Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
Harju Maakohus Hannes Olev 24. aprill 2026, Tallinn 2-24-1250 OÜ Finora Factoring hagi Torkmetal OÜ (end R3 Grupp OÜ) vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks 24 924,53 eurot
nende Hageja Finora Factoring OÜ (registrikood 14439107), lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Vinni (e-post xxx) Kostja Torkmetal OÜ (end R3 Grupp OÜ) (registrikood 12773150, e-post xxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista Torkmetal OÜ-lt OÜ Finora Factoring kasuks 25.11.2021 sõlmitud nõuete loovutamise kokkuleppest ja arvest nr 570322 tulenev võlgnevus summas 21 024,53 eurot, millest 15 168,99 on põhivõlgnevus ning sissenõutavaks muutunud viivis summas 5 855,54 eurot.
3.Välja mõista Torkmetal OÜ-lt Finora Factoring OÜ kasuks viivis nõudelt summas 15 168,99 eurot alates hagi esitamisest, s.o 24.01.2024 kuni kohustuse kohase täitmiseni määras 0,3% päevas nõuete loovutamise kokkuleppe p 6.3 alusel, aga mitte rohkem kui 3900 eurot.
4.Jätta menetluskulud Torkmetal OÜ kanda. Välja mõista Torkmetal OÜ-lt OÜ Finora Factoring kasuks menetluskulud 3570,93 eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).
1.OÜ Finora Factoring (hageja) esitas 24. jaanuaril 2024 Harju Maakohtule hagi R3 Grupp OÜ (alates 29.04.2024 Torkmetal OÜ, kostja) vastu. Hageja palub välja mõista kostjalt 25.11.2021 sõlmitud nõuete loovutamise kokkuleppest ja arvest nr 570322 tulenev võlgnevus summas 21 024,53 eurot, millest 15 168,99 on põhivõlgnevus ning sissenõutavaks muutunud viivis summas 5 855,54 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis nõudelt summas 15 168,99 eurot alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni määras 0,3% päevas nõuete loovutamise kokkuleppe p 6.3 alusel, aga mitte rohkem kui 3900 eurot. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista menetluskuludelt välja viivis seadusjärgses määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 25.11.2021 Finora Factoring OÜ (faktoor), R3 Grupp OÜ (alates 29.04.2024 Torkmetal OÜ) (müüja) ja Ehitusfirma FIDELE OÜ (ostja) pöördfaktooringu kolmepoolse kokkuleppe pealkirjaga “Nõuete loovutamise kokkulepe” (Nõuete loovutamise kokkulepe - Lisa 1, edaspidi nimetatud „Kokkulepe“). Kokkuleppe järgi loovutas kostja OÜ-le Ehitusfirma FIDELE väljastatud arvetest tulenevad nõuded hagejale. Kokkuleppega reguleeriti täiendavalt olukordi, mis saab juhul, kui OÜ Ehitusfirma FIDELE ei tasu arvetest tulenevaid loovutatud nõudeid tähtaegselt (vt kokkuleppe p 2 ja 6). Kokkuleppe alusel loovutas kostja oma arvest nr 570322 tuleneva nõude Ehitusfirma FIDELE OÜ vastu summas 16 930,42 eurot hagejale (Arve nr 570322 - Lisa 2). Loovutatud nõude eest tasus hageja 01.03.2022 kostjale 16 930,42 eurot ning antud faktilises asjaolus ei ole poolte vahel vaidlust. Ehitusfirma FIDELE OÜ ei tasunud hagejale loovutatud arvest nr 570322 tulenevat võlgnevust tähtaegselt ning 29.08.2022 algatati ka Ehitusfirma FIDELE OÜ saneerimismenetlus (tsiviilasi nr 2-22-10950). Kokkuleppe punkti 6.1.5 alusel oli Faktooril õigus nõue müüjale tagasi loovutada ning müüjal on kohustus nõue faktoorilt tagasi osta (tagasiloovutamine) kui ostja suhtes on esitatud