HS hagi EA vastu lepingute tühisuse tuvastamiseks või lepingust taganemise õiguspärasuse tuvastamiseks ja kinnistusraamatu kannete muutmiseks vajalike tahteavalduste tegemiseks kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29. septembri 2014 menetluskulude kindlaksmääramise kohta
määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik HS määruskaebus EA määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: HS (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXXXXX
XXX
XXX-XX
XXXXXXX),
lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme Kostja: EA (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX X XXXXXXX), lepinguline esindaja Deivi Vaht
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 29. septembri 2014 määrus osas, millega jäeti HS menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 861 euro väljamõistmise osas rahuldamata. Teha selles osas uus määrus, millega mõista EA-lt täiendavalt välja menetluskulu 861 (kaheksasada kuuskümmend üks) eurot HS kasuks. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
2.2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista EA-lt välja HS kasuks menetluskulud summas 3694,50 eurot (kolm tuhat kuussada üheksakümmend neli eurot ja viiskümmend senti). 2.3.Jätta rahuldamata HS avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks 3259,50 euro väljamõistmise osas. 2.4.Välja mõista EA-lt HS kasuks viivis menetluskuludelt (3694,50 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. HS määruskaebus rahuldada osaliselt. EA määruskaebus jätta rahuldamata. HS riigilõivu tagastamise taotlus jätta rahuldamata. EA riigilõivu tagastamise taotlus jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohus jättis 30.09.2013 otsusega HS (hageja) hagi EA (kostja) vastu rahuldamata. Maakohus jättis kostja menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 26.03.2014 otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jäeti kostja kanda. Riigikohus jättis 06.08.2014 määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud kostja kanda.
2.Hageja esitas 13.08.2014 maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 6954 eurot ja määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avalduse kohaselt koosnevad hageja kulud ekspertiisitasust 300 eurot ja õigusabikuludest 6654 eurot.
3.Kostja vaidles menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele osaliselt vastu. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 29.09.2014 määrusega hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 2833,50 eurot. 4120,50 euro väljamõistmise osas jättis maakohus avalduse rahuldamata. Lisaks mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
5.Määruse põhjenduste kohaselt on hageja tasunud Rahandusministeeriumi kontole ekspertiisitasu kogusummas 300 eurot. Hageja poolt tasutud ekspertiisitasu puhul on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis tuleb hüvitada.
6.Hageja lepingulise esindaja Tom Annikve poolt 02.03.2011, 28.03.2011, 11.04.2011, 25.08.2011 ning 15.12.2011 teostatud toimingud ei ole põhjendatud ja vajalikud, kuna antud menetlusstaadiumis ei esindanud hagejat Tom Annikve.
7.Lepingulise esindaja poolt 12.01.2012 läbi viidud toimingud on põhjendatud ja vajalikud, kuid mitte ajakulu (kokku 4 tundi). Kohtutoimikust (II kd, tl 8-9) nähtuvalt kestis 12.01.2012 kohtuistung 45 minutit. Põhjendatud ajakuluks 12.01.2012 läbi viidud toimingute eest on kokku 1 tund 45 minutit (1,75 tundi).
8.Mõned lepinguliste esindajate poolt 02.05.2012 läbiviidud toimingud on põhjendamatud ja mittevajalikud. Käesoleva tsiviilasja puhul ei olnud tegemist tavapärasest keerukama vaidlusega, mis annaks alust hagejale teise lepingulise esindaja palkamiseks. Antud menetlusstaadiumis ei olnud põhjendatud ja vajalikeks toiminguteks tsiviilasja materjalidega tutvumine ja analüüs. 02.05.2012 menetlusdokumendi koostamise ja kliendiga nõupidamise põhjendatud ajakulu on kokku 6 tundi.
