24. aprill 2026 Tartu kohtumaja, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses
Tsiviilasja number
2-25-17658
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi K.V väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
14 043,16 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood: 10746479; lepinguline esindaja Sigrid Rahkema, Julianuse Õigusbüroo OÜ, e-post: XXX).
vastu võlgnevuse
Kostja: K.V (isikukood: XXX, aadress: XXX-i
XXX).
, 68316,
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista K.V-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks AS Inbank Finance ja K.V vahel 10.07.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr L89006046416 ja selle 17.02.2023 muutmise lepingust (nr L89011463194) tulenev võlgnevus summas 3828,15 eurot, mis koosneb kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevusest 3627,02 eurot ja intressist 201,13 eurot.
3.Välja mõista K.V-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla ja intressi osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt: Maksepäev 15.05.2026 15.06.2026 15.07.2026 15.08.2026 15.09.2026 15.10.2026
Põhiosa jääk 1473,42 1234,32 992,25 745,57 495,54 241,44
4.Välja mõista K.V-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis 18,90% aastas sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt (s.o kohtuotsuse tegemise seisuga 3627,02 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõlgnevuse täitmiseni ja tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhiosa tagasimakselt tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni põhiosa makse tasumiseni. 1
5.Jätta hagi põhivõla 3145,61 euro ja kõrvalnõuete 4027,98 euro osas rahuldamata.
6.Jätta menetluskulud 45% ulatuses K.V kanda ja 55% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
7.Välja mõista K.V-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 561,60 eurot.
8.Välja mõista K.V-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludelt viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni
9.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine Ringkonnakohus menetleb hageja apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
2.Kohus kohustas kostjat kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 14 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist. Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 27.12.2025. Kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.
3.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Ulatuses, milles on põhjendatud teha tagaseljaotsus, võib kohus TsMS § 444 lg 3 järgi teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. 2
4.Hagiavalduses esitatud asjaoludest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu AS Inbank Finance ja kostja vahel 10.07.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr L89006046416, mille alusel sai kostja laenu 10 000 eurot ning laen tuli tagastada 60 kuu jooksul igakuiste osamaksetega hiljemalt 15.07.2026. 17.02.2023 muutsid pooled lepingut, mis sai numbriks L89011463194 ning pärast muudatusi tuli kostjal tagastada laenujääk 8246,05 eurot 45 kuu jooksul 269,21 euro suuruste osamaksetena hiljemalt 15.11.2026. Igakuiseid osamakseid tuli hakata tasuma alates 15.03.2023 ja kuu 15. kuupäevaks. Kostja on lepingu põhiosa katteks tagasimakseid teinud 1753,95 eurot. Kuivõrd kostja lepingut ei täitnud lõpetati leping 25.04.2023.
5.Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale põhivõlgnevuse 8246,05 eurot, intressi 294,38 eurot, lepingutasu 25 eurot, haldustasu 5 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 3864,23 eurot ning edaspidi viivise lepingujärgses määras 18,9% aastas alates 18.10.2025 põhinõudelt kuni selle tasumiseni.
6.Poolte vahel sõlmitud leping ja selle muutmise kokkulepe on tarbijakrediidileping VÕS § 402 tähenduses ning kohtul on tarbijakrediidilepingute puhul kohustus omal algatusel kontrollida lepingu kehtivust.
7.Seega tuleb kohtul kontrollida, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas ning kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24.11.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098).
8.Kohus on kontrollinud ja leiab, et krediidikulukuse määr algsel lepingul 22,55% aastas ning muutmisel 21,82% aastas ei ületanud lepingus märgitud krediidikulukuse määr Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega on lepingud kehtivad.
9.Kohus andis hagejale tähtaja esitada selgitused ja andmed, millest nähtuks, et kostjaga lepingu sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
10.Hageja esitas 17.03.2026 vastuse kohtule, milles märkis, et tal ei ole lisada täiendavaid andmeid ning esitas ümberarvestuse ja alternatiivselt lepingu täitmise nõude (VÕS § 108 lg 1), mille kohaselt arvestab kostja poolt laekunud summad põhinõude katteks ning kostjal on sissenõutavaks muutunud võlgnevus alates 15.08.2024 osamaksest kuni 15.03.2026 summas 4022,98 eurot (põhiosa 3824,91 eurot ja intress 198,07 eurot) ning hageja nõuab põhivõlgnevuselt viivist alates kohtuotsuse jõustumisest lepingujärgses määras 18,90% aastas. Hageja palub ka välja mõista ümberarvestuse kohaselt tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS § 369 alusel, alates maksetähtpäevale järgnevast päevast ning viivise põhiosa osamakselt tasumise tähtajale järgnevast päevast lepingujärgses määras 18,90% aastas.
11.Hageja on selgitanud, et on teinud kostja suhtes krediidianalüüsi kostja esitatud laenutaotluse ja avalike andmebaaside põhjal.
