OÜ Aktiva Finants hagi L B vastu 355.38 eurot võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes
Hagi hind
379.81 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht: Weizenbergi 20, 10151 Tallinn), lepinguline esindaja: Kadri Timuska (e-post: [email protected]); Kostja: L B (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx).
Kohtuistungi toimumise aeg
13.04.2015 kell 12.15
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Aljona Melter
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostja L B’lt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks võlgnevuse katteks 219 (kakssada üheksateist) euro 50 senti, s.h põhivõlgnevus 204.27 eurot ja viivis 15.23 eurot.
3.Välja mõista kostja L B’lt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks viivis alates 21.11.2014 kuni põhinõude 204.27 eurot tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta kõik menetluskulud kostja kanda ja välja mõista kostja L B’lt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulud 266 (kakssada kuuskümmend kuus) eurot 17 senti
1 (7)
2-14-30385
5.Välja mõista kostja L B’lt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks viivis menetluskuludelt (266.17 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Saata kohtuotsus menetlusosaliste teadmiseks.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Aktiva Finants esitas 24.09.2014 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 364.07 euro saamiseks. Võlgnik esitas nõudele vastuväite, mille kohaselt ta ei ole tagastanud laenu täpselt ettenähtud tähtajal, kuid kui tähtaeg jäi vahele, siis maksis ta tagantjärele suurema summa. Perioodil 18.05.2012 kuni 12.12.2013 maksis ta laenu tagasi summas 1 197.58 eurot. 2014 jaanuaris ütles pank laenulepingu üles ning võlgniku kontol oli teade, et ta peab maksma 285 eurot. Võlgnik proovis pangale maksta, kuid pank ei võtnud raha vastu. Võlgnik on nõus maksma 285 eurot ning soovib seda maksta 3 kuu jooksul.
2.Seoses sellega lõpetas Pärnu Maakohus 10.11.2014 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
3.Viru Maakohtu 12.11.2014 kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta ja avaldajale määrati tähtaeg nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis.
HAGIAVALDUS
4.21. novembril 2014 esitatud hagiavalduse kohaselt kostja taotles Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalilt Topeltneto krediitkaardi ja Stockmann Mastercard krediitkaardi. 20.04.2012 loeti nimetatud krediitkaartide lepingud lõpetatuks ja vormistati ümber võlgnetavad summad tagatiseta tarbimislaenuks. Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal ja kostja sõlmisid tarbimislaenu lepingu number 09320180305. Kostja kohustus laenusumma ja intressi tagastama vastavalt poolte vahel kokkulepitud tagastamise tingimustele ja vastavalt kokkulepitud graafikule. Kohaldatav intressimäär on 16,85% aastas.
5.Kostja laenusummat ja intresse vastavalt kokkulepitud graafikule ei ole tagastanud. Kostja oli viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ning Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal esitas kostjale 15.10.2013 lepingu erakorralise ülesütlemise teate ning leping öeldi üles 30.10.2013. Teate esitamise kuupäeva seisuga oli kostjal tasumata laenulepingust tulenev võlgnevus 239.31 eurot. Tulenevalt tarbimislaenu lepingust kohustus kostja tasuma tähtajaks tasumata tagasimaksetelt viivist vastavalt seadusjärgsele viivisemäärale.
6.Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal loovutas 29.11.2013 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
2 (7)
2-14-30385
7.Hageja palus vastavalt VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 1, p 4, p 6, § 113 lg 1, § 402 välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus summas 304.27 eurot, intress 28.55 eurot, ajavahemikus 31.10.2013 kuni 24.09.2014 arvestatud viivis 22.56 eurot, viivis põhinõudelt 304.27 eurolt alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, menetluskulud 266.17 eurot ja viivis menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
KOSTJA VASTUVÄITED
8.07. jaanuaril 2015 esitatud vastuses kostja teatas, et lepingu erakorralise ülesütlemise teate esitati 15.10.2013. Teate esitamise kuupäeva seisuga oli kostjal tasumata laenulepingust tulenev võlgnevus 239.31 eurot. Kostja konto väljavõtte kohaselt kostja on tasunud pangakontole 11.11.2013 241 eurot, millest pank võttis maha 221.67 eurot. 12.12.2013 maksis kostja 100 eurot, mida pank võttis täielikult maha. Kokku võttis pank kostja arvelt maha 321.31 eurot, s.t. pank sai kostjalt kogu summa, mille kostja oli pangale võlgu ehk 239.31 eurot ja lisaks veel 82 eurot. Kostjale on arusaamatu, mille eest nõuab hageja kostjalt veel 239.31 eurot?