9.Lepingulise esindaja Tom Annikve poolt 04.05.2012 tehtud toiming (hagi tagamise taotluse koostamine) on põhjendatud ja vajalik, kuna kohtutoimikust (II kd, tl 100-101) nähtuvalt rahuldas kohus 09.05.2012 hageja taotluse hagi tagamiseks. Nimetatud menetlusdokumendi korrektse vormistamise, lisade komplekteerimise, riigilõivu tasumise ja kohtule edastamise põhjendatud ja vajalikuks ajaks saab olla 2,25 tundi.
10.Lepingulise esindaja Tom Annikve poolt 11.09.2012 tehtud toimingute põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks on kokku 2 tundi. Sellel kuupäeval läbiviidud toimingutest ei ole põhjendatud taotluse koostamine, milles paluti mitte kohustada hagejat isiklikult kohtuistungile ilmuma. Selle taotluse jättis kohus rahuldamata.
11.Lepingulise esindaja Tom Annikve poolt 03.10.2012 tehtud toimingutest on seisukoha koostamise toiming põhjendatud ja vajalik. Menetluskulude nimekirjast ei ole võimalik aru saada, millise kohtu ja kostja kirjaga hageja lepinguline esindaja tutvus. Kohtutoimikust ei nähtu antud ajahetkel olevaid kohtu ja kostja kirju, mistõttu ei ole võimalik hinnata kirjadega tutvumise põhjendatust ja vajalikkust. Seisukoha koostamise põhjendatud ja vajalik ajakulu on 30 minutit (0,5 tundi).
12.Lepinguline esindaja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märkinud üheks 22.10.2012 toiminguks kohtumäärusega tutvumise. Jääb arusaamatuks, millise konkreetse määrusega lepinguline esindaja tutvus 22.10.2012. Kohtutoimikust nähtuvalt on kohus teinud 27.08.2012 määruse menetlusosaliste kohustamiseks ilmuda isiklikult kohtuistungile ning 04.12.2012 on kohus määrusega lahendanud menetlusabi taotluse. Kohtutoimikust ei nähtu vahepealses ajavahemikus määruseid, millega hageja esindaja tutvuda oleks võinud. Kuivõrd on teadmata dokument, millega hageja lepinguline esindaja väidetavalt tutvus, siis ei ole kohtul võimalik ka hinnata nimetatud toimingu ja selle ajakulu vajalikkust ning põhjendatust. Ülejäänud 22.10.2012
toimingute (hageja seisukohtade ja taotluste koostamise) põhjendatud ja vajalik ajakulu on 45 minutit (0,75 tundi).
13.Lepingulise esindaja Tom Annikve poolt 17.06.2013 tehtud toimingutest on ekspertiisiaktiga tutvumise toiming põhjendatud ja vajalik. Ekspertiisiakt on 12 lehekülge pikk, millega tutvumise põhjendatud ja vajalik ajakulu on 1 tund. Ülejäänud 17.06.2013 toimingud (nõupidamine kliendiga ja seisukoht) ei ole antud menetlusstaadiumis põhjendatud ja vajalikud ning ei ole ka kohtutoimikust nähtavad.
14.Lepinguline esindaja on 04.09.2013 läbi viinud järgmised toimingud: kohtukõne seisukohtade koostamine (ajakuluga 1 tund 30 minutit) ning ettevalmistus istungiks ja istungil viibimine (ajakuluga 1 tund 30 minutit). Istungiks ettevalmistamine hõlmab kohtukõne teeside koostamist. 04.09.2013 toimingute põhjendatud ja vajalik ajakulu on kokku 2 tundi.
15.14.10.2013 toiming (nõupidamine kliendiga) oli antud menetlusstaadiumis põhjendamatu ja mittevajalik. Kohtutoimikust ei nähtu antud ajahetkel mingite menetlustoimingute tegemist, mistõttu jääb arusaamatuks toimingu vajalikkus.
16.Kassatsioonkaebusega tutvumine (ajakuluga 30 minutit) ei ole põhjendatud ja vajalik toiming, kuivõrd 06.08.2014 kohtumäärusega jättis kohus kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
17.Menetluskulude avalduse koostamine (ajakuluga 30 minutit) ei ole põhjendatud ja vajalik toiming. Menetluskuludena saab käsitleda kuni kohtulahendi jõustumiseni tehtud toiminguid.
