Aktiva Finance Group osaühingu hagi A F vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
2187.32 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Aktiva Finance Group osaühing (registrikood 10746479); hageja lepinguline esindaja S R (Julianuse Õigusbüroo osaühing, e-post xxx); kostja A F (isikukood xxx).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt A F’ilt (isikukood xxx) hageja Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) kasuks välja põhivõlg 1025.10 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 324.05 eurot.
3.Mõista kostjalt A F’ilt (isikukood xxx) hageja Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt alates 19.02.2026 kuni põhivõla tasumiseni.
4.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) hagi A F (isikukood xxx) vastu põhivõla 2.37 eurot, intressi 64.85 eurot, lepingutasu 17.53 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 474.83 eurot osas.
5.Jätta menetluskulud 31% ulatuses hageja Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) kanda ja 69% ulatuses A F (isikukood xxx) kanda.
6.Mõista kostjalt A F’ilt (isikukood xxx) hageja Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) kasuks välja menetluskulud 69% ulatuses, s.o summas 407.10 eurot.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal A F’il (isikukood xxx) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Menetluskulud kanda Julianus Inkasso osaühingu arvelduskontole nr xxx, viitenumbriga xxx.
Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
I Asjaolud
1.Hageja esitas 08.12.2025 hagiavalduse A F vastu võla nõudes. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista xxx ja kostja vahel sõlmitud lepingutest tulenev põhivõlg 1027.47 eurot, intressivõlgnevus 64.85 eurot, lepingutasu 17.53 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 798.88 eurot, viivised alates 09.12.2025 kuni põhinõude summa 1027.47 eurot täitmiseni lepingus kokkulepitud viivisemääras, s.o 30,45% aastas, kuid mitte rohkem kui 228.59 eurot, riigilõiv 350 eurot, õigusabikulud 338 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks xxx ja kostja vahel 14.12.2022 sõlmitud järelmaksumüügileping nr xxx. Järelmaksuleping oli sõlmitud seadme nutitelefon Apple iPhone 14 plus 128GB ostmiseks, mille maksumus kokku on 1139 eurot. Kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata. xxx AS ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles 24.03.2023. xxx loovutas kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid.
2
2-25-21259 Harju Maakohus võttis 05.02.2026 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus andis hagejale võimaluse esitada nõude ümberarvestus. 18.02.2026 esitas hageja vastuse kohtunõudele. Hageja toob välja, et kostja sai kauba maksumusega 1139 eurot. Sissemaksena tasuti 113.90 eurot, seega krediiti võeti 1025.10 eurot. Kostja ei ole teinud ühtegi tagasimakset lepingu alusel, seega on 24.03.2023 ülesütlemine jätkuvalt kehtiv. Seega ümberarvestuse kohaselt tuleks välja mõista põhivõla jääk 1025.10 eurot, viivis antud põhiosalt lepingujärgses määras so kolmekordses seaduses sätestatud viivisemääras, mille madalaim määr lepingu kehtivuse ajal oli 30,45% aastas. Hageja nõudis hagis viivist hilisemast ajast so viimase arve tasumise tähtajale järgnevast päevast 21.05.2023. 18.02.2026 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 858.61 eurot ning hageja nõuab edasiulatuvat viivis kuni põhiosa tasumiseni. 05.02.2026 kohtumäärus on kostjale TsMS § 3111 alusel kätte toimetatud 06.04.2026. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.
II Kohtu põhjendused
2.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale 3
2-25-21259 apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
4.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt.
5.Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: − krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); − krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); − leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; − tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); − tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); − lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; − lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); − krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; − viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; − kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); − kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; − lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; − tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86).
6.Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata. Hagiavalduse kohaselt on kostja sissetulekute ja kohustuste kontrollimisel võetud aluseks vaid kostja esitatud andmed laenutaotlustel, Telia sisemised andmed ning Maksehäireregistri andmed. Hagiavaldusest ega maksevõime hindamise dokumendist (Hagiavalduse lisast 3) ei nähtu, et oleks kostjalt oleks küsitud ja kontrollitud ülalpeetavate arvu. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise 4
2-25-21259 põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama.
7.Hageja toob välja, et kostja sai kauba maksumusega 1139 eurot. Sissemaksena tasuti 113.90 eurot, seega krediiti võeti 1025.10 eurot. Seega ümberarvestuse kohaselt tuleks välja mõista põhivõla jääk 1025.10 eurot. Kohus nõustub hageja nõude ümberarvestusega.
8.VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse korral tuleb kontrollida, kas lepingu ülesütlemise eeldused oleksid ka uue maksegraafiku kohaselt täidetud. Kostja ei ole teinud ühtegi tagasimakset lepingu alusel, seega on 24.03.2023 ülesütlemine jätkuvalt kehtiv.
