hageja MONEYZEN OÜ, registrikood 12541882, lepinguline esindaja Jana Loemaa; kostja J.K , isikukood XXX.
Menetluse liik
kirjalik menetlus, lihtmenetlus
vastu võlgnevuse
RESOLUTSIOON
1.Keelduda Moneyzen vastuvõtmisest.
OÜ
17.09.2025
2.Rahuldada Moneyzen OÜ hagi J.K tagaseljaotsusega.
hagist
osalise
loobumise
avalduse
vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt
3.Mõista välja kostjalt J.K-lt Moneyzen OÜ kasuks poolte vahel 07.11.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr L241000213 alusel põhivõlg 2244,36 eurot, intress 23,18 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 21,67 eurot.
Mõista välja kostjalt J.K-lt Moneyzen OÜ kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras tasumata põhivõla jäägilt (2244,36 eurot) alates 06.06.2025 kuni põhivõla tasumiseni.
5.Jätta rahuldamata hageja põhinõue 312,65 euro ulatuses, intressinõue 320,97 euro ulatuses, tasumata haldustasude nõue 19,63 eurot ja võlamenetlustasude nõue 50 eurot ja viivisenõue seadusjärgset viivist ületavas osas.
6.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 6.1 Jätta menetluskulud 80% ulatuses kostja kandja ja 20% ulatuses hageja kanda.
6.2 Määrata hüvitavate menetluskulude suuruseks 455 eurot. Välja mõista kostjalt J.K Moneyzen OÜ kasuks menetluskulude katteks 364 eurot. 6.3 Kostja on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
7.Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte. Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja tuleb esitada Tartu Maakohtule (asukoht Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post [email protected]). Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; tahteavaldus kaja esitamiseks; samuti tuleb esile tuua asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (asukoht Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Moneyzen OÜ (hageja) esitas 05.06.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse J.K (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 07.11.2024 tarbijakrediidilepingu nr L241000213, mille alusel sai kostja 2600 eurot laenu. Lepingu järgi kohustus kostja tagastama krediidisumma 36 kuu jooksul maksegraafiku alusel, tasudes põhisummalt intressi 33,28% aastas ja igakuise lepinguhaldustasu 3,9 eurot. Hageja kandis kostja pangakontole 1007,85 eurot, pidades laenusummast kinni lepingutasu 101,40 eurot, väljamaksetasu 0,90 eurot ning refinantseerides kostja varasemad kohustusi hageja eest summas 1489,85 eurot. Kostja ei täitnud lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, tasudes vaid esimese osamakse. Hageja saatis kostjale 21.04.2025 lepingu ülesütlemise hoiatuse, andes kostjale täiendava kahenädalase tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kostja ei tasunud võlgnevust täiendava tähtaja jooksul ning hageja ütles lepingu 08.05.2025 üles. Hageja palub välja mõista põhivõla 2557,01 eurot, intressi 344,15 eurot, haldustasu 19,63 eurot, võlamenetlustasu 50 eurot ning hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 41,25 eurot. Lisaks palub hageja välja mõista lepingujärgse viivise 0,06% päevas põhivõlalt hagi esitamise päevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte põhivõlast suuremas summas. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt seadusjärgne viivis menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
3.Tartu Maakohus võttis 16.06.2025 määrusega hagi menetlusse ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 16.06.2025. Seega on kostja teadlik hagile kirjaliku vastamise kohustusest. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (07.07.2025) ega ka hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu määratud tähtajaks.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagi tuleb osaliselt rahuldada tagaseljaotsusega ja jätta ülejäänud osas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
5.Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, seega loeb kohus TsMS § 407 lg 1 teise lause alusel hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja ei ole teatanud, et ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. TsMS § 407 lg 4 ei välista tagaseljaotsuse tegemist tarbijakrediidilepingust tulenevas vaidluses. TsMS § 407 lg 5 p-des 1-3 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine. Eeldused tagaseljaotsuse tegemiseks on seega täidetud.