18.Ülejäänud toimingud (27.03.2012, 31.10.2013, 11.03.2014 ja 26.03.2014) on põhjendatud ja vajalikud ning nende ajakulu toimingutele vastav. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ja vajalik hageja lepingulise esindaja ajakulu kokku 24,25 tundi.
19.Menetluskulude nimekirja ja arvete alusel on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusabi tunnitasude 102 eurot ja 120 eurot (käibemaksuga) alusel. Need on põhjendatud ja vajalikud tunnitasu määrad. Tulenevalt TsMS § 174 lg 6 kuuluvad menetluskulud väljamõistmisele koos käibemaksuga. Hageja määruskaebus
20.Hageja esitas 14.10.2014 määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega jäeti menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata ja teha uue määruse, millega mõista kostjalt välja menetluskulud kokku 6954 eurot. Hageja taotleb määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist (TsMS § 150 lg 1 p 5).
21.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus lugenud põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks hageja tasutud ekspertiisitasu 300 eurot, kuid ei ole määruse resolutsioonis seda arvestanud.
22.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt allkirjastas 02.03.2011, 28.03.2011, 11.04.2011, 25.08.2011 ja 15.12.2011 dokumendid hageja esindaja Heino Sepp, kuid need valmistas ette ja koostas lepinguline esindaja Tom Annikve.
23.Hageja esindajate poolt 12.01.2012, 02.05.2012, 11.09.2012, 03.10.2012, 22.10.2012, 17.06.2013, 04.09.2013 ja 14.10.2013 läbiviidud toimingud on põhjendatud ja vajalikud menetluskulude nimekirjas märgitud mahus. Vajalikuks ajakuluks tuleb lugeda ka kassatsioonkaebusega tutvumist ja menetluskulude avalduse koostamist.
24.Kostja vaidleb hageja määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja määruskaebus
25.Kostja esitas 15.10.2014 määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 2833,50 eurot ja teha uue määruse, millega määrata hageja lepingulise esindaja kuluks kokku 846,72 eurot. Kostja taotleb määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist.
26.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei olnud asi keeruline. Samuti kordas enamus hageja menetlusdokumente juba varasemalt väljendatud faktilisi asjaolusid.
27.Nii kordas hageja 02.05.2012 menetlusdokument olulises osas varem esitatud asjaolusid. Samuti ei ole iga dokumendi koostamiseks vajalik kliendiga kohtumine. 04.05.2012 esitatud hagi tagamise taotlus sisaldab 1,5 lk põhjendusi, mille koostamisele ei kulu 2,25 tundi. 11.09.2012 esitatud dokumendis on 1,5 lk eelnevalt esitatud asjaolude ülekordamist, mis ei saa aega võtta 2 tundi. 03.10.2012 menetlusdokumendis on vaid tõendi esitamise ja ekspertiisi taotlus ning kompromissi ettepanek, mille põhjendatud ajakulu on 15 minutit. 22.10.2012 dokument sisaldab ainult küsimusi eksperdile ja menetlusabi taotlust, mille koostamise ajakulu on maksimaalselt 30 minutit. 17.06.2013 ekspertiisiaktiga tutvumiseks on mõistlik aeg 30 minutit. 04.09.2013 toimingutest on põhjendatud 45 minutit teeside koostamiseks ja 27 minutit istungil osalemise eest. 27.03.2012 kohtuistungiks ettevalmistamise ja istungi ajakulu 2,5 tundi ei ole põhjendatud. Taotlusest on põhjendatud 1 tund 25 minutit kohtuistungil viibimise eest. 31.10.2013 apellatsioonkaebuse koostamisel võiks põhjendatuks lugeda tasu vaid 1,5 lk eest, muus osas ei pidanud ringkonnakohus hageja väiteid põhjendatuks. 11.03.2013 istungiks ettevalmistamise ja istungi ajakulu 1,5 tundi on põhjendamatu, sest kaebuse koostamine hõlmab sisuliselt ka istungiks ettevalmistamist. 26.03.2014 kohtuotsusega tutvumine ja kliendile tutvustamine ei saa võtta aega 0,5 tundi.
