ilmumata jätmiseks. Kuivõrd kostja ei ilmunud kohtuistungile, teeb kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuse. 3

Kohtule esitatud hagiavaldusest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu tarbijakrediidilepingutest. Hageja on esitanud asjaolud, selgitused ja tõendid hageja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Kohtu hinnangul täitis hageja krediidiandjana kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis võlaõigusseaduse (VÕS) § 403 4 sätestatud nõudeid. Ka muud tehingu tühisuse alused puuduvad.

Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p-st 2 tulenevalt.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 1050 eurot. 30.04.2026 toimunud kohtuistungil kinnitas hageja esindaja, et menetluskuluks on vaid riigilõiv. Hagejat esindas menetluses hageja töötaja, seega ei ole hagejal kaasnenud täiendavaid õigusabikulusid.

Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga. Hageja menetluskulud on kokku 1050 eurot.

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.