pankrotiavaldus, saneerimisavaldus, algatatud likvideerimine või ostja ei ole täitnud oma maksekohustust ükskõik millise kreeditori suhtes või faktooril on põhjendatud kahtlus ostja poolt arvete võimaliku mittetasumise kohta. Nõuete loovutamise kokkuleppe punkt 6.3 sätestab, et „nõude tagasiloovutamisel kohustub müüja tasuma faktoorile tagasiloovutatava nõude hinna 7 (seitsme) pangapäeva jooksul sellesisulise kirjaliku nõude saamisest faktoorilt. Tagasiloovutatava nõude hind on faktoori poolt müüjale nõude eest tasutud summa, millele lisanduvad ostja poolt tasumata faktooringuintress (0,05% päevas) arvestatuna loovutatud nõude (arve) eest faktoori poolt müüjale tasumise päevast kuni tagasiloovutatava nõude hinna tähtaegse tasumise päevani, viivised ja maksud. Kui tagasiloovutatava nõude hinda ei tasuta eelnimetatud tähtaja jooksul on faktooril õigus nõuda müüjalt viivist 0,3% päevas kogu võlgnetavalt summalt”. Kokkuleppe punkti 6.4 kohaselt tagasiloovutamise õiguse rakendamisel on faktooril õigus käsitleda ostjat ja müüjat nõuet kajastava arve tasumise kohustuse osas solidaarvõlgnikena ning nõuda mõlemalt arve tasumist. Müüja vastutab siiski kogu tagasiloovutatava nõude hinna (vastavalt punktile 6.3.) faktoorile tasumise eest. 18.07.2022 e-kirjas pealkirjaga „Arve nr 570322 tagasi loovutamine“ teatas hageja kostjale, et Ehitusfirma FIDELE OÜ ei ole võimeline hetkel arve nr 570322 võlgnevust tasuma ja sellest tulenevalt ei jää hagejal üle muud kui vastavalt kokkuleppele oodata arve tasumist kostja enda poolt (hageja 18.07.2022 e-kiri koos lisadega– Lisa 3). Kostja teavitas hagejat 21.07.2022 e-kirjas, et saaks antud summa tasuda kolmes osas: 1. 21.08.22, 2. 21.09.22, 3. 21.10.22 (kostja 21.07.2022 e-kiri – Lisa 4). Hageja ja kostja pidasid läbirääkimisi maksegraafiku koostamiseks ja võlgnevuse tasumiseks või võlgnevuse laenuks refinantseerimiseks, kuid kokkulepet ei saavutatud. Alates augustikuust hakkas kostja tegema hagejale makseid, kuid võlgnevust täielikult ei tasunud. 21.10.2022 teavitas hageja e-kirja 2
teel edastatud nõudekirjas loovutatud nõude tagasiloovutamisest vastavalt kokkuleppe punktile 6.1, 6.3 ja 6.4 ning nõudis tagasiloovutamise nõude hinna tasumist hiljemalt 31.12.2022 (hageja 21.10.2022 e-kiri koos lisaga – Lisa 5). Tagasiloovutava nõude hinnaks oli 19 249,89 eurot, millest 16 930,42 eurot oli põhivõlgnevus ning 2 319,47 eurot nõudelt arvestatud intressid. Kostja tähtajaks võlgnetavat kohustust täies ulatuses ei täitnud. Nõudekirja esitamise seisuga oli kostja võlgnetava kohustuse suuruseks 18 249,89 eurot, millest on lahutatud kostja poolt selleks ajaks tasutud 1000 eurot. Ajavahemikul 19.07.2023 – 03.10.2023 pidasid poolte esindajad kirjavahetust, milles hageja nõudis kohustuse täitmist ning tegi erinevaid ettepanekuid võlgnevuse lahendamiseks kompromissiga (vastavad kirjavahetust kajastav e-kiri – Lisa 6). Viimasele, 03.10.2023 pöördumisele ega sellele järgnevalt ei ole hageja pöördumisele reageeritud ning kostja ei ole jätkuvalt võlgnetavat kohustust täitnud. Seetõttu kõik püüdlused hageja poolt kostja võlgnevusega seonduvalt kohtuväliselt lahendada ammendunud ning hageja on sunnitud pöörduma nõude sissenõudmiseks kohtu poole.
