Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

nr 2-07-17544 hageja hagi kostja vastu vara väljanõudmiseks võõrast ebaseaduslikust valdusest. Samuti kohustati kostjat andma hagejale üle dokumentaalsed tõendid laevale tehtud muudatuste kohta. Tsiviilasja hinnaks määrati selles tsiviilasjas 36 607 eurot 50 senti. Tartu Ringkonnakohus jättis 15. novembri 2010. a otsusega eelnimetatud Viru Maakohtu otsuse muutmata. Pärast kohtuotsuse jõustumist pöördus hageja korduvalt kostja poole otsuse vabatahtlikuks täitmiseks, hoidudes otsuse sundtäitmisele pööramisest, kuid kostja otsust ei täitnud. Hagejal ei olnud võimalik iseseisvalt laeva kostja territooriumilt teisaldada, sest territoorium on kinnine mehitatud valvega ala. Laeva seisundi hindamiseks ja sellele tehtud muudatuste dokumenteerimiseks tellis hageja OSAÜHINGULT LAEV EX laeva seisundi raporti seisuga 23. mai 2011, mille kohaselt on laev muutunud kasutamiskõlbmatuks ja selle taastamine ei ole majanduslikult otstarbekas. Laeva seisundi raport koostati enne laeva üleandmist hagejale. Seega on tuvastatud, et kostja valduses olev hagejale kuuluv laev on hävinud, mille eest vastutab kostja kui laeva ebaseaduslik valdaja. Tsiviilasjas nr 2-07-17544 määrati tsiviilasja hinnaks 572 783 krooni (36 607 eurot 50 senti). Sellest järelduvalt oli laeva maksumus kostja valdusse üleminekul 36 607 eurot 50 senti. Laev on soetatud enne 1995. a ja tema tegeliku soetamismaksumuse kohta ei ole usaldusväärseid andmeid.

hageja nõudis kostjalt laeva väljaandmist, millest viimane keeldus. Kostja ei võimaldanud hagejal vaba juurdepääsu laevale ajal, kui see asus tema ebaseaduslikus valduses. Seega puudus hagejal võimalus teha hädavajalikke laevakere ja seadmete remonditöid, konserveerimist ja hooldust. Selle tulemusena laeva seisund halvenes ja seadmed muutusid kasutamiskõlbmatuks, mida on märkinud ka laeva auditeerinud inspektorid laeva seisundi hindamise raportis. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt tuleb kostja süüd eeldada. Kahju suuruse määramine vanametalli hindadest lähtudes ei ole mõistlik. Hageja on piisavalt tõendanud, et kahju suurus on 36 607 eurot 50 senti. Kohus ei tuvastanud hageja tahtlust või rasket hooletust, mis annaks aluse vähendada kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1 järgi.

laeva väärtus usaldusväärselt tuvastatav. Tsiviilasja hinna määramisel on tähendus peamiselt asjas tasumisele kuuluva riigilõivu suuruse kindlaksmääramisel, kuid ei ole iseseisvat tõendusväärtust vaidlusaluse eseme maksumuse kindlakstegemisel. Kuna pooled ei ole esitanud muid arvestatavaid hinnanguid laeva objektiivse väärtuse kohta 2007. a alguse seisuga, tuleb lähtuda laeva väärtusest 7334 eurot 18 senti (114 755 krooni), mis nähtus hageja 2006. a majandusaasta aruandest. Nimetatud väärtust on laeva hinnana aktsepteerinud ka kostja ning selles osas ei vaidle pooled laeva väärtuse üle. Arvates laeva tõendatud väärtusest 7334 eurot 18 senti maha vanametalli väärtuse 1020 eurot, kujuneb seega kostja võlgnetava hüvitise suuruseks 6314 eurot 18 senti. Ringkonnakohus leidis, et hageja ei ole tsiviilasja nr 2-07-17544 menetlemise raames kasutanud kõiki võimalusi hagi tagamise korras oma vara kaitsmiseks. Eelkõige tulnuks kõne alla tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lg 2 kohaldamine, mis võimaldanuks hageja taotlusel reguleerida vaidlusalust õigussuhet eesmärgiga vältida olulise kahju tekkimist või omavoli kostja valduses oleva laeva suhtes. Seetõttu tuleb VÕS § 139 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks väljamõistetavat kahjuhüvitist vähendada 25% võrra, arvestades tsiviilasja nr 2-07-17544 menetlemise aega ja poolte vastastikuseid suhteid, ja kostjalt hageja kasuks välja mõista 4735 eurot 64 senti.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

tõendada, sest kohus on selle tuvastanud teises tsiviilasjas.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

tõendada temale tekitatud kahju suurust. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu otsuses märgituga, mille kohaselt on tsiviilasja hinna määramisel TsMS §-de 122 jj kohaselt tähendus peamiselt asjas tasumisele kuuluva riigilõivu suuruse kindlaksmääramisel, kuid ei ole iseseisvat tõendusväärtust vaidlusaluse eseme maksumuse kindlakstegemisel. Kolleegiumi arvates ringkonnakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme sellega, kui asus seisukohale, et hagejale tekkinud kahju suurust ei tõenda hageja 2007. a majandusaasta aruanne. Vajadus esitada tõendeid laeva väärtuse kohta ei saanud tulla hagejale ka üllatusena, sest kohus on sellele kohtuistungil hageja tähelepanu juhtinud (vt kohtutoimiku III kd, tl 18–19). Seega võttis ringkonnakohus õigustatult kahjuhüvitise suuruse määratlemisel aluseks summa, mida kostja samuti laeva väärtusena aktsepteeris. Tsiviilasja hinna määramise protsessis osalemine ja selle kohta seisukohtade avaldamine ei tähenda seda, et pool on vaidlusaluse eseme väärtuse omaks võtnud. TsMS § 231 lg 2 teise lause kohaselt on omaksvõtt faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Sageli selgubki vaidlusaluse eseme väärtus alles kohtumenetluse tulemusena.

Samuti tuleb ringkonnakohtul asja uuel arutamisel võtta uuesti seisukoht ka hageja nõude õigusliku kvalifitseerimise kohta. Kolleegium ei saa jätta märkimata seda, et ringkonnakohtu viited VÕS § 1035 lg 1 p-le 2 olukorras, kus kohus on kvalifitseerinud hageja nõude delikti üldkoosseisust tuleneva kahju hüvitamise nõudena, on ekslikud. Lisaks sellele tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas deliktiõiguslik üldvastutus (VÕS § 1043 jj) on praegusel juhul üldse kostja vastutuse alusena kohaldatav. Ringkonnakohus on märkinud, et laev saabus kostja territooriumile detsembris 2006 laevakere tehniliseks ülevaatuseks ning ei vaielda selle üle, et kostja tegi laeva juures teatud töid (nt kostja 12. aprilli 2013. a vastuse kohaselt tegi ta laeva veealuse osa remonditöid, sh puhastus ja värvimine). Kolleegiumi arvates ei ole kohtute tuvastatud asjaolude kohaselt välistatud, et kostja vastutab hageja ees hoopis lepingulise kohustuse rikkumisest tulenevalt (lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude eeldusi on Riigikohus selgitanud nt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.