HAGEJA SEISUKOHT
9.02. veebruaril 2015 esitatud seisukohas hageja seletas, et vastavalt laenulepingu lisale 1 kostja kohustus tasuma alates maist 2012 kuni aprillini 2013 igakuiselt 45 eurot, alates maist 2013 kuni märtsini 2014 igakuiselt 53 eurot ning aprillis 2014 59 eurot kuus. Kostjapoolse maksetega viivitamise tõttu oli laenuleping üles öeldud 30.10.2013. Lepingu ülesütlemise hetkeks tekkis kostjal osamaksete mittetasumisest võlgnevus summas 239.31 eurot. Lepingu järgi muutusid sissenõutavaks ka kõik osamaksed, mida kostja pidi lepingu perioodil november 2013 - aprill 2014 tasuma 316 eurot.
10.11.11.2013 Nordea Pangale laekunud summalt arvestati põhivõlgnevuse katteks 50.94 eurot juulikuu osamakse katteks, 53 augustikuu osamakse katteks, 53 septembrikuu osamakse katteks, 53 eurot oktoobri osamakse katteks ja 11.73 eurot sissenõutavaks muutunud laenusumma jäägi katteks. Seega laenusumma jäägiks oli 11.11.2013 seisuga 304.27 eurot. 02.12.2013 loovutas Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal võlgnevuse summas 304.27 ja intressi summas 28.55 eurot hagejale. Peale nõude loovutamist on kostja teostanud makset Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalile summas 100 eurot. Nimetatud asjaolust sai hageja teada kostja vastusest. Esialgne võlausaldaja on kinnitanud 100 euro laekumist nende arvele.
11.Hageja vähendas nõude kostja ja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 204.27 eurot, intress 28.55 eurot, ajavahemikus 31.10.2013 kuni 24.09.2014 arvestatud viivis 15.23 eurot, viivis põhinõudelt 204.27 eurolt alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, menetluskulud ja viivis menetluskuludelt.
KOSTJA TÄIENDAV VASTUS
12.02. märtsil 2015 esitatud vastuses kostja rõhutas, et maksekäsu kiirmenetluse avalduses nõudis avaldaja 429.07 eurot tasumist, s.h põhinõue 332.82 eurot, kõrvalnõue 31.25 eurot, menetluskulud 20 eurot ning riigilõiv 45 eurot.
13.Hagiavalduses on hagi hinnaks 379.81 eurot, hagis nõuab hageja põhinõude 304.27 eurot ja sissenõutavaks muutunud viiviste 28.55 eurot tasumist ja tasumata põhivõla summalt viiviste väljamõistmist ning menetluskuludena riigilõiv 100 eurot ja hageja esindustasu summas 166.17 eurot. Kui arvestada kokku kõik nõutavad summad, hagi hind oleks mitte 379.81 eurot, vaid 598.99 eurot. 3 (7)
2-14-30385
14.30.01.2015 dateeritud hageja seisukohas on nõutav summa vähendatud 100 euro võrra ning hagi hind on kokku 514.22 eurot, s.h võlgnevuse summa 204.27 eurot, intress 28.55 eurot, viivis 15.23 eurot, riigilõiv summas 100 eurot ning õigusabi tasu 166.17 eurot. Kostja juhtis kohtu tähelepanu sellele, et hagihind muutub iga järgmise avaldusega ning lõpus on arusaamatu, milline on kostja võlgnevus ja miks ta pidevalt muutub.
16.Kostja poolt tasutud summadest on 58.59 eurot maha arvestatud viiviste katteks, s.h 01.08.2012 teenustasu teatis laenu rikkumise kohta 6.39 eurot, 28.03.2013 viivisintress 0.73 eurot, 02.05.2013 teenustasu teatis laenu rikkumise kohta 6.39 eurot, 26.06.2013 teenustasu teatis laenu rikkumise kohta 6.39 eurot, 31.07.2013 teenustasu teatis laenu rikkumise kohta 6.39 eurot, 22.08.2013 teenustasu teatis laenu rikkumise kohta 12.78 eurot, 18.09.2013 (tegelikult 30.09.2013) viivisintress 19.33 eurot, 31.12.2013 viivisintress 0.19 eurot. Kostja arvates, kui makstud summast arvestada maha nõutav summa ning viivisintressid ja teenustasud saadetud kirjade eest, siis on tema võlg 36.01 eurot (1 257.58 - 1 235 - 58.59). Kostja palus selles ulatuses hagi rahuldada ja jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
KOHTUISTUNG
17.Kohtuistungil hageja esindaja toetas hagi. Esindaja selgituste kohaselt alates juulist 2013 ei täitnud kostja lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu järgi pidi laenu tagastamine toimuma kuni aprillini 2014. Kostja on jätnud 4 osamakset tasumata, mille peale 15.10.2013 saadeti talle lepingu erakorralise ülesütlemise teade. Kuna intressiarvestust hageja pole esitanud, siis esindaja loobus intressinõudest kostja vastu.