2.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt on hageja tagasiloovutamise õiguse minetanud saneerimismenetluses osalemisega (õigeaegse nõude suurusele vastu vaidleva avalduse esitamata jätmisega). Ka juhul, kui hageja poolne saneerimismenetluses osalemine oli lubatav, ei ole samaaegselt tagasiloovutamisõiguse teostamine kooskõlas selle eesmärgiga, mõistlik ega kooskõlas hea usu põhimõttega, kuna selle tulemusena on liigselt piiratud kostja tagasinõude ulatust Ehitusfirma FIDELE OÜ vastu. Hageja esitas tagasiloovutamise avalduse ja rakendas oma sellekohast õigust alles 21.10.2022 aga oleks pidanud avalduse esitama hiljemalt 15.09.2022. Kostja on seisukohal, et OÜ Ehitusfirma FIDELE kohta 01.09.2022 avaldatud saneerimisteate kohaselt oli SanS § 13 lg 1 ja SanS § 12 lg 2 p-s 4 nimetatud tähtajaks 16.09.2022, tegemist on õigustlõpetava tähtajaga ning võttes arvesse, et hageja esitas tagasiloovutamise avalduse alles 21.10.2022, oli hageja minetanud oma õiguse tagasiloovutamisõiguse rakendamiseks. Kostja hinnangul ei ole samaaegselt saneerimismenetluses osalemine ja tagasiloovutamise õiguse rakendamine kooskõlas selle eesmärgiga ning mõistlikkuse ja hea usu põhimõttega. Kuivõrd hageja on nõustunud saneerimismenetluses rahalise nõude täitmise osamaksetena ja kohustuse täitmise tähtaja pikendamise korral ka võlasumma vähendamisega, leiab kostja, et hageja on käsutanud nõuet, mida ta oli enda hinnangul õigustatud loovutama kostjale. Antud asjaolust lähtuvalt on hageja saneerimismenetluses kostjalt faktooringulepingu alusel omandatud nõuet vähendanud, mistõttu vastavat nõuet ei eksisteeri enam kujul ega mahus, mille hageja omandas kostjalt, seega ei ole tegemist enam 25.11.2021 kokkuleppe esemega ning hageja ei saa nõuda ka selle tagasiostmist.
3.Hageja 25.03.2024 seisukohast nähtub, et hageja hinnangul ei oma see, millises ulatuses saneerimismenetluses hageja nõudeid arvesse võeti või saneerimiskava alusel ümber kujundati, hagi lahendamise seisukohalt mingit tähtsust. Puudub vajadus kindlaks teha, mis suuruses oli hageja nõue Ehitusfirma FIDELE OÜ vastu saneerimismenetluses ja millises ulatuses seda ümber kujundati. Eelkõige tuleneb see asjaolust, et 17.01.2024 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-22-10950 on saneerimismenetlus lõpetatud ja saneerimiskava tühistatud (Harju Maakohtu 17.01.2024 kohtumäärus – lisa 1). SanS § 51 lg 2 sätestab, et saneerimiskava tühistamisel langevad saneerimismenetluse algatamise tagajärjed ära tagasiulatuvalt. Võlausaldajal, kelle nõue saneerimiskavaga ümber kujundati, taastub nõudeõigus ettevõtja vastu esialgses suuruses. Seejuures ei oma tähtsust hageja nõudes kostja vastu tähtsust ka asjaolu, et vahepealsel ajal on asetleidnud OÜ Ehitusfirma FIDELE saneerimismenetlus, sest vastavalt SanS § 45 lg-st 4 tuleneb, et saneerimiskava ei vabasta ettevõtja kohustuse täitmise eest solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest ega mõjuta võlausaldaja õigust nõuda kohustuse täitmist, sealhulgas lugeda kohustus sissenõutavaks muutunuks isiku suhtes, kes on ettevõtja kohustuse täitmise tagamiseks 3
