Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood 10069659, asukoht XXX, 13425 Tallinn), lepinguline esindaja Carlo Kask (epost XXX), nõustaja K.H Kostja: L.B (isikukood XXX, registrijärgne elukoht L.B 1, XXX-i, 72234, XXX; tegelik elukoht teadmata)
Menetlusliik
Lihtmenetlus, kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Mõista kostjalt L.B (isikukood XXX) hageja Elisa Eesti AS (registrikood 10069659) kasuks välja poolte vahel 13.04.2022 sõlmitud liitumislepingust nr 12684072, selle lisast 13.04.2022 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingust nr 12692225 ja 13.04.2022 sõlmitud nutikindlustuse lepingust nr 12692227 tulenev võlgnevus 269,20 eurot ja hagi esitamise ajaks (03.10.2025) sissenõutavaks muutunud viivised 98,79 eurot.
3.Välja mõista L.B-lt Elisa Eesti AS kasuks alates 04.10.2025 kuni 28.04.2026 viivised põhinõudelt summas 269,20 eurot määraga 0,065% päevas ehk summas 36,22 eurot.
Välja mõista L.B-lt Elisa Eesti AS kasuks põhinõudelt summas 269,20 eurot viivised määraga 0,065 päevas alates 29.04.2026 kuni täitmiseni.
5.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulud
6.Jätta menetluskulud kostja kanda.
7.Määrata hageja Elisa Eesti AS põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 245,00 eurot (riigilõiv 140,00 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20,00 1
eurot ja lepingulise esindaja tasu hagimenetluses summas 85,00 eurot).
8.Välja mõista L.B-lt Elisa Eesti AS kasuks põhjendatud ja vajalike menetluskulude hüvitis 245,00 eurot (riigilõiv 140,00 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20,00 eurot ja lepingulise esindaja tasu hagimenetluses summas 85,00 eurot).
9.Välja mõista L.B-lt Elisa Eesti AS kasuks menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (245,00 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
10.Toimetada käesolev kohtuotsus kostjale kätte avalikult ja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded kohtuotsuse resolutsioon, s.o punktid 1–9 ning edasikaebamise kord.
11.Kohtuotsus tuleb lugeda kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
12.Vastavalt Riigi Teataja seaduse § 13 lõikele 9 ja Ametlike Teadaannete põhimääruse § 9 lõikele 5 määrata väljaandes Ametlikud Teadaanded teadaande avaldamise lõpetamise tähtajaks kolm kuud. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 AS LHV Pank. Riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused
1.TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus vaid alljärgnevat:
1.1.Elisa Eesti AS (hageja) esitas 27.05.2025 maksekäsu kiirmenetluse avalduse L.B (kostja) vastu 380,21 euro nõudes. Kohus tegi 30.05.2025 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Maksekäsuosakond lõpetas 10.09.2025 maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle menetlemiseks Pärnu Maakohtule. Maakohus jättis 2
23.09.2025 määrusega avalduse käiguta ja kohustas hagejat esitama nõude (hagi) ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja esitas 03.10.2025 hagi. 24.10.2025 määrusega jättis Pärnu Maakohus Elisa Eesti AS hagi L.B vastu võlgnevuse nõudes käiguta ja kohustas hagejat kõrvaldama kohtumääruses osundatud puudused. 7.11.2025 esitas hageja puuduste kõrvaldamise.
1.2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 13.04.2022 järgmised lepingud: liitumislepingu nr 12684072, selle lisa osamaksetega vara müügilepingu nr 12692225 ja nutikindlustuse lepingu nr 12692227. hageja on oma lepingulised kohustused täitnud, kuid kostjal on täitmata teenuste eest ja osamaksete tasumise kohustus. Kostja on jätnud võlgnevuse õigeaegselt tasumata. Sellest tulenevalt on hagejal vastavalt Üldtingimuste punktile 6.10. õigus nõuda kostjalt viivist määraga 0,065% tasumata summalt kalendripäevas kuni summa täieliku tasumiseni. 1.3 Kohus võttis hagi 01.12.2025 määrusega menetlusse kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide ja kohtumääruse kättetoimetamisest. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.
1.4.Kostjale on hagimaterjalid, 07.11.2025 puuduste kõrvaldamine ja 01.12.2025 määrus kätte toimetatud 15.01.2026 avalikult, vastava teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja ei ole hagile tähtaegselt (29.01.2026) ega ka käesolevani vastanud.