18.Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Istungi toimumise ajast ja kohast teatas kohus kostjale kohtukutsega tsiviilasja ilma kostja kohalolekuta sisuliselt lahendamise hoiatusel, mis on 20.03.2015 kostjale kätte toimetatud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
19.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja poolte seisukohadega, kuulanud ära hageja esindaja seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
20.Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusosalise kohtuistungilt puudumise tagajärjed on toodud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 44 peatükis. TsMS § 410 alusel, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Istungi alguses võttis kohus 4 (7)
2-14-30385 kostjaga ühendust telefoni teel. Kostja teatas, et ajas istungi kuupäeva segi. Kuna TsMS § 422 lg 1 sätestatud mõjuvat põhjust istungile ilmumata jäämiseks kostjal ei ole, siis menetluse venitamise vältimiseks kohus lahendab asja sisuliselt ilma kostja kohalolekuta. Tsiviilasja raames kogutud dokumentaalsed tõendid ja kosja vastused hagile võimaldavad lahendada asja ilma kostja kohalolekuta sisuliselt.
21.20.04.2012 sõlmisid Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal ja kostja laenulepingu nr 09320180305, mille alusel pank andis kostjale (laenusaaja) laenu summas 1 182 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama 24 osamaksena alates maist 2012 iga kuu 14 kuupäeval, s.h 1-12 osamaksed igakuiselt summas 45 eurot, 13-23 osamaksed igakuiselt 53 eurot ja viimane osamakse summas 59 eurot. Samuti kohustus kostja tasuma intressi panga poolt noteeritavas intressimääras, millele lisandub marginaal 15.05 % põhisummalt aastal. Seisuga 20.04.2012 oli intressimääraks 16.85% aastas (t.lk. 33-8).
22.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
23.Võlasuhte tekkimise õiguslikud alused on sätestatud VÕS § 3, mille punkti 1 alusel võlasuhe võib tekkida lepingust. VÕS § 396 sätestab laenulepingu mõistet, mille 1. lõike kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 402 tulenevalt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
24.15.10.2013 teatega ütles Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal laenulepingu erakorraliselt üles, põhjusel, et kostja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata vähemalt kolm järjestikust makset ja võlgneb pangale 239.31 eurot. Pank palus kostjal tasuda võlgnevus ning lisanduvad intressid, leppetrahvid ja muud teenustasud hiljemalt 29.10.2013 ja hoiatas, et ütleb lepingu erakorraliselt üles 30.10.2013, kui kostja määratud kuupäevaks võlgnevust ei tasu (t. lk. 39). 02.12.2013 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal loovutas nõude kostja vastu hagejale (t.lk. 40).
25.Pooltel ei ole vaidlust Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali ja kostja vahel lepingu sõlmimise, lepingu tingimuste ning lepingu alusel kostjal kohustuste tekkimise üle. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 alusel kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks (TsMS § 231 lg 1 ls 1). Käesolevas vaidluses ei ole pooled tõendamiskoormises kokku leppinud. Seega olukorras, kus kostja maksekäsu kiirmenetlusest alatest vaidleb nõudele vastu, peab 5 (7)
2-14-30385 hageja tõendama nii nõude õiguse tekkimise fakti kui ka nõude suurust. Põhivõlausaldaja poolt nõude loovutamine ei vabasta nõudeomandajat tõendamise kohustusest.
26.Kostja 02.03.2015 vastusest tulenevalt selgitab kohus, et TsMS § 138 lg 1, lg 2, § 139 lg 1 tulenevalt asjas tasutud riigilõiv on kohtukulu ja TsMS § 144 p 1 tulenevalt menetlusosaliste esindaja kulu on kohtuväline kulu. TsMS § 124 lg 1 ls 1 järgi raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. TsMS § 133 lg 1 kohaselt hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Nende sätete järgi hagihinna arvestamisel ei võeta arvesse hageja menetluskulusid, mis käesolevas vaidluses moodustavad kokku 266.17 eurot, s.h riigilõiv 100 eurot ja õigusabi kulud 166.17 eurot.