andnud käenduse, garantii või esemelise tagatise või vastutab muul alusel solidaarselt ettevõtja kohustuse täitmise eest. Kui ettevõtja kohustuse täitmise eest solidaarselt vastutav isik on kohustuse täitnud, on tal ettevõtja suhtes saneerimiskava alusel tagasinõudeõigus üksnes selles ulatuses, milles ettevõtja vastutaks kohustuse täitmise eest saneerimiskava järgi ja milles solidaarselt vastutava isiku poolt tehtud maksed võlausaldajale ja saneerimiskava alusel tehtavate maksete väärtus kokku ületavad võlausaldajal saneerimiskava kinnitamise hetkel olnud algset nõude summat. Seega isegi juhul kui nõue on saneerimismenetluses ümberkujundatud, siis kostja vastutab enda kohustuste eest ikka vastavalt kokkuleppele. Kostja vastutab vastavalt kokkuleppe p-le 6.4 solidaarselt OÜ-ga Ehitusfirma FIDELE faktooritud arve tasumise kohustuse eest. Kohtu põhjendused
4.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.
5.Kohus on tuvastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: - hageja ja kostja ning Ehitusfirma FIDELE OÜ sõlmisid 25. novembril 2021 pöördfaktooringu kolmepoolse kokkuleppe, mille alusel loovutas kostja OÜ-le Ehitusfirma FIDELE väljastatud arvetest nr 570322 tuleneva nõude summas 16 930,42 eurot hagejale (dtl 8-15). Võlgnik kohustus arve alusel võlgnetava raha hagejale maksma (lk 6–41); - loovutatud nõude eest tasus hageja 01.03.2022 kostjale 16 930,42 eurot; - hageja saatis 18.07.2022 kostjale e-kirja, milles teatas, et Ehitusfirma FIDELE OÜ ei ole võimeline hetkel arve nr 570322 võlgnevust tasuma ja sellest tulenevalt ei jää hagejal üle muud kui vastavalt kokkuleppele oodata arve tasumist kostja enda poolt (dtl 16); - hageja teavitas 21.10.2022 e-kirja teel edastatud nõudekirjas loovutatud nõude tagasiloovutamisest vastavalt kokkuleppe punktile 6.1 ja 6.3 ja 6.4 ning nõudis tagasiloovutamise nõude hinna tasumist hiljemalt 31.12.2022. Tagasiloovutava nõude hinnaks oli 19 249,89 eurot (faktoori poolt müüjale tasutud arve kogusumma 16 930,42 eurot, arvestatud intressid kogusummas 2 319,47 eurot), millest müüja on teostanud 2 osalist tagasimakset kokku summas 1 000,00 eurot (31.08.2022 kuupäeval summas 500,00 eurot ning 30.09.2022 kuupäeval 500,00 eurot). Tuginedes pöördfaktooringu nõuete loovutamise kokkuleppe üldtingimustele ja müüjaga saavutatud kokkuleppele nõuab faktoor müüjalt lõplikku tagasiloovutatava nõude hinna tasumist hiljemalt 31. detsembriks 2022.a summas 18 249,89 eurot. Kostja tähtajaks võlgnetavat kohustust täies ulatuses ei täitnud (dtl 29-42); - Ehitusfirma FIDELE OÜ suhtes algatati 29.08.2022 saneerimismenetlus (tsiviilasi nr 2-xxxxx). Kohus lõpetas 17.01.2024 kohtumäärusega saneerimismenetluse ja tühistas saneerimiskava; - Ehitusfirma FIDELE OÜ suhtes on esitatud pankrotiavaldus;
6.Kohtule esitatud asjaolude järgi sõlmisid pooled faktooringulepingu. Faktooringulepingu mõiste on sätestatud võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 256. Selle paragrahvi p-de 1 ja 2 järgi kohustub faktooringulepinguga üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvelt krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi ja nõude sisse nõudma. Poolte vahel sõlmitud faktooringulepingu p 2 sätestab, et müüja (kostja) poolt ostjale (võlgnik) väljastatavatel arvetel näidatavad nõuded on loovutatud OÜ-le Finora Factoring 4
(faktor, hageja) ja vastavalt tuleb ostjal tasuda arved arvetel toodud valuutas OÜ-le Finora Factoring. Nõude tagasiloovutamisel kohustub müüja tasuma faktoorile tagasiloovutatava nõude hinna 7 (seitsme) pangapäeva jooksul sellesisulise kirjaliku nõude saamisest faktoorilt.