2.Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt ja tuleb seega ka rahuldada osaliselt.
2.1.TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud. 2.2 Nõude aluseks olevad osamaksetega müügileping ja nutikindlustuse leping ei ole kohtu hinnangul tarbijakrediidilepingud. 2.3 Seadus eristab nn tavalist tarbijakrediidilepingut, mille puhul tarbija krediteerimine toimub laenu vormis ning tarbijakrediidilepinguid, kus tarbijast krediidisaaja krediteerimine toimub muul viisil (vt § 401 lg 2) ning mille esemeks on asja omandamise, teenuse osutamise või muu lepingueseme finantseerimine § 405 lg 1 tähenduses (VÕS II komm (2019) § 402, p 3.2). VÕS § 405 lg 1 kohaldamisala alla kuuluvad intressi tasumise kohustusega järelmaksuga müügilepingu vormis sõlmitud tarbijakrediidilepingud ning laiemalt ka muud teenuse osutamise või muu soorituse saamiseks tarbija poolt sõlmitavad lepingud, kus tarbijal võimaldatakse omandatava teenuse või muu soorituse eest tasuda pärast teenuse osutamist või muu soorituse tegemist tasutavate osamaksetega, millelt arvestatakse intressi (VÕS II komm (2019) § 405, p 3.1). Juhul kui järelmaksuga tasutavale müügihinna osale ei lisandu intress, ei ole tegemist krediidilepinguga. Samas tuleb arvestada, et eriti järelmaksu puhul võib intressikokkuleppe olla varjatud, st intressi ja selle määra sageli eraldi välja ei tooda. Müügihinnale lisatud intressi kindlakstegemiseks tuleb sellisel juhul järelmaksuga tasutavad müügihinna osad summeerida ja võrrelda saadud tulemust müügihinnaga, mis kehtinuks järelmaksukokkuleppe puudumisel. Kui järelmaksuta müügihind on väiksem kui järelmaksuga tasutavate müügihinna osade summa, on vastava müügilepingu puhul ühtlasi tegemist krediidilepinguga. Selline krediidilepinguks olev müügileping on segatüübiline leping § 1 lg 2 tähenduses (VÕS II komm (2019) § 401, p 3.1.2) (Tallinna Ringkonnakohtu 25.08.2025 otsus nr 2-24-133899, p 10). 2.4 Hagi kohaselt soetas kostja hagejaga sõlmitud osamaksetega vara müügilepingu alusel Apple iPhone 13 128GB maksumusega 869,00 eurot. Hageja selgitusel (07.11.2025 puuduste kõrvaldamine) muude tasude ega intressi tasumise kohustust kostjale lepingust ei tulene. Müügilepingu kohaselt tuli kostjal tasuda seadme eest 24 kuud igakuise osamaksega 36,208 3
eurot. Kohus on eeltoodule tuginedes seisukohal, et pooled on sõlminud müügilepingu (VÕS § 208). 13.04.2022 nutikindlustuse leping aga sõlmiti osamaksetega vara müügilepingu alusel soetatud seadme Apple iPhone13 kindlustamiseks ehk tegemist on kindlustuslepinguga VÕS § 422 lg 1 tähenduses. 2.5 Kohus eeltoodust tulenevalt rahuldab hagi.
3.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
3.1.TsMS § 162 lõige 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Viidatud sätte alusel jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. 3.2 Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). 3.3 Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavaldustelt tasutud riigilõivu summas 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist vajalike menetluskuludega TsMS § 138 lg 2 ja § 139 ning § 4842 alusel ning nende väljamõistmine kostjalt on põhjendatud. 3.4 TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 3.5 hagi kohaselt on hagejal tekkinud õigusabikulud summas 85 eurot (tõendite kogumine, korrastamine ja hagiavalduse koostamine, ülevaatamine ja kohtule edastamine). Tekkinud kulude käibemaks on 0%. 3.6 Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja poolt välja toodud õigusabi kulu vastab asja keerukusele ja mahule ning taotletav summa ei ole põhjendamatult suur. 3.7 Hageja põhjendatud menetluskulu on seega 245 (riigilõiv 140,00 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20,00 eurot ja lepingulise esindaja tasu hagimenetluses summas 85,00 eurot). 3.8 TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
4.TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
5.Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik). 4
6.Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 punktides 1–3 sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
7.TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
8.TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult. (allkirjastatud digitaalselt) Reena Undrest kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.