27.Kohtuistungil antud hageja selgituste kohaselt pidi kostja tasuma lepingu ülesütlemisteates toodud võlgnevuse 239.31 eurot ja lisaks sellele november 2013 – märts 2014 5 osamakset 265 eurot (5 x 53) ning 2014 aprilli eest 59 eurot. Seega kokku 563.31 eurot. Lisaks arvestati kostjale intress ajavahemiku 15.10.-31.2013 eest 3.47 eurot. Kokku koos intressiga 558.78 eurot.
28.Kostja pidi hagejale tasuma laenu kokku 1 182 eurot (12 x 45 + 11 x 53 + 59), s.h 12 osamakset summas igakuiselt 45 eurot, 11 osamakset igakuiselt 53 eurot ja viimane osamakse 59 eurot. Kostja arvestuste kohaselt kostja tegelikult tagastas laenu ja tasus intressi kokku summas 1 184.98 eurot, s.h 2012 aastal 591.48 eurot, s.o 18.05.2012 50 eurot, 11.06.2012 66.18 eurot, 09.08.2012 100 eurot, 12.10.2012 100 eurot, 19.10.2012 58.30 eurot 14.11.2012 60 eurot, 18.12.2012 60 eurot, 10.01.2013 45 eurot, 05.03.2013 52 eurot ja 2013 aastal 593.50 eurot s.o 26.03.2013 60 eurot, 03.05.2013 70 eurot, 21.05.2013 52.50 eurot, 27.06.2013 65 eurot, 01.07.13 2013 5 eurot, 11.11.2013 241 eurot, 12.12.2013 100 eurot. Kostja poolt tasutud summadest on 58.59 eurot maha arvestatud kostja vastuses toodud viiviste ja teenustasude katteks, s.h 01.08.2012 6.39 eurot, 28.03.2013 0.73 eurot, 02.05.2013 6.39 eurot, 26.06.2013 6.39 eurot, 31.07.2013 6.39 eurot, 22.08.2013 kohta 12.78 eurot, 18.09.2013 (tegelikult 30.09.2013) 19.33 eurot, 31.12.2013 0.19 eurot. Kostja on jätnud arvestamata, et tema poolt tasutud summadest on veel maha arvestatud teenustasud 22.07.2013 6.39 eurot ja 18.09.2013 teenustasu 19.17 eurot (t. lk.59, 60). Seega kokku on kostja tasutud summast maha arvestatud 84.15 eurot.
29.Õiged ei ole kostja väited, et ta on lepingus kokkulepitud kohustuse täitis. Lepingus sätestatud osamaksed 1 182 eurot on toodud põhisummas. Kui kostja oleks kohustuse nõuetekohaselt täitnud, siis ei oleks kostjale lepptrahvi ja viivist arvestatud. See aga kinnitab, et kostja oli kohustuste täitmisega viivituses. Hageja arvestuste kohaselt vähenes kostja võlgnevus 558.78 eurot kostja poolt 11.11.2013 ja 12.12.2013 tasutud 321.56 eurot võrra 237.11 euroni, mis sisaldab varem arvestatud intressi 28.55 eurot. Hageja nõuab allesjäänud summast 208.56 eurost (237.11 – 28.55) välja mõista kostjalt põhisumma 204.27 eurot, mis on kostjale kasulik.
30.Hageja esindaja on loobunud kostjalt intressi väljamõistmise nõudest. Kohus rahuldab hagi põhinõude 204.27 eurot ja seisuga 24.09.2014 arvestatud viivise (t.lk. 70) 15.23 eurot ulatuses. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks viivis põhunõudelt 204.27 eurot alates hagi esitamisest 21.11.2014 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
MENETLUSKULUD
31.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab 6 (7)
2-14-30385 menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
32.Julianus Inkasso OÜ on 31.10.2014 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud hageja eest riigilõivu 45 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avaldus, toimikus lk 5-6) ning hagiavalduse esitamisel 09.02.2015 riigilõivu summas 55 eurot (maksekorraldus nr 1784, toimikus lk 42). Seega on hageja eest kokku tasutud riigilõivu 100 eurot. Hagejale on esitatud arve nr 1728788 (toimikus lk 53) õigusabikulude eest summas 166.17 eurot.. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 266.17 eurot, s.h riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud ilma käibemaksuta 166.17 eurot.
33.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
34.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 405 lg 1, § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.