7.Kohtupraktikas märgitakse, et VÕS § 256 ei keela pooltel leppida kokku selles, et juhul, kui faktooringuvõlgnik viivitab faktoorile maksete tasumisega, on klient kohustatud faktoori nõudmisel rahalise nõude tagasi ostma (Riigikohtu 13. mai 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-08, p 17). Kohus leiab, et faktooringulepingu p-s 6 leppisid pooled kokku hagejalt kostjale võlgniku vastu loovutatud nõuete tagasiloovutamises. Lepingu p-i 6.2 järgi saabub tagasiloovutamise õigus lepingu p-des 6.1.1–6.1.9 sätestatud juhtudel kõigi müüja (kostja) poolt faktoorile (hageja) loovutatud nõuete suhtes, sõltumata sellest, kas nende nõuete aluseks olevate arvete maksetähtpäev on saabunud või mitte. Lepingu p-i 6.3 järgi kohustub müüja (kostja) nõude tagasiloovutamisel tasuma faktoorile (hagejale) tagasiloovutatava nõude hinna seitsme pangapäeva jooksul sellesisulise kirjaliku nõude saamisest faktoorilt (hagejalt). Tagasiloovutatava nõude hind on faktoori poolt müüjale nõude eest tasutud summa, millele lisanduvad ostja poolt tasumata faktooringuintress (0,05% päevas) arvestatuna loovutatud nõude (arve) eest faktoori poolt müüjale tasumise päevast kuni tagasiloovutatava nõude hinna tähtaegse tasumise päevani, viivised ja maksud. Kui tagasiloovutatava nõude hinda ei tasuta eelnimetatud tähtaja jooksul on faktooril õigus nõuda müüjalt viivist 0,3% päevas kogu võlgnetavalt summalt. Kohtupraktikas märgitakse, et kuna faktooringulepingut reguleerivad VÕS §-d 256–258 ei sätesta nõude tagasiostu tingimusi, kohalduvad lisaks tagasiostuõigusega müügilepingu sätted (VÕS §-d 238–243). Kooskõlas VÕS § 238 lg-ga 1 võivad lepingupooled müügilepingus kokku leppida, et müüjal on asja tagasiostuõigus. Sama sätte lg 2 kohaselt loetakse tagasiostuõigusega müügilepingu puhul asi müüja poolt tagasi ostetuks müüja poolt avalduse tegemisega ostjale. Sätte lg 3 järgi peab avaldus olema samas vormis nagu müügileping (Riigikohtu 13. mai 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-08, p 17).
