2.Välja mõista Eesti Vabariigilt (Kultuuriministeeriumi kaudu) XXX menetluskulud 4 968 (neli tuhat üheksasada kuuskümmend kaheksa) eurot.
kasuks
3.Jätta rahuldamata XXX avaldus menetluskulude väljamõistmiseks 72 (seitsekümmend kaks) euro ulatuses. Edasikaebamise kord
4.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Menetluskulude kindaksmääramise asjaolud
1.Harju Maakohtu 19.01.2015 otsusega rahuldas kohus XXX hagi Eesti Vabariigi (Kultuuriministeeriumi kaudu) vastu omandiõiguse tunnustamise ja asjade ebaseaduslikust valdusest väljaandmise nõudes ja jättis menetluskulud kostja kanda. Otsus jõustus 19.02.2015.
2.Hageja esitas 16.03.2015 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse.
3.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosneb hageja menetluskulu esindaja kulust 5 040 eurot.
4.Kohus edastas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kostjale, kuid kostja kohtu määratud tähtajaks enda seisukohta ei esitanud. Kohtu põhjendused
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt TsMS § 177 lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
6.Harju Maakohtu 19.01.2015 otsusega rahuldas kohus XXX hagi Eesti Vabariigi (Kultuuriministeeriumi kaudu) vastu omandiõiguse tunnustamise ja asjade ebaseaduslikust valdusest väljaandmise nõudes ja jättis menetluskulud kostja kanda. Otsus jõustus 19.02.2015. Hageja esitas 16.03.2015 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse.
7.Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-142-09 p 16 kohaselt ei pea menetlusosaline olukorras, kus seadus seda ei nõua, esitama tõendeid selle kohta, et menetluskulud on kantud, piisab dokumentidest, millest nähtub vastavate kulude tekkimine. Kohus, kooskõlas Riigikohtu praktikaga, selgitab, et menetluskulude kindlaksmääramisel lepingulise esindaja kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosaline on need kulud kandnud (RKTKo 3-2-1-115-13 p 26). Toimiku materjalidest nähtub, et hageja esindaja on vastavaid toiminguid teinud.
8.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
9.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud seoses esindaja tasuga 4 200 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus analüüsib, millises ulatuses on hageja esindaja tasule kulunud menetluskulud põhjendatud.
10.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal hagiavalduse ettevalmistamiseks, konsultatsiooniks kliendiga, läbirääkimisteks kostjaga, tõendite kogumiseks ja õiguslikuks analüüsiks 17 tundi. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud 3-leheküljelise hagiavalduse (tlk 1-3), millele on liidetud 23 lk-d kirjalikke tõendeid. Kohus nõustub hageja esindaja poolt tehtud toimingutega ja nende ajalise kuluga. Kohus leiab, et praktikas on tavaline, et enne hagi koostamist viiakse läbi nõupidamine hagiavalduse perspektiivikuse üle esindatavaga, peetakse vastaspoolega läbirääkimisi, kujundatakse õiguslikku positsiooni ja kogutakse tõendeid. Ka Riigikohus on lahendi nr 32-1-43-10 p-s 14 märkinud, et tsiviilkohtumenetluses on tavaline, et esindajad peavad analüüsima erinevaid õigusakte ja nende seletuskirju, samuti kassatsioonikohtu praktikat ning koostama dokumente.
11.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal 17.10.2014 vastuse ja riigilõivu tagastamise taotluse ettevalmistamisele 16.10.2014 kohtumäärusele ja kliendiga kooskõlastamiseks 1 tund. Toimiku materjalidest nähtuvalt on kohus 16.10.2014 määrusega palun hagejal selgitada hagihinna kujunemist (tlk 29-30). Hageja on 17.10.2014 esitanud 12
leheküljelise vastuse kohtumäärusele (tlk 31). Kohus leiab, et eelnimetatud ajalist kulu saab pidada põhjendatuks, lähtudes esitatud dokumendist ja selle sisust.