9.Võttes arvesse, et kohus jõudis järeldusele, et krediidiandja pole täitnud VÕS § 403 4 lg-s 6 toodud kohustust, ei võlgne kostja muid tasusid, sh lepingutasu. Kohus selgitab, et kolleegium märgib, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena. Vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi (RKTKo 2-21-13098, p 24). VÕS § 4034 lg 6 ja 7 alusel ei võlgne kostja lepingu alusel muid tasusid, sh lepingus kokkulepitud sissenõudmiskulu tasu. VÕS § 1132 lg 2 ei ole iseseisev nõude alus, nimetatud sättega on kehtestatud piirmäärad sissenõudmiskulu suurusele. Hagejal on võimalik VÕS § 115 alusel nõuda kahjuhüvitist, kuid hageja ei ole tõendanud kulude tekkimist summas 50 eurot. Kohtu hinnangul ei ole sissenõudmiskulu nõue põhjendatud ega tõendatud. Hageja ei ole kohtule esitanud intressi ümberarvestust, mistõttu ei ole hageja intressinõue põhjendatud.
10.Ümberarvestuse kohaselt nõuab hageja viivist põhiosalt lepingujärgses määras so kolmekordses seaduses sätestatud viivisemääras, mille madalaim määr lepingu kehtivuse ajal oli 30,45% aastas. Hageja nõudis hagis viivist hilisemast ajast so viimase arve tasumise tähtajale järgnevast päevast 21.05.2023. 18.02.2026 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 858.61 eurot ning hageja nõuab edasiulatuvat viivist kuni põhiosa tasumiseni. Ringkonnakohtute praktikas on selgitatud, et vaatamata VÕS § 403 4 lg 7 teises lauses sätestatule on laenuandjal siiski õigus nõuda seadusjärgset viivist, kui vastava nõude eeldused on täidetud (TlnRnKo nr 2-18-134930, p 10; TrtRnKo nr 2-21-125271, p 9; TrtRnKo nr 2-1812417, p 11 ja TlnRnKo nr 2-23-147731, p 42). Kooskõlas VÕS § 4034 lõikega 7 ja § 415 lõikega 1 ei saa viivisemäär vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel jääda kehtima suuremas ulatuses, kui seaduses sätestatud määras ja võlasuhtele tuleb kohaldada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäära (TlnRnKo nr 2-23147731, p 40). Kuivõrd kohus tuvastas, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on kohtu hinnangul põhjendatud arvestada viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 5
2-25-21259
11.Hageja sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 21.05.2023 - 18.02.2026 eest on põhjendatud summas 324.05 eurot, vastavalt järgnevale arvestusele: -
põhivõlg 1025.10 eurot, periood 21.05.2023 - 30.06.2023, viivisemäär 10,50% aastas, summa 12.09 eurot; põhivõlg 1025.10 eurot, periood 01.07.2023 - 31.12.2023, viivisemäär 12% aastas, summa 62.01 eurot; põhivõlg 1025.10 eurot, periood 01.01.2024 - 30.06.2024, viivisemäär 12,5% aastas, summa 63.72 eurot; põhivõlg 1025.10 eurot, periood 01.07.2024 - 31.12.2024, viivisemäär 12,25% aastas, summa 63.13 eurot; põhivõlg 1025.10 eurot, periood 01.01.2025 - 30.06.2025, viivisemäär 11,15% aastas, summa 56.68 eurot; põhivõlg 1025.10 eurot, periood 01.07.2025 - 18.02.2026, viivisemäär 10,15% aastas, summa 66.42 eurot. kokku (12.09 + 62.01 + 63.72 + 63.13 + 56.68 + 66.42) 324.05 eurot.
12.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1025.10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 324.05 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt alates 19.02.2026 kuni põhivõla tasumiseni. Kohus jätab rahuldamata hageja põhivõla 2.37 eurot, intressi 64.85 eurot, lepingutasu 17.53 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 474.83 eurot.
III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).
14.Hageja nõude suuruseks oli 1958.73 eurot. Kohus rahuldas hagi summas 1349.15 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 69%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 31% ulatuses hageja kanda ning 69% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku 350 eurot ja õigusabikulud 338 eurot. 6
2-25-21259 Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 350 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169 eurot (km-ta). Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma käibemaksuta. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kohus peab lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 2 tunni ulatuses, seega on põhjendatuks esindaja kulu (2 x 120) 240 eurot ilma käibemaksuta. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (350+240) 590 eurot, millest kostja kanda jääb 69% ehk 407.10 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Hageja palub, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr xxx viitenumbriga xxx.