8.Kohus leiab, et pooled on lepingu p-s 6 kokku leppinud tingimuslikus müügilepingus, st müüjapoolse (kostja) tagasiostukohustuse tekkimises faktoori (hageja) poolt vastava sisuga tahteavalduse tegemisel. Tagasiostuõiguse kasutamise tingimused on sätestatud faktooringulepingu p-s 6. Hageja tugines 21.10.2022. a avalduses lepingu p-le 6.1.1, mis sätestab, et faktooril (hagejal) on õigus nõue müüjale (kostjale) tagasi loovutada ning müüjal (kostjal) on kohustus nõue faktoorilt (hagejalt) tagasi osta (tagasiloovutamine), kui ostja jätab faktoorile arve, kas osaliselt või täielikult maksetähtpäevast arvates 30 päeva jooksul tasumata ning faktoor on saatnud ostjale vähemalt kaks meeldetuletust võlgnevuse kohta ja nimetatud arve ei kuulu hüvitamisele krediidikindlustuse andja poolt.(dtl 10). Hageja oli 18.07.2022 kostjale teatanud, et Ehitusfirma FIDELE OÜ ei ole võimeline arve nr 570322 (summas 16 930,42 eurot, tähtajaga 30.mai 2022) võlgnevust tasuma. Lepingu p-s 6.4 on kokku lepitud, et tagasiloovutamise õiguse rakendamisel on faktooril õigus käsitleda ostjat ja müüjat nõuet kajastava arve tasumise kohustuse osas solidaarvõlgnikena ning nõuda mõlemalt arve tasumist. Müüja vastutab siiski kogu tagasiloovutatava nõude hinna (vastavalt punktile 6.3.) faktoorile tasumise eest. Kohtule esitatud andmetest nähtub, et kostja kohustus 21.10.2022 nõudekirjas toodud tähtajaks, s.o 31.12.2022 täitma kokkuleppest tulenevad kohustused, kuid seda ei teinud, millest tulenevalt on kostja enda rahaliste kohustuste täitmisega rikkumises. Hageja lähtub nõudekirjas toodud soodsamast tähtajast, mitte kokkuleppe punktis 6.3. toodud tähtajast. Kostja rikkumine ei ole vabandatav. Kostja arvest nr 570322 tulenev võlgnevus oli 16 930,42 eurot. Põhivõlgnevuselt arvestati faktooringuintressi määras 0,05% päevas loovutatud summalt ning seda alates 01.03.2022, mil hageja tegi kostjale makse summas 16 930,42 eurot. Kostja on teinud perioodil 31.08.2022-31.12.2022 makseid hagejale kokku summas 2500 eurot, mis arvestati sissenõutavaks muutunud intressi katteks ning väheses osas vähendasid need maksed ka 5
põhivõlgnevuse jääki. Ehitusfirma FIDELE OÜ tegi saneerimismenetluses kinnitatud kava alusel kolm makset: 30.03.2023 summas 423,25 eurot, 30.06.2023 summas 423,26 eurot ja 17.10.2023 summas 423,26 eurot (kokku 1 269,77 eurot). Hageja on arvestanud vastavaid makseid põhiosamaksetena, millest tulenevalt on hageja põhinõude suurus 15 168,99 eurot. Kohus leiab, et hagejal oli õigus kasutada tagasiostuõigust faktooringulepingu p 6.1.5 alusel, sest võlgniku suhtes oli esitatud saneerimisavaldus. Hageja teostas tagasiostuõiguse, saates kostjale 21.10.2022 avalduse, kus teatas vastava õiguse kasutamisest ja palus kostjal maksta võlgnetava kohustuse 18 249,89 eurot, millest on lahutatud kostja poolt selleks ajaks tasutud 1000 eurot. Kostja ei ole vaidlustanud hageja avalduse kättesaamist. Kostja kohustuse tasuda hagejale tagasiloovutatavate nõuete hind näeb ette faktooringulepingu p 3.3. Puudub vaidlus, et kostja ei ole hagejale tagasiloovutatava nõude hinda (18 249,89 eurot) maksnud. Hagejal on õigus nõuda kostjalt lepingu täitmist. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 15 168,99 eurot. Nõude rahuldamise aluseks on VÕS 76 lg 1, § 108 lg 1 ja faktooringulepingu p 6.3.
