Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
27. aprill 2015, Tartu
Tsiviilasja number
2-13-42308
Tsiviilasi
Tõnu Laugmaa avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 28. oktoobri 2014 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tõnu Laugmaa määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Tõnu Laugmaa (ik: XXX), esindaja vandeadvokaat Anto Kasak Puudutatud isikud: June Paabor (ik: XXXX), esindaja vandeadvokaat Li Uiga Jane Paabor-Niklus (ik: XXX) Tauri Tamm (ik: XXX) Piret Tamm (ik: XXXX) Olev Saare (ik: XXX) Enn Prigo (ik: XXX) Laeva Vallavalitsus, esindaja vallasekretär Helen Mägi
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Täiendada Tartu Maakohtu 28. oktoobri 2014 määruse resolutsiooni p 2 selliselt, et XXX kinnistu kasuks määratud juurdepääsutee XXX 2 kinnistu kaudu on määratud tähtajaga 1 aasta alates Tartu Maakohtu 28. oktoobri 2014 määruse jõustumisest ning määruse resolutsiooni p 5 selliselt, et XXX kinnistu omanik on kohustatud tasuma XXX 2 kinnistu omanikule juurdepääsutee kasutamise eest tasu 120 eurot aastas alates 17.09.2013.
2.Lugeda Tartu Maakohtu 28. oktoobri 2014 määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
2.1.
Rahuldada avaldus osaliselt.
2.2.Seada Tartumaal Laeva vallas Laeva külas asuvale XXX 2 (registriosa nr XXX ) kinnistule tähtajaline tasuline kitsendus ja määrata Tartumaal Laeva vallas Laeva külas asuva XXX (registriosa nr XXX ) kinnistu kasuks juurdepääsutee avalikult kasutatavale teele XXX 2 (registriosa nr XXX ) kinnistu kaudu jalgsi ja mootorsõidukitega tähtajaga 1 (üks) aasta alates Tartu Maakohtu 28. oktoobri 2014 määruse jõustumisest.
2.3.Kanda märkus juurdepääsu kohta avalikult kasutatavale teele kinnistusraamatusse kinnistusregistriosa nr XXX kolmandasse jakku.
2.4.Lugeda kohtumäärus June Paabori (isikukood XXXX) nõusolekuks kanda märkus juurdepääsu kohta avalikult kasutatavale teele kinnistusraamatusse kinnistusregistriosa nr XXX kolmandasse jakku XXX kinnistu igakordse omaniku kasuks.
2.5.XXX kinnistu igakordne omanik on kohustatud tasuma XXX 2 kinnistu omanikule juurdepääsutee kasutamise eest tasu 120 (ükssada kakskümmend) eurot aastas alates 17.09.2013. a.
2.6.Kanda märkus juurdepääsu kasutamise tasu kohta kinnistusraamatusse kinnistusregistriosa nr XXX kolmandasse jakku.