28.Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
29.Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
30.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 667 lg 2 esimese lause alusel tuleb maakohtu määrus osaliselt tühistada ning kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja mõista 861 eurot. Hageja määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada ja kostja määruskaebus jätta rahuldamata.
31.Kolleegium leiab, et maakohus on menetluskulude väljamõistmisel jätnud määruse resolutsioonis ekslikult arvestamata ekspertiisitasu 300 eurot. Maakohus on määruse põhjendavas osas põhjendatult asunud seisukohale, et hageja poolt tasutud ekspertiisitasu 300 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu. Seega tuleb ekspertiisikulu summas 300 eurot kostjal hagejale hüvitada.
32.Maakohus on ebaõigesti leidnud, et Tom Annikve poolt 28.03.2011, 11.04.2011, 25.08.2011 ja 15.12.2011 tehtud toimingud on põhjendamatud, kuna ta ei esindanud selles menetlusstaadiumis hagejat. Kuigi Tom Annikve ei ole nendel kuupäeval esitatud menetlusdokumentidele alla kirjutanud, ei tähenda, et tema poolt osutatud õigusabi hüvitamist ei saaks hageja nõuda. Tom Annikvele on antud volikiri hageja esindamiseks 25.03.2011, s.o enne hagiavalduse esitamist (I kd lk 136). Samuti esindas Tom Annikve hagejat 16.11.2011 toimunud istungil. Tom Annikve on juba 2011 augustis esitanud ka hagejale arveid õigusabi eest tasumiseks (I kd lk 137-138). Ülaltoodust tulenevalt on usutav, et Tom Annikve osutas hagejale õigusabi eelmärgitud menetlusdokumentide koostamiseks, mistõttu on hagejal õigus nõuda ka kulude hüvitamist.
33.Ringkonnakohus nõustub aga maakohtuga selles, et 02.03.2011 tehtud menetlustoimingute hüvitamist ei saa hageja nõuda. Menetluskulude nimekirja kohaselt on Tom Annikve 02.03.2011 tutvunud materjalidega, pidanud nõu kliendiga ja koostanud menetlusdokumente ajakuluga kokku 12 tundi. Kohus leiab, et hageja väide, nagu oleks Tom Annikve tema esindamiseks 02.03.2011 toiminguid teinud, on tõendamata, kuna Tom Annikved volitati hagejat esindama alles 25.03.2011. Lisaks ei ole arusaadav, milliste dokumentide koostamise eest tasu nõutakse. Hagi esitati 28.03.2011 ning selle koostamise eest on hageja nõudnud eraldiseisvalt õigusabikulude hüvitamist.
34.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja Tom Annikve kulutanud 28.03.2011 hagiavalduse koostamisele 3 tundi ning 11.04.2011 puuduste kõrvaldamise korras hagiavalduse täiendamisele ning riigilõivust vabastamise taotlusele 3,5 tundi. 25.08.2011 on hageja esindaja Tom Annikve tutvunud kostja vastusega ja esitanud vastuse kostja vastuväidetele ajakuluga kokku 2,5 tundi. 15.12.2011 hagiavalduse koostamisele on hageja esindaja Tom Annikve kulutanud 4,5 tundi. Kolleegium leiab, et eelnimetatud menetlusdokumentide (v.a riigi õigusabi taotlus) koostamise põhjendatud ajakulu on kokku 5 tundi. Asjaolu, et hageja pidi hagiavaldust mitmel korral täiendama, ei tähenda, et kostja peaks kogu selle ajakulu hüvitama. Samuti on menetlusdokumentides olev tekst osaliselt kattuv (sh 25.08.2011 kostja vastuväidetele esitatud vastuses ja 15.12.2011 koostatud hagiavalduses olev tekst). Kostja vastusega tutvumise põhjendatud ajakulu on ringkonnakohtu hinnangul 0,5 tundi. Riigilõivust vabastamise taotluse koostamisega seonduv õigusabikulude hüvitamise nõue ei ole põhjendatud. See taotlus on allkirjastatud 14.02.2011 (I kd lk 31-33). Tom Annikve ei olnud siis hageja esindaja. Seega on 28.03.2011, 11.04.2011, 25.08.2011 ja 15.12.2011 tehtud menetlustoimingute põhjendatud ajakulu kokku 5,5 tundi. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli nende toimingute puhul õigusabi hinnaks 102 eurot käibemaksuga. Seega tuleb kostjalt täiendavalt välja mõista õigusabikulu 561 eurot.
35.Muus osas on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Maakohus ei ole diskretsioonipiire ületanud. Maakohus on hageja lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust hinnanud ja oma seisukohti jälgitavalt põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda neid.
36.Seoses hageja määruskaebusega märgib ringkonnakohus täiendavalt, et maakohus on 14.10.2013 menetlustoimingu puhul (nõupidamine kliendiga), 22.04.2014
menetlustoimingu puhul (kassatsioonkaebusega tutvumine) ja 11.08.2014 menetlustoimingu puhul (menetluskulu avalduse koostamine) jätnud õigesti õigusabikulud täielikult välja mõistmata. Hageja ei ole suutnud selgitada, millisel konkreetsel põhjusel oli nõupidamine vajalik. Seega ei saa lugeda seda kulu vajalikuks. Riigikohus jättis kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ega nõudnud sellele hagejalt vastust. Seega ei ole põhjendatud õigusabi ka kassatsioonkaebusega tutvumisele. Mis puudutab menetluskulu avalduse koostamist, siis Riigikohus on asjas nr 3-2-1-77-14 (p 12) leidnud, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise kulu ei ole põhjendatud ja vajalik kulu TsMS § 175 lg 1 mõttes.
37.Seoses kostja määruskaebusega märgib kolleegium täiendavalt, et ebaõige on kostja seisukoht nagu oleks tegemist olnud õiguslikult lihtsa vaidlusega, mistõttu on kostjalt välja mõistetud põhjendamatud menetluskulud. Hageja vaidlustas kinkelepingu kehtivust erinevatel alustel. Menetluses peeti mitmeid kohtuistungeid ning viidi läbi ekspertiis. Hagiasjas läbis vaidlus kaks kohtuastet ning lisaks esitas kostja kassatsioonkaebuse. Pealegi jättis maakohus algselt hagi rahuldamata ning see rahuldati alles ringkonnakohtus. Kolleegiumi hinnangul ei olnud tegemist lihtsa vaidlusega.
38.Kostja on määruskaebuses viidanud ka sellele, et enamus hageja menetlusdokumente kordas juba varasemalt väljendatud faktilisi asjaolusid. Kolleegium märgib, et see on osaliselt paratamatu. Hagejal on kohustus faktilised asjaolud välja tuua hagiavalduses ning on loogiline, et hilisemates dokumentides oma väidete põhjendamisel või kostja vastuväidetele vastamisel viidatakse nendele uuesti. Hageja menetlusdokumendid ei sisalda aga ainult faktilisi asjaolusid, vaid ka õiguslike põhjendusi, vastuväiteid kostja väidetele ning tõendite analüüsi. Lisaks ei ole maakohus mitmete hageja menetlusdokumentide puhul pidanud põhjendatuks kogu ajakulu. Täiendavaks ajakulu vähendamiseks ei näe ringkonnakohus alust.
39.Eeltoodule tuginedes tuleb kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja mõista menetluskulu 861 eurot (300+561).
40.Määruskaebuste esitamisel tasutud riigilõivude tagastamise taotlused tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 150 lg 1 p 5 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Antud juhul jäetakse kostja määruskaebus täielikult ja hageja määruskaebus osaliselt rahuldamata.
41.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.