9.Hageja palub välja mõista kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise võlgnetavalt summalt ning edasiulatuvalt kuni põhinõude 15 168,99 kohase täitmiseni aga mitte rohkem, kui 3900 eurot. Hageja õigus nõuda viivist tuleneb faktooringulepingu p-st 6.3. Hageja arvestas viivist perioodi 19.07.2022-17.10.2023 eest 0,03% päevas, s.o kokkuleppes märgitust soodsamas määras ja kooskõlas poolte kokkuleppega perioodi 18.10.2023- 23.01.2024 eest 0,3% päevas. Kohus järgib hageja viivise arvestust, mis on välja toodud hageja 24.01.2024 hagiavalduse punktis 28 (dtl 6). Kostja ei ole viivise arvestust vaidlustanud. Kostja võlgneb hagejale viiviseid kokku perioodi 19.07.2022 – 23.01.2024 eest kokku 5855,54 eurot. Hagejal on õigus nõuda kostjalt tasumata viivise 5855,54 eurot maksmist, mille kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja. Samuti on hagejal õigus nõuda kostjalt edasiulatuva viivise tasumist alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude summas 15 168,99 täitmiseni määras 0,3% kokkuleppe p 6.3 alusel. Hageja piiritleb lõpliku viivisenõude, millest ületavat osa käesoleva hagiga ei nõua ning palub edasiulatuva perioodi ees viivis välja mõista kuni summa 3900 euro täitumiseni. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 5 855,54 eurot ning edasiulatuva viivise nõudelt 15 168,99 eurot alates hagi esitamisest, s.o 24.01.2024 kuni kohustuse kohase täitmiseni määras 0,3% päevas nõuete loovutamise kokkuleppe p 6.3 alusel, aga mitte rohkem kui 3900 eurot. Nõude rahuldamiseks aluseks on VÕS 76 lg 1, § 108 lg 1 ja faktooringulepingu p 6.3.
10.Kohtu hinnangul on tõendamata kostja väide, et hageja on minetanud nõude tagasiloovutamise õiguse saneerimismenetluses osalemisega, kuna hageja esitas tagasiloovutamise avalduse ja rakendas oma sellekohast õigust alles 21.10.2022 aga oleks pidanud avalduse esitama hiljemalt 15.09.2022, mis oli 01.09.2022 avaldatud saneerimisteate kohaselt SanS § 13 lg 1 ja SanS § 12 lg 2 p-s 4 nimetatud tähtajaks, kuna tegemist on õigust lõpetava tähtajaga. Samuti on ekslik kostja arusaam, et kuivõrd hageja on nõustunud saneerimismenetluses rahalise nõude täitmisega osamaksetena ja kohustuse täitmise tähtaja pikendamise korral ka võlasumma vähendamisega, on hageja käsutanud oma nõuet, mida ta oli õigustatud loovutama kostjale ning millega on hageja käsutanud nõuet, mida ta oli õigustatud loovutama kostjale. Hageja on saneerimismenetluses kostjalt faktooringulepingu alusel omandatud nõuet vähendanud, mistõttu vastavat nõuet ei eksisteeri enam kujul ega mahus, mille hageja omandas kostjalt, seega ei ole tegemist enam 25.11.2021 kokkuleppe esemega ning hageja ei saa nõuda ka selle tagasiostmist.
11.Kohus on seisukohal, et see, millises ulatuses saneerimismenetluses hageja nõudeid arvesse võeti või saneerimiskava alusel ümber kujundati, ei oma hagi lahendamise seisukohalt mingit tähtsust, võttes arvesse ka seda, et 17.01.2024 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-xx-xxx on saneerimismenetlus lõpetatud ja saneerimiskava tühistatud, millest lähtuvalt on võlausaldajal taastunud nõudeõigus ettevõtja vastu täies ulatuses. SanS § 51 lg 2 sätestab, et 6
saneerimiskava tühistamisel langevad saneerimismenetluse algatamise tagajärjed ära tagasiulatuvalt. Võlausaldajal, kelle nõue saneerimiskavaga ümber kujundati, taastub nõudeõigus ettevõtja vastu esialgses suuruses. Seejuures tuleb arvestada, mida võlausaldaja saneerimiskava täitmise käigus on juba saanud. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et asjaolu, kas hageja käsutas oma nõuet saneerimismenetluses ei oma antud asja lahendamisel mingit tähtsust.
12.Kohtu hinnangul ei ole kostja kohtu ette toonud ega tõendanud asjaolusid, millest nähtuks konkreetne ajavahemik, mille jooksul tulnuks viidatud kokkuleppe punkti 6.1.5 kohaselt faktooril nõue müüjale tagasi loovutada, kui ostja suhtes on esitatud pankrotiavaldus, saneerimisavaldus, algatatud likvideerimine või ostja ei ole täitnud oma maksekohustust ükskõik millise kreeditori suhtes või faktooril on põhjendatud kahtlus ostja poolt arvete võimaliku mittetasumise kohta. Kohus märgib, et õigust lõpetav tähtaeg peab tulenema kokkuleppest või seadusest, kuid antud juhul ei ole kostja kohtu ette vastavaid asjaolusid toonud, mistõttu leiab kohus, et hagejal oli õigus vastavalt kokkuleppe punktis 6.1 märgitule nõue kostjale tagasi loovutada.
13.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 15 168,99 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 855,54 eurot ning viivise põhinõudelt summas 15 168,99 eurot alates hagi esitamisest, s.o 24.01.2024 kuni kohustuse kohase täitmiseni määras 0,3% päevas nõuete loovutamise kokkuleppe p 6.3 alusel, aga mitte rohkem kui 3900 eurot.
14.Kohus rahuldab hagi, mistõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Märgitud säte näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
15.Kohus määrab hageja menetluskulud rahaliselt kindlaks TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 juhindudes.
16.Hageja 21.08.2025 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja käesoleva tsiviilasja raames kandnud menetluskulusid kokku summas 3570,93 eurot, millest hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv on 1260 eurot ning lepingulise esindaja kulud 2310,93 eurot. Hageja menetluskulude nimekirja järgi on lepinguline esindaja teinud menetlustoiminguid mahus kokku 11 tundi 50 minutit. Hagejale on osutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 160 eurot (käibemaksuta), s.o kokku 2310,93 eurot (käibemaksuga). Hageja kinnitab, et kõik kulud seonduvad käesoleva tsiviilasjaga ning hageja ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu palub menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrata koos käibemaksuga. Hageja palub menetluskulude rahalist suurust kindlaksmääravas lahendis mõista menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates vastava lahendi jõustumisest.
17.Kostja ei ole hageja menetluskulude osas seisukohta esitanud.
18.Kohus, tutvunud hageja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjaga, on seisukohal, et avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
18.1.Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu summas 1260 eurot. Kohus on seisukohal, et riigilõiv 1260 eurot on vajalik põhjendatud menetluskulu (TsMS § 138 lg 2, § 139 lg 1), milline tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
18.2.Hagejale on osutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 160 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär on mõistlik.
7
18.3.Hagejale on õigusabi teenust osutatud kokku 11 tunni ja 50 minuti ulatuses. Kohus on seisukohal, et toimingutele kulunud aeg on põhjendatud ning vajalik arvestades asja keerukust ja mahtu.
18.4.Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja poolt tehtud toiminguid ja seoses nendega kantud kulusid summas 2310,93 eurot (koos käibemaksuga).
19.Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 3570,93 eurot (riigilõiv summas 1260 eurot + õigusabikulud 2310,93 eurot) ning mõistab need vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja.
20.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Hannes Olev kohtunik
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.