6.Hageja on esitanud 17.09.2025 nõudest osalise loobumise juhuks, kui kohus leiab, et hageja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus selgitab, et nõudest loobumine ei saa olla tingimuslik. Nõudest loobumine peab olema sõnaselge ja ühemõtteline ega saa olla sõltuvuses tulevikus saabuvast asjaolust. Sisuliselt soovib hageja
sellise tingimusliku loobumisega vältida hagi osalist rahuldamist ja seeläbi menetluskulude osalist kandmist. Kohus ei võta hageja osalist nõudest loobumist vastu.
7.Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada tehingu tühisuse, sh hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse aluseid ka omal algatusel (vt RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20, RKTKo 25.09.2013, 3-2-1-83-13, p 12, RKTKo 21.11.2008, 3-2-1-111-08, p 23; RKTKo 17.12.2009, 3-2-1-137-09, p 12). Hageja on kostja vastu esitanud tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude. VÕS § 403 4 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi kuues lõige sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Riigikohus on toonud esile, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta, sh teave tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 18). Kostjal on küll VÕS § 403 4lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta kostjal neid täpsustada (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 21, RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.3). Kohus on seisukohal, et hagiavalduses toodud asjaolud ei võimalda tuvastada, et krediidiandja on krediidi andmisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4034 lg 2 teise ja kolmanda lause järgi peab krediidiandja krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel. Kuigi krediidiandja on kogunud teavet kostja sissetulekute ja kohustuste kohta, ei ole ta rakendanud mõistlikku hoolsust asjaolude, sh kostja krediidikäitumise hindamisel. Hagiavaldusest nähtub, et krediidiandjale oli teada, et kostjal on krediidikohustused vähemalt kaheksa erineva laenuandja ees. Hageja vastusest kohtunõudele nähtub, et seitse neist kohustustest on võetud lepingu sõlmimisele eelneva kuue kuu jooksul. Lisaks viitavad hagiavalduses toodud asjaolud, et kostjal oli raskusi krediidiandja ees olevate kohustuste täitmisega. Vaatamata sellele ei ole krediidiandja analüüsinud kostja võimalikku riskikäitumist ega põhjendanud kostja võimet täita veel ühte krediidikohustust, rikkudes sellega krediidivõimelisuse hindamise kohustust.
8.Kohus leiab, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Hageja esitas nõude ümberarvestuse juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõte. Ümberarvestuse kohaselt on kostja
tasunud kaks esimest osamakset ja osa kolmandast. See tähendab, et lepingu ülesütlemise ajaks oli kostja viivituses vähemalt kolme järjestikuse osamaksega ja leping on 08.05.2025 kehtivalt üles öeldud. Kohus leiab, et hagejal on lepingute ülesütlemise tõttu VÕS § 196 lg 5 ja §-de 189-191 kohaselt õigus nõuda üleantu tagastamist ja rahuldab hageja ümberarvestustes esitatud nõude põhivõla 2244,36 euro väljamõistmiseks. Nõude ümberarvestuses on hageja esitanud intressinõude, paludes kostjalt välja mõista VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära järgne intress 23,18 eurot. Kohus leiab, et hageja intressinõue on põhjendatud ja rahuldab nõude. Hageja nõuab ümberarvestustes lepingu ülesütlemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 21,67 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist põhivõlalt 2244,36 eurolt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohase täitmiseni. Ümberarvestuste järgi oli kostja viivituses 07.02.2025 tagasimaksest kuni ülesütlemisele eelnenud 07.05.2025 tagasimakseni. Kogu põhivõlg muutus sissenõutavaks lepingu ülesütlemisel 08.05.2025. Kohus rahuldab hageja lepingu ülesütlemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõude 21,67 eurot ja mõistab välja viivise põhivõlalt 2244,36 eurolt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 09.05.2025 kuni kohase täitmiseni. Ülejäänud osas jätab kohus nõude rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust (80%), tuleb menetluskulud jätta 80% ulatuses kostja kanda ja 20% ulatuses hageja kanda.
10.Hageja menetluskulud on taotluse järgi 455 eurot riigilõivu eest. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses põhjendatud kuluga. Seega on hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku 455 eurot, millest 80% ehk 364 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
11.Hageja taotlusel tuleb kostjal tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Niinemets kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.