Aktiva Finance Group OÜ hagi U.A võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
290,76 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema
’e vastu
Kostja U.A (isikukood XXX) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) hagiavaldus U.A ’e (isikukood XXX) vastu tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista U.A-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 265,97 eurot, sealhulgas põhinõue 170,96 eurot, viivis 65,01 eurot ja sissenõudmiskulud 30 eurot.
3.Välja mõista U.A-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhinõude 170,96 eurot tasumata osalt määraga 0,065% päevas alates 24.10.2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
4.Jätta menetlusosaliste menetluskulud U.A ’e kanda.
Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
6.Välja mõista U.A-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 420 eurot, sealhulgas riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu 320 eurot.
7.Välja mõista U.A-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskulude 420 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
1 (5)
8.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 122,50 euro väljamõistmiseks U.A-lt .
9.Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu, 51010; e-toimik. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Kalevi 1, Tartu, 51010; e-toimik. Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 04.06.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse U.A ’e (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 2 (5)
2.Hageja esitas 23.10.2024 kohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt välja mõista põhinõude 170,96 eurot, viivise 65,01 eurot ja sissenõudmiskulud 30 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise tasumata põhinõudelt (170,96 eurot) alates 24.10.2024 kuni selle kohase tasumiseni määraga 0,065% päevas. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 23.12.2024 kohtumäärusega. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Elisa Eesti AS 02.11.2022 osamaksetega vara müügilepingu seadme Samsung Galaxy A13 4G 32GB (Mediatek) ostmiseks (osamaksete kogusumma 159 eurot, tasumise periood 24 kuud, kuumakse 6,625 eurot). Samal kuupäeval sõlmiti nutikindlustuse leping kindlustusmaksega 3,09 eurot kuus perioodiks 02.11.2022– 1.11.2027. Elisa osutas teenuseid ning esitas kostjale arveid, mille alusel kostja kohustus tasuma. Kostja jättis tasumata teenuste ja seadme eest perioodil 18.12.2022–18.03.2023 kokku summas 170,96 eurot (arvestatud ei ole arvetel kajastuvat viivist ja meeldetuletustasu): arve nr 2036745874, maksetähtaeg 18.12.2022, tasumata põhiosa 9,61 eurot; arve nr 2037047351, maksetähtaeg 18.01.2023, tasumata põhiosa 9,72 eurot; arve nr 2037404273, maksetähtaeg 18.02.2023, tasumata põhiosa 9,72 eurot; arve nr 2037760565, maksetähtaeg 18.03.2023, tasumata põhiosa 141,91 eurot. Kuivõrd kostja jättis lepingutest tulenevad kohustused täitmata, ütles Elisa Eesti AS lepingud üles 25.02.2023. Elisa Eesti AS loovutas nõude kostja vastu hagejale 01.03.2024. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise perioodi 19.03.2023–23.10.2024 eest 65,01 eurot ja edasi viivise TsMS § 367 järgi kuni põhinõude 170,96 euro tasumiseni. Elisa teenuste kasutamise üldtingimuste p 6.10 kohaselt on viivisemäär 0,065% päevas. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 30 eurot VÕS § 113 2 lg 2 alusel. Sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt: 12.03.2024 saadetud võlateatis maksumusega 15 eurot, 20.03.2024 saadetud võlateatis maksumusega 5 eurot, 04.04.2024 saadetud võlateatis maksumusega 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot, sh nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni ja meili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud.
3.Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja menetlusse võtmise kohtumäärus kätte 17.03.2026 (TsMS § 317 järgi). Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 16.04.2026. Kostja hagile ei vastanud, mistõttu tuleb lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus märgib, et käesolevas asjas ei ole Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel sõlmitud lepingute puhul tegemist tarbijakrediidilepingutega, mistõttu ei kohaldu nendele lepingutele tarbijakrediidi sätted. Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagiavalduse tagaseljaotsusega.
3 (5)
5.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
6.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses.
6.1.Hagilt hinnaga 290,76 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 100 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Arvestades, et kohus jättis menetluskulud kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 100 eurot.
6.2.Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 422 eurot (ilma käibemaksuta). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulu 20 eurot. Tegemist on lepingulise esindaja kuluga TsMS § 175 tähenduses. Kui asi antakse üle hagimenetluses menetlemiseks TsMS § 486 järgi, siis hagimenetluses määrab kohus lepingulise esindaja kulud kindlaks TsMS § 175 alusel. TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm 11.02.2015, p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (RKTKm 21.06.2021, p 9). Hageja lepingulisel esindajal kulus alusdokumentidega tutvumisele ja analüüsile ning hagi koostamisele ja lisade kogumisele ning komplekteerimisele ja kohtule esitamisele 2,5 tundi. Kohus leiab, et nimetatud toimingutele kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja sisu. Tegemist ei ole keskmisest keerukama ega mahukama tsiviilasjaga. Hageja esindaja tunnitasu suurus on 169 eurot (ilma käibemaksuta). Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (RKTKm 29.01.2024, p 18; RKTKm 11.02.2015, p 14). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 169 eurot (ilma käibemaksuta) ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ja on seetõttu põhjendamatu suurusega. Hageja lepinguline esindaja vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 esindajale sätestatud nõuetele, kuid hageja esindaja ei ole advokaat. Advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti arvestab kohus seda, et tegemist ei olnud mahuka ega õiguslikult keeruka asjaga. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu suuruseks on 120 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades, et hageja esindaja menetluses tehtud toiminguid olid põhjendatud 2,5 tunni ulatuses, siis on põhjendatud lepingulise esindaja tasu suuruseks 300 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus
4 (5)
leiab, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulu 20 eurot on põhjendatud lepingulise esindaja kulu (ilma käibemaksuta).
6.3.Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud summas 420 eurot, sealhulgas riigilõiv 100 eurot, lepingulise esindaja kulu 300 eurot (ilma käibemaksuta) ja lepingulise esindaja kulu 20 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades, et hageja palus kostjalt menetluskuludena välja mõista 542,50 eurot, kuid kohus rahuldas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 420 euro ulatuses, siis jääb menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata 122,50 euro osas. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
7.TsMS § 178 lg 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
8.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.