12.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal 11.11.2014 seisukohtade ettevalmistamiseks ja koostamiseks seoses kostja 04.11.2014 vastusega, selleks Teatri- ja Muusikamuuseumi fondide uurimiseks ja konsultatsiooniks kliendiga 8 tundi. Toimiku materjalidest nähtuvalt on kostja 04.11.2014 esitanud 3-leheküljelise hagi vastuse (tlk 4042), millele hageja on 11.11.2014 koostanud 3-leheküljelise vastuse (tlk 46-48), millele on lisatud 3-lkd kirjalikke tõendeid. Kohus nõustub eelnimetatud toimingute ja nendele kulunud ajaga, hageja esindaja on analüüsinud kohtupraktikat ning viidanud õigusaktidele.
13.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal 21.11.2014 seisukohtade ettevalmistamiseks ja koostamiseks, vastuseks kohtu kirjale 12.11.2014, selleks XXX surmaakti hankimiseks, Eesti ja Saksa vastava kohtupraktika otsimiseks, tõlkimiseks, analüüsimiseks ja konsultatsiooniks kliendiga 8 tundi. Kohus on 12.11.2014 edastanud pooltele selgitava kirja (tlk 53), millele hageja on 21.11.2014 koostanud 4-leheküljelise vastuse (tlk 54-57), millele on lisatud 6-lkd tõendeid. Kohus leiab, et antud ajalist kulu saab lugeda põhjendatuks, arvestades lepingulise esindaja poolt koostatud menetlusdokumendi sisukust ja mahtu, selles esinevaid õiguslikke seisukohti, viiteid erinevatele õigusaktidele ning esitatud tõendeid, lähtudes vaidluse iseloomust.
14.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal kohtuotsuse tutvustamiseks kliendile ning menetluskulude nimekirja koostamiseks ja esitamiseks 1 tund. Kohus nõustub eelnimetatud toimingutega, kuid ei pea ajalist kulu põhjendatuks. Kohus leiab, et menetluskulude nimekirja koostamine ei ole õiguslikult keeruline menetlustoiming ning see ei tohiks vastaspoolele kaasa tuua täiendavaid menetluskulusid, seega ei saa seda menetluskulu lugeda TsMS § 175 lg 1 mõttes vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks, mida saab vastaspoolelt välja mõista. Ka Riigikohus on lahendi nr 3-2-177-14 p-s 12 selgitanud, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja selle kohtule esitamine on menetlusosalise kohustus selleks, et menetlusosaline saaks oma menetluskulud hüvitatud. Kuna selle avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Kohus peab kohtuotsuse tutvustamiseks kliendile põhjendatuks 30 minutilist ajalist kulu.
15.Kokku on hageja esindaja töötunnid põhjendatud 34 tunni ja 30 minuti osas. Hageja esindaja nõuab menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Kooskõlas Riigikohtu praktikaga on menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eeldus hageja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (RKTKo 3-2-1-65-13 p 16). Käesoleval juhul hageja on kinnitanud, et ta ei saa tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb kostjalt menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga.
16.Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et hageja esindaja töötunnihind 120 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et hageja esindaja omab kõrgemat erialast kvalifikatsiooni. Seega arvestades, et hageja esindaja töötundide põhjendatud maht oli 34 tundi ja 30 minutit ning töötunni hind 120 (ilma käibemaksuta) eurot, on hageja esindaja õigusabiteenuse kulud koos käibemaksuga kokku 4 968 eurot.
17.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja kohustab kostjat hüvitama hageja menetluskulusid 4 968 euro ulatuses, mis koosneb lepingulise esindaja tasust. Kohus jätab rahuldamata hageja menetluskulude
avalduse 72 eurot ulatuses. Kohus arvestas hageja menetluskulude kindlaksmääramisel ja nende väljamõistmisel kostjalt vaidluse asjaolusid, menetluse aega, asja keerukust ning poolte esitatud menetlusdokumente.
18.TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.
19.TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg 4 alusel nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.