Jätta menetluskulud maakohtus menetlusosaliste endi kanda ja ringkonnakohtus Tõnu Laugmaa kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD
1.Tõnu Laugmaa esitas 11.09.2013 maakohtule avalduse, milles palus määrata talle juurdepääsuõigus avalikult teelt (katastritunnus XXX) temale kuuluvale kinnistule XXX (registriosa nr XXX ) mööda olemasolevat teed, mis kulgeb üle XXX 1 kinnistu (registriosa nr XXX ), mille omanikuks on avaldaja, ja XXX 2 kinnistu (registriosa nr XXX ), mille omanikuks on June Paabor. Alternatiivselt palus avaldaja määrata talle juurdepääsuõigus avalikult teelt (katastritunnus XXX) temale kuuluvale kinnistule XXX (registriosa nr XXX )
kas üle XXX 1 kinnistu (registriosa nr XXX ) või üle XXX 2 kinnistu (registriosa nr XXX ), XXX kinnistu (registriosa nr XXX), Saare kinnistu (registriosa nr XXXX) ja Jaagu kinnistu (registriosa nr XXX). Avalduse kohaselt kuulub avaldajale kinnistu XXX , millel puudub ligipääs avalikult kasutatavale teele. Tartu Maakohtu menetluses oli avaldaja hagi Maie Paabori (XXX 2 kinnistu omanik) vastu üle võõra kinnisasja avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks. Nimetatud tsiviilasjas (nr 2-04-2152) sõlmisid pooled kompromissi, mille järgi nõustus XXX 2 kinnisasja omanik taluma juurdepääsu läbi temale kuuluva kinnistu tähtajaga 7 aastat. Kuivõrd kompromissis märgitud tähtaeg on saabunud, siis on kokkulepe lõppenud ja avaldaja kinnistul puudub taas juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Avaldaja oli seisukohal, et kõige mõistlikum on määrata juurdepääs läbi XXX 1 ja XXX 2 kinnistu, kuna juurdepääsutee on juba rajatud, juurdepääs on vähemalt 7 aastat kõnealuse tee kaudu toimunud ning juurdepääsu jätkamine sama teed pidi on majanduslikult kõige otstarbekam lahendus. Juurdepääsu määramine mujalt muudaks olemasoleva tee kasutuks, kuivõrd see suunduks tupikusse ja XXX 1 kinnistut jääks koormama teelõik, mida ei kasutaks keegi. Planeeritavat juurdepääsuteed kasutab osaliselt ka XXX 2 kinnisasja omanik, kuna planeeritava juurdepääsu ääres asuvad temale kuuluvad ehitised. Seega jääb vaadeldav teelõik kasutusse ja XXX 2 kinnistut koormama isegi juhul, kui kohus selle kaudu avaldajale juurdepääsu ei määra. Juurdepääsu määramine üle XXX 1 kinnistu oleks ebamõistlik, kuna tee hetkel puudub, mistõttu tuleks kanda märkimisväärseid kulusid selle rajamiseks. Juurdepääsuvariandi nr 2, s.o juurdepääs üle XXX 1 kinnistu, orienteeruv pikkus on 386 m (Maa-ameti kaardiserveri andmetel) ehk u 100 m pikem, kui variantide nr 1 ja 3 puhul. Seega oleks selle juurdepääsu rajamine kõige kallim. Juurdepääs poolitaks XXX 1 kinnistu kaheks, mis raskendaks selle kasutamist ning langetaks oluliselt selle turuväärtust. Ka juurdepääsu määramine üle XXX 2 kinnistu, XXX kinnistu, Saare kinnistu ja Jaagu kinnistu ei oleks mõistlik, kuna tee hetkel puudub ning juurdepääs riivaks nelja kinnistuomaniku huve. Tasu määramisel palus avaldaja lähtuda poolte varasemast kokkuleppest, milleks oli 1000 krooni e 65 eurot aastas.
2.Puudutatud isik June Paabor leidis, et avaldaja kinnistule juurdepääsu määramine läbi XXX 1 ja XXX 2 kinnistu ei ole põhjendatud. June Paabor ei nõustunud avaldaja väitega, et juurdepääsuõigus rajaneb väljakujunenud taval. June Paabor pidas õiguslikult siduvaks seoses kokkuleppe saavutamisega juurdepääsu kasutamist avaldaja poolt 7 aasta jooksul, kuid praegu on kujunenud uus olukord, milles puudutatud isiku taluvuskohustus on oluliselt suurenenud. Avaldajal on võimalik pääseda oma kinnistule nii avalikult teelt kui ka valla poolt rajatud tee kaudu, mis koormaks June Paabori kinnistut tunduvalt vähem. Vaidlusalune juurdepääsutee läheb XXX 2 kinnistu eluhoone ja kõrvalhoone vahelt läbi ning möödub väga lähedalt eluhoonetest. Liikluse tihenemine on koormav nii juurdepääsuteele kui taluõuele, see rikub kodu privaatsust oluliselt suuremal määral kui endine olukord. June Paabori ema, Maie Paabori, ja avaldaja kokkulepe 7 aastaks saigi sõlmitud seetõttu, et avaldaja ise pidas seda aega optimaalseks enda kinnistule tee rajamiseks avalikult kasutatavale teele, mis piirneb tema kinnistuga. Asjaolu, et avaldaja pole teed ehitanud või on ehitanud mingi teise tee oma kinnistule, ei saa olla aluseks jätkuvale XXX 2 kinnistu koormamisele. Avaldaja võib rajada endale tee tema kinnistuga XXX 1 piirnevalt avalikult kasutatavalt teelt. Puudutatud isik Jane Paabor-Niklus oli seisukohal, et avaldus tuleks jätta rahuldamata, kuna 2005. a toimunud kohtumenetluses leppis tema ema, M. Paabor, avaldajaga kokku, et 7 aasta jooksul teeb avaldaja oma kinnistule tee pääsuks avalikule teele, sest tegelikult on olemas avaldaja kinnistuga piirnev avalik tee. Olev Saare ja Enn Prigo olid nõus, et avaldaja juurdepääs oma kinnistule toimuks kinnistute XXX 1 ja XXX 2 kaudu.
3.Laeva Vallavalitsus pidas otstarbekaks, et avaldaja pääseks oma kinnistule jätkuvalt üle XXX 1 ja XXX 2 kinnistute. Eraldi juurdepääsutee rajamine oleks ebamõistlikult kulukas.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus rahuldas 28. oktoobri 2014 määrusega avalduse osaliselt ja seadis aadressil Tartumaa Laeva vald Laeva küla XXX 2 (registriosa nr XXX ) kinnisomandi tähtajalise tasulise kitsenduse ning määras Tartumaal Laeva vallas Laeva külas asuva XXX (registriosa nr XXX ) kinnisomandi kasuks juurdepääsutee avalikult kasutatavale teele XXX 2 (registriosa nr XXX ) kinnisomandi kaudu jalgsi ja mootorsõidukitega tähtajaga üks (1) aasta ning kandis märkuse juurdepääsu kohta avalikult kasutatavale teele kinnistusraamatusse kinnistusregistriosa nr XXX kolmandasse jakku. Maakohus luges kohtumääruse June Paabori nõusolekuks kanda märkus juurdepääsu kohta avalikult kasutatavale teele kinnistusraamatusse kinnistusregistriosa nr XXX kolmandasse jakku igakordse omaniku kasuks. Maakohus määras Tartumaa Laeva vald Laeva küla XXX 2 (registriosa nr XXX ) kinnistu juurdepääsutee kasutamise eest maksatava tasu suuruseks 120 eurot aastas ja kandis märkuse juurdepääsu kasutamise tasu kohta kinnistusraamatusse kinnistusregistriosa (nr XXX ) kolmandasse jakku. Tartu Maakohtu 17. septembri 2013 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jättis maakohus jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda Määruse kohaselt on asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg-st 1 tulenevalt avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasjaga, mille kaudu juurdepääsu soovitakse. Juurdepääsu puudumisega on tegemist siis, kui kinnisasi ei piirne ühestki kohast avaliku teega. Vaidlus kinnisasjale juurdepääsuõiguse tagamiseks tuleb kohtul lahendada poolte, s.o nii valitseva kui teeniva kinnisasja omanike huvide kaalumise teel. AÕS § 156 lg-st 2 tuleneb, et tee (juurdepääsu) määramise võimalusi ühenduse pidamiseks avalikult kasutatava teega kaalutakse selle kinnisasja piires, mille kaudu ühendus seni toimus. 29.04.2014 paikvaatlusel kohus tuvastas, et avaldajale kuuluv XXX kinnistu piirneb XXX 1, XXX 2 ja XXX kinnistutega. Avaldajal on praegu võimalus oma kinnistutele XXX 1 ja XXX juurde pääseda ainult mööda teed, mis läbib June Paaborile kuuluvat kinnistut XXX 2. Juurdepääsutee läbib sisuliselt XXX 2 kinnistu õueala ning maja asub teest u 40 m kaugusel. Samuti tuvastas kohus paikvaatluse käigus, et kinnistute XXX 1 ja XXX 2 piir on tähistatud hoovis rohelise joonega ning kinnistute piir jookseb keset elumaja, millest ühte poolt kasutab avaldaja perekond ja teist poolt June Paabori perekond. Avalikult teelt (38301:002:0072) XXX 2 väravast kuni XXX 1 kinnistu piirini on u 60 m. Kohus oli seisukohal, et avaldaja pakutud alternatiivvariant määrata juurdepääs avalikult teelt (38301:002:02452) kinnistule XXX üle XXX kinnistu, Saare kinnistu, Jaagu kinnistu ja XXX 2 kinnistu ei ole käesolevalt teostatav. Eelpoolnimetatud kinnistute omanikud Enn Prigo, Tauri Tamm, Piret Tamm ja Olev Saare on avaldanud, et läbi nende kinnistute ei ole võimalik teed rajada, kuna see on nende õuemaa. Paikvaatlusel tuvastas kohus, et avalikult teelt esimene kinnistu on Jaagu kinnistu, mis on XXX kinnistuga ja Saare kinnistuga kokku leppinud, et viimased saavad liikuda läbi Jaagu kinnistu. Sisuliselt on XXX kinnistu, Saare kinnistu ja Jaagu kinnistu rajanud nende kinnistutele juurdepääsu läbi oma õueala ning käesolevalt ei ole võimalik rajada uut teed üle nimetatud kinnistute. Kohtu sellist seisukohta toetas ka valla esindaja, kes kinnitas, et tee ehitamine üle nende kinnistute ei ole lubatav. Kohus tuvastas paikvaatlusel, et avaldajale kuuluv kinnistu XXX 1 piirneb avalikult kasutatava teega, mis on märgitud maa-ameti kaardiserveri väljavõttel (II kd, lk 6) kui Truusa tee.
Nimetatud teelt puudub kinnistule juurdepääs olemasoleva tee näol. Truusa teest avaldaja majani e kinnistuni XXX on u 450 m põllumaad. Seega on avaldajal võimalus rajada tee juurdepääsuks elamule avalikult Truusa teelt mööda avaldajale kuuluvat kinnistut XXX 1. Kuna June Paabori kinnistult XXX 2 kuni avaldaja kinnistuni XXX kulgev juurdepääsutee, mis läbib ka avaldajale kuuluvat kinnistut XXX 1, on heas seisukorras ja hooldatud ning tagab juurdepääsu avalikult teelt nii sõiduautodega kui ka raskeveokitega, siis nähtuvalt maa-ameti kaardiserveri väljavõttest tee ehitamisega Truusa teelt on avaldajal tagatud ka juurdepääs kinnistuga XXX 2 piirnevale elamule. Kuna XXX 1 kuulub avaldajale, siis ei pea kohus alternatiivselt määrama avaldajale juurdepääsuõigust üle tema enda kinnistu. Juurdepääsuõiguse taotlemisel AÕS § 156 lg 1 alusel ei eelda juurdepääsunõude rahuldamine, et taotletud juurdepääsu asukohas paikneks tee teeseaduse (TeeS) § 2 lg 1 tähenduses (3-2-142-10) ning juurdepääsu määramine võib olla tee rajamise aluseks. Kaaluda tuleb, kas avaldaja kulutused oma kinnistule tee rajamiseks kaaluvad üles XXX 2 kinnistu omaniku õiguste kitsendamise seoses tema kinnistul oleva tee kasutamisega. Kohus oli seisukohal, et kuna praegune juurdepääsutee läheb sisuliselt läbi June Paabori õueala, siis on selline kitsendus puudutatud isikule liialt koormav ja otstarbekam on perspektiivis lõpetada XXX 2 kinnistu kasutamine juurdepääsuks XXX kinnistule. Kuna elamiseks kasutatavale kinnisasjale peab olema tagatud vähemalt üks autoga juurdepääsu võimalus, siis ei saa käesolevalt jätta täielikult rahuldamata juurdepääsu taotlust XXX kinnistule mööda XXX 2 kinnistul paiknevat teed, sest sõiduautoga juurdepääsuvõimalus praegu puudub ning tee rajamine nõuab aega ja vahendeid. Kuigi rajatav tee on pikem kui praegu kasutatav teelõik, siis antud juhul ei kaalu tehtavad kulutused ega tee pikkus üle XXX 2 kinnistu omaniku huve. Laeva Vallavalitsuse esindaja kinnitas kohtuistungil, et Truusa tee on valla tee ning sealt on maakorralduslikult võimalik tee rajada ja vald on avaldaja elukaaslasele eraldanud toetust tee ehituseks 4500 eurot, mille taotlemise lõpptähtaeg on 16.11.2014. Samuti tuvastas kohus paikvaatlusel, et XXX teelt kuni piiripostini, u 50-60 m kaugusel, on avaldaja kinnistu piiripost (II kd, lk 6 tähistatud *). Teest majani on u 150 m. Seega oleks avaldajal võimalik tee rajada üle oma kinnistu XXX teeni. Eeltoodud viisil tee rajamine oleks aga võimalik ainult juhul, kui avaldaja ja June Paabor saavad kokkuleppele või kui June Paabor on nõus osa oma kinnistust avaldajale võõrandama. Arvestades paikvaatlusel tuvastatud asjaolusid ning seda et avaldajal puudub praegu oma kinnisasja kohaseks kasutamiseks ja majandamiseks vajalik juurdepääs mujalt kui June Paabori kinnisasja kaudu ning et avaldajal on võimalik rajada oma kinnisasja kaudu vajalik juurdepääsutee avalikult kasutatavale teele, oli kohus seisukohal, et avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt ja kinnisasja kitsendus tuleb seada tähtajaliselt kuni üheks aastaks. Kuna avaldajale kuuluv kinnistu XXX 1 piirneb avaliku teega, ei ole põhjendatud panna XXX 2 kinnistu omanikku taluma tema kinnistu kasutamist juurdepääsuks määramata aja jooksul. Tähtaja määramisel arvestas kohus poolte vahel sõlmitud esmases kokkuleppes kokku lepitud tähtaja eesmärki ning asjaolu, et avaldajal on võimalik saada tee rajamiseks toetust kohalikult omavalitsuselt. Kuna tegemist on elamuga, mida avaldaja kasutab aastaringselt koduna, siis on põhjendatud lubada avaldajal kasutada juurdepääsuteed piiranguteta nii jalgsi kui sõidukitega. Juurdepääsutasu suuruse määramisel AÕS § 156 lg 1 ja TeeS § 37 lg 3 järgi tuleb arvestada eelkõige teeseaduses sätestatud tee omaniku kohustuse täitmiseks vaja minevaid kulutusi. AÕS § 156 lg 1 kohaselt tasu määramise mõtteks ei ole ainult kulutuste hüvitamine, vaid ka tasu läbipääsu talumise eest. Kohus leidis, et tasu juurdepääsuõiguse kasutamise eest üle XXX 2 kinnistu on määratud heastama kinnistu omaniku ja tema lähedaste privaatsuse riivet. Juurdepääs avaldaja kinnistutele üle June Paabori kinnistu, võimaldades ööpäevaringset sõidukitega juurdepääsu, on selgelt koormav. Arvestades, et kinnistu asukoht on maakonnas, kus ei ole tihe asustus võrreldes linnas asuva kinnistuga, siis June Paabori taotletud tasu
200 eurot aastas on ebamõistlikult suur. Põhjendatud on määrata tasu 120 eurot aastas. Tasu maksmise kohustus tekib võõra kinnisasja kasutamise õiguse määramise hetkest.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.T. Laugmaa esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 28. oktoobri 2014 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega: eelistus/alternatiiv 1: määrata T. Laugmaale juurdepääsuõigus avalikult teelt (katastritunnus XXX) temale kuuluvale kinnistule (registriosa nr XXX ) mööda olemasolevat teed, mis kulgeb üle XXX 1 kinnistu (registrikood XXX ) ja XXX 2 kinnistu (registrikood XXX ) ning mis on märgistatud määruskaebuse leheküljel 2 oleval plaanil numbriga “1”, alljärgnevatel tingimustel: - juurdepääsuteed võivad kasutada XXX kinnistule (registriosa nr XXX ) pääsemiseks ja sealt lahkumiseks jalakäijad, kergliiklusvahendid ja mootorsõidukid ööpäevaringselt, igapäevaselt ning tähtajatult; . juurdepääsutee kasutamise eest maksatava tasu suuruseks on 120 eurot aastas; eelistus/alternatiiv 2: määrata T. Laugmaale juurdepääsuõigus avalikult teelt (katastritunnus XXXX) temale kuuluvale kinnistule (registriosa nr XXX ) üle XXX 1 kinnistu (registrikood XXX ) ja XXX 2 kinnistu (registrikood XXX ) ning mis on märgistatud määruskaebuse leheküljel 2 oleval plaanil numbriga “4”, alljärgnevatel tingimustel: - juurdepääsuteed võivad kasutada XXX kinnistule (registriosa nr XXX ) pääsemiseks ja sealt lahkumiseks jalakäijad, kergliiklusvahendid ja mootorsõidukid ööpäevaringselt, igapäevaselt ning tähtajatult; - juurdepääsutee kasutamise eest maksatava tasu suuruseks on 120 eurot aastas; eelistus/alternatiiv 3: määrata T. Laugmaale juurdepääsuõigus avalikult teelt (katastritunnus XXX) temale kuuluvale kinnistule (registriosa nr XXX ) üle XXX 1 kinnistu (registrikood XXX ) mis on märgistatud avalduse lisaks oleval plaanil numbriga “2”, alljärgnevatel tingimustel: - juurdepääsuteed võivad kasutada XXX kinnistule (registriosa nr XXX ) pääsemiseks ja sealt lahkumiseks jalakäijad, kergliiklusvahendid ja mootorsõidukid ööpäevaringselt, igapäevaselt ning tähtajatult; - juurdepääsutee kasutamise eest maksatava tasu suuruseks on 120 eurot aastas; eelistus/alternatiiv 4: määrata T. Laugmaale juurdepääsuõigus avalikult teelt (katastritunnus XXX) temale kuuluvale kinnistule (registriosa nr XXXX) üle XXX 2 kinnistu (registrikood XXX ), XXX kinnistu (registrikood XXXX), Saare kinnistu (registrikood XXXX) ja Jaagu kinnistu (registrikood XXX), mis on märgistatud avalduse lisaks 2 oleval plaanil numbriga “3”, alljärgnevatel tingimustel: - juurdepääsuteed võivad kasutada XXX kinnistule (registriosa nr XXX ) pääsemiseks ja sealt lahkumiseks jalakäijad, kergliiklusvahendid ja mootorsõidukid ööpäevaringselt, igapäevaselt ning tähtajatult; - juurdepääsutee kasutamise eest maksatava tasu suuruseks on 120 eurot aastas; või saata asi tagasi uueks lahendamiseks Tartu Maakohtusse. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohus rikkunud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet. Kohus eelistas ühte juurdepääsuvarianti teistele, jättes kaalumata poolte huvid erinevate juurdepääsuvariantide osas. Ühtlasi ei ole kohus kujundanud seisukohta mitmete avaldaja (jt menetlusosaliste) väidete
osas. Avaldaja esitas alljärgnevad seisukohad, millele kohus ei ole hinnangut andnud: 1) juurdepääsutee nr 1 puhul on tee juba olemas, kuid juurdepääsutee nr 2 puhul tuleks rajada uus, ca 450 m pikkune teelõik, mille hinnanguline maksumus on 30 000 eurot. Juurdepääsutee nr 1 kulgeks mööda June Paabori kinnistut 60 meetri pikkuselt; 2) juurdepääsuteed nr 1 on avaldaja ajalooliselt kasutanud oma kinnistule pääsemiseks, mida tõendab mh tsiviilasjas nr 204-2152 07.03.2006 kinnitatud kompromiss; 3) juurdepääsuteed nr 1 kasutab ka June Paabor oma elumajani pääsemiseks, mistõttu ei tekitaks avaldajale juurdepääsu määramine läbi juurdepääsutee nr 1 täiendavat liikluskoridori. Samuti ei vähenda juurdepääsutee nr 1 koormava kinnistu väärtust ega nõua uue tee rajamist; 4) June Paabori elumaja asub kahe kinnistu piiril ning kuulub osaliselt avaldajale. Olukorras, kus majani kulgeb avalikult teelt juurdepääs, oleks äärmiselt ebamõistlik sama maja teise poole kasutamiseks rajada uus, ligi 450 m pikkune tee. Kohus on paljasõnaliselt märkinud, et juurdepääsu määramine läbi June Paabori kinnistu oleks June Paaborile liialt koormav, mistõttu on mõistlik rajada juurdepääsutee üle XXX 1 kinnistu. Eeltoodu ei ole käsitletav otsuse põhjendamisena TsMS § 436 tähenduses. Ilmselgelt on lühema, juba olemasoleva ja ajalooliselt kasutatud teelõigu kasutamine juurdepääsuks mõistlikum variant, kui uue 450-meetrise tee rajamine. Juurdepääsuvarianti nr 1 kasutatakse edasi igal juhul, kuivõrd June Paabor kasutab seda ka ise oma elukohta pääsemiseks; 2) kohaldas kohus ebaõigesti materiaalõigusnormi (AÕS § 156), asudes seisukohale, et kohtul puudub võimalus määrata juurdepääs avaldaja kinnistule mööda juurdepääsuvarianti nr 4. Sellise juurdepääsu määramise eelduseks ei ole poolte kokkulepe ega teealuse maa võõrandamine. Kohus pidas paikvaatluse käigus nimetatud juurdepääsu kõige mõistlikumaks, ka avaldaja ja June Paabor on allkirjastanud kompromissi, milles peavad sellist juurdepääsu mõistlikuks (23.09.2014 istungil taganes June Paabor sõlmitud kompromisslepingust).
PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD
6.June Paabor vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) nõustus endine XXX 2 kinnistu omanik M. Paabor 07.03.2006 kohtumäärusega kinnitatud kompromissi järgi taluma juurdepääsu läbi temale kuuluva kinnistu tähtajaga 7 aastat. Seega avaldaja teadis, et 7 aasta jooksul pidi ta leidma endale teise võimaluse oma kinnistule pääsuks. See aeg oli igati mõistlik uue tee ehitamiseks avalikult teelt enda kinnistule; 2) on XXX 1 ja XXX kinnistu omanik avaldaja, kelle kinnistu piirneb avaliku teega, st Truusa teega. Seega puudus seaduses (AÕS § 156 lg 1) sätestatud eeldus juurdepääsutee määramiseks, kuna avaldaja kinnistule on juurdepääs avalikult teelt olemas; 3) väidab avaldaja, et rajatava tee pikkus oleks 450 m. Tegelikult on tee pikkuseks 377 m. Avaldaja ei ole tõendanud, et tee ehitus maksab ca 30 000 eurot. Puudutatud isik sai oma päringule vastuse, mille kohaselt on võimalik tee ehitada poole odavamalt. Laeva Vallavalitsuse esindaja kinnitas kohtuistungil, et Truusa tee on valla tee, sealt on maakorralduslikult võimalik tee rajada ja avaldaja perekonnale on eraldatud valla poolt toetust tee ehituseks 4500 eurot; 5) on kohus oma lahendit piisavalt põhjendanud. Avaldaja lähtub üksnes enda huvidest, arvestamata naaberkinnistu omanike õigusi ja huve. Vastustaja nõustub kohtu seisukohaga, et tee ehitamise kulud ei kaalu üles koormatava kinnisasja omanike õigusi ja huve, eelkõige turvalisust ja privaatsust.
7.Jane Paabor-Niklus vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on avaldajal olnud alates 2006. a kompromissi sõlmimisest piisavalt aega ja võimalusi (k.a kohaliku omavalitsuse toetus, mis kataks osa tee rajamise kuludest), et ehitada oma majani läbi oma maatüki endale kasutamiseks mõeldud tee. Avaldaja väited, et
7 aastat + 1 aasta on ajalooline aeg ning et avalikult kasutatavalt teelt on avaldaja majaukseni mitte 377 m, vaid 450 m, on kaheldava väärtusega. Kohus on piisavalt põhjendanud oma lahendit. Ka teistel isikutel on õigus eraomandi puutumatusele ja turvalisusele.
8.Laeva Vallavalitsus esitas määruskaebuse kohta seisukoha, mille kohaselt: 1) ei saa vallavalitsus anda hinnangut sellele, kui koormav on juurdepääsuvariant nr 1 June Paaborile, kuna tõenäoliselt on koormavus vähemalt osaliselt tingitud isiklikest suhetest ja elukorraldusest. Vallavalitsus ei pea mõistlikuks juurdepääsu läbi kolme kinnistu õuealade. 16.07.2014 rahuldas Laeva Vallavalitsus korraldusega nr 69 Tiina Maibach-Laugmaa taotluse juurdepääsutee rajamiseks (variant nr 4, milles avaldaja ja June Paabor kohtumenetluse ajal kokku leppisid) ning eraldas 2014. a hajaasustuse programmist toetuse 4333,82 eurot. Vallavalitsuse ja T. Maibach-Laugmaa vahel on sõlmitud 2014. a hajaasustuse toetusleping algusega 16.11.2014 ja lõppkuupäevaga 15.02.2016. Avaldaja on esitanud vallavalitsusele kaks hinnapakkumist: juurdepääsuvariandi nr 2 rajamiseks summas 7723 eurot ja variandi nr 4 rajamiseks summas 6500 eurot. Eraldatud raha võib kasutada mõlema tee rajamiseks; 2) juhul kui avaldaja otsustab toetust kasutada ja hakkab rajama uut teed, võiks kitsendus olla seatud kuni 2014. a hajaasustuse programmi projekti lõpptähtajani, s.o kuni 15.02.2016.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu vaidlustatud määrus sisuliselt muutmata. Ringkonnakohus peab vajalikuks täiendada maakohtu määruse resolutsiooni p-i 2 selliselt, et XXX kinnistu kasuks määratud juurdepääsutee XXX 2 kinnistu kaudu on määratud tähtajaga 1 aasta alates maakohtu vaidlustatud määruse jõustumisest ning maakohtu määruse resolutsiooni p 5 selliselt, et XXX kinnistu omanik on kohustatud tasuma XXX 2 kinnistu omanikule juurdepääsutee kasutamise eest tasu 120 eurot aastas alates 17.09.2013.
10.Maakohtu vaidlustatud määruse resolutsiooni p-i 2 kohaselt seati XXX kinnistu kasuks juurdepääsutee avalikult kasