Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-14-56182 Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse selgitused TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kohus sama paragrahvi lõikes 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust käesoleva seadustiku § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. TsMS § 448 lg 41 sätestab, et sama seadustiku § 444 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka käesoleva seadustiku § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. TsMS § 448 lg 42 sätestab, et kui menetlusosaline ei ole kohtule sama paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Menetlusosalised on andnud 14.04.2015 peetud kohtuistungil nõusoleku otsusest kirjeldava ja põhjendava osa väljajätmiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis menetluskulud jäävad hageja kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostja II on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja (14.04.2015, 16.04.2015), milledest nähtuvalt on kostja II menetluskuluks õigusabikulu kokku 827 eurot (koos käibemaksuga). Kostja II

2-14-56182 õigusabikulu sisaldab: 20.10.14 vastus hagile (3 lk – 324 eurot, sh käibemaks 54 eurot); 01.12.14 vastus hageja 21.11.14 seisukohale (2 lk – 240 eurot, sh käibemaks 40 eurot); ettevalmistus kohtuistungiks, kohtumine kliendiga (39 min – 91,02 eurot); kohtuistung (55 min – 128,15 eurot). Kostja II on märkinud, et vastused 20.10.14 ja 21.11.14 on arvutad tunnihinnaga 120 eurot (lisandub käibemaks) ja ülejäänud tunnihinnaga 140 eurot (lisandub käibemaks). Kostja II kinnitas, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks tehtud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega ning et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Hageja ei ole esitanud kostja II menetluskulude osas vastuväiteid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus, tutvunud poolte poolt menetluse käigus esitatud dokumentidega ning võttes arvesse, et tegemist ei olnud ei keeruka ega mahuka tsiviilasjaga, peab kostja II lepingulise esindaja kulusid põhjendatuks kokku 4 tunni 4 min ulatuses. Selles ulatuses on kostja II lepingulise esindaja toimingud kohtu hinnangul asja ajamisel põhjendatud ja vajalikud. Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-115-13 jõudnud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus märgib, et Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, 3-2-1-92-13), tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, 3-2-1-93-13) ja tunnitasu 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-11515, p 14). Kohus leiab, et tööühiku hind 120 eurot (lisandub käibemaks) on käesolevas asjas mõistlik, kuid 140 eurot (lisandub käibemaks) ei ole käesolevas asjas mõistlik, mistõttu kohus loeb 140 euro (lisandub käibemaks) asemel mõistlikuks 123 eurot (lisandub käibemaks). Kohus leiab, et kostja II menetluskulude nimekiri on kooskõlas tsiviilasja käiguga, kuid ajakulu ei ole esindaja kvalifikatsiooni ja vaidluse olemust arvestades kõigis positsioonides põhjendatud. Kohtu hinnang vajalikule ja põhjendatud ajakulule on järgmine: - 20.10.14 vastus hagile – 1 tund 30 min (3 lk, millele kostja II kulutas kohtu tehtud aritmeetilise tehte tulemusena tunnihinda ja kogusumma suhtesse kokku 2 tundi 15 min); - 01.12.14 vastus hageja 21.11.14 seisukohale – 1 tund (2 lk, kostja II 1 tunni 40 min asemel); muus osas peab kohus kostja II lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks; kokku: 4 tundi 4 min, seega on kostja II põhjendatud esindaja tasu suuruseks 591,24 eurot (2 tundi 30 min x 120+km; 1 tund 34 min x 123+km). Kohus jätab rahuldamata kostja II menetluskulud 235,76 euro osas. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel/kohtunik/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.