12.Kohtu hinnangul ei ole hagis esitatud selgitused kostja krediidivõimelisuse hindamiseks piisavad selleks, et veenduda esitatud andmete pinnalt vastustundliku laenamise põhimõtte järgmist. Kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, kuna on jätnud krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamata. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Sama lõike kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja on esitanud ümberarvestuse, mis on kostjale kätte toimetatud 28.03.2026.
13.VÕS § 108 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja sai laenu 10 000 eurot ning on hageja esitatu 3
kohaselt teinud tagasimakseid 4899,56 euro ulatuses. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik kostja tehtud maksed arvestada põhivõla katteks tehtud makseteks. Seega on põhivõlg 5100,44 eurot (10 000-4899,56).
14.Arvestades kõik kostja tehtud maksed põhinõude katteks, ei saanud lepingut lugeda 25.04.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega võlgnevuses. Seega on lepingu ülesütlemine tühine VÕS § 416 rikkumise tõttu ning tarbijakrediidileping on kehtiv.
15.Kuna vastutustundliku laenamise rikkumise korral kostja hagejale muid tasusid ei võlgne ja kostja ei olnud viivituses põhivõla tasumisega ei ole põhjendatud hageja nõue lepingutasu, haldustasu, sissenõudmiskulu ja põhivõlalt arvestatud sissenõutavaks muutunud viivise osas. Seega jätab kohus need nõuded rahuldamata.
16.Hageja on esitanud TsMS § 369 alusel lepingu täitmise nõude nõuete osas, mis ei ole veel sissenõutavaks muutunud. Hageja esitatud ümberarvestuse kohaselt on kostja teinud viimase makse 2024. aastal ning seisuga 15.03.2026 on sissenõutavaks muutunud põhiosa 3824,91 eurot ning põhiosa jääk on 1707,79 eurot, mis muutub tulevikus sissenõutavaks (maksed 15.04.2026 kuni 15.10.2026). Seega ei ole kostja lepingut käesolevaks ajaks täitnud pikema aja jooksul, samuti ei ole kostja osalenud kohtumenetluses. Seetõttu leiab kohus, et põhjendatud on mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad kohustused.
17.Tulenevalt eeltoodust ja arvestades kostja tasutud summat (4899,56 eurot) ja tulevikus sissenõutavaks muutunud põhiosa makseid aprill kuni oktoober 2026 (1707,79 eurot), saab kohus arvutades sissenõutavaks muutunud põhiosa võlgnevuseks 3392,65 eurot (10 000 eurot – tagasimakstud 4899,56 eurot – tuleviku maksete põhiosa jääk 1707,79 eurot).
18.Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.01.2009 otsus nr 3-2-1-120-08, p 12).
19.Kohus leiab, et põhjendatud on arvestada lepingujärgset viivist 18,90% aastas sissenõutavaks muutunud põhivõlalt alates kohtuotsuse jõustumist kuni põhivõla tasumiseni ja tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhiosa osamakselt tasumise tähtajale järgnevast päevast.
20.Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hageja sissenõutavaks muutunud põhinõue kohtuotsuse tegemise seisuga on põhjendatud 3627,02 euro ulatuses (3392,65 eurot + aprilli 2026 põhiosa 234,37 eurot) ja intress (kohtuotsuse tegemise seisuga) 201,13 euro ulatuses ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed on põhjendatud selliselt, et 15.05.2026 makse summas 241,83 eurot (põhiosa 239,10 eurot + intress 2,73 eurot), 15.06.2026 makse summas 244,28 eurot (põhiosa 242,07 eurot + intress 2,21 eurot), 15.07.2026 makse summas 248,52 eurot (põhiosa 246,68 eurot + intress 1,84 eurot), 15.08.2026 makse summas 251,41 eurot (põhiosa 250,03 eurot + intress 1,38 eurot), 15.09.2026 makse summas 254,99 eurot (põhiosa 254,10 eurot + intress 0,89 eurot) ja 15.10.2026 makse summas 241,89 eurot (põhiosa 241,44 eurot + intress 045 eurot).
21.Ülejäänud osas s.o põhivõla 3145,61 euro ja kõrvalnõuete 4027,98 euro (intress 83,75 eurot, lepingutasu 25 eurot, haldustasu 5 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 3864,23 eurot) osas jätab kohus hageja nõude rahuldamata.
22.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
23.Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 163 lõikest 1 ja kindlaks määramisel TsMS § 174 lg-st 1. Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 45% ulatuses kostja kanda ja 55% ulatuses hageja kanda.
24.Hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv 910 eurot ja lepingulise esindaja kulu 338 eurot (ilma käibemaksuta). 4
25.Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 14 043,16 eurot tasuda riigilõivu 910 eurot, mille hageja on tasunud.
26.Lähtudes TsMS § 175 lg-st 1 ning arvestades hageja lepingulise esindaja tehtud menetlustoiminguid hagiavalduse koostamiseks peab kohus põhjendatuks lepingulise esindaja kulu summas 338 eurot.
27.Arvestades eeltoodut kuulub vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks menetluskuluna väljamõistmisele menetluskulud 561,60 eurot (910 eurot + 338 eurot ja sellest 45%).
28.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.