Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

PLACET GROUP OÜ (edaspidi laenuandja) ja kostja sõlmisid 29.07.2010 laenulepingu summas 3 000 krooni tagastamise tähtpäevaga 28.08.2010. Laenusumma kanti kostja pangaarvele 29.07.2010. Kostja ei ole laenu tagastanud ega reageerinud korduvatele meeldetuletustele. 12.10.2010 loovutas laenuandja nõude hagejale. Maksekäsu kiirmenetluste raames on kostja laenu tunnistanud, kuid väitnud, et laen on tagasi makstud. Hagejal puuduvad selle kohta andmed. Kostja vastus Kostja väitel on võlg tasutud OÜ XXX poolt. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses. Hageja põhinõue ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja pooled ei ole taotlenud ärakuulamist. Kohus lahendab asja lihtmenetluses istungit pidamata. Vaidlust ei ole järgnevates asjaoludes. Kostja taotluse (t lk 6-7) alusel sõlmis laenuandja kostjaga laenulepingu nr SR130949 (t lk 8-17), mille alusel laenuandja laenas kostjale 3 000 krooni. Laenusumma kanti kostjale üle 29.07.2010 (t lk 18). Laenuandja loovutas nõude 12.10.2010 hagejale ning teavitas sellest kostjat (t lk 19-20). Kostja on eelnevalt toimunud kahe maksekäsu kiirmenetluse raames kinnitanud laenu saamist (t lk 21-24). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 4 alusel tuvastatuks. Laenuandja ja kostja vahel sõlmitud lepingu näol on tegu laenulepinguga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hagi kuulub rahuldamisele. Kostja väide, et võlg on tasutud, on paljasõnaline. Kuigi kohus juhtis kostja tähelepanu sellele, et kostja peab kohtule esitama tõendid, ei ole kostja seda teinud. Hageja ei ole kinnitanud, et võlg on tasutud. Muid vastuväiteid kostja esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 191,73 eurot, perioodil 29.08.2010 kuni 12.01.2015 arvestatud viivise 68,44 eurot ning viivise alates 13.01.2015 põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 ning jätab menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja kasuks riigilõiv. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Hagihinnaks on käesolevas asjas 275,60 eurot ning sellise hinnaga hagilt tuli riigilõivuseaduse kohaselt tasuda riigilõivu 75 eurot.

Lähtuvalt eeltoodust määrab kohus hageja menetluskuludena kindlaks 75 eurot ja mõistab selle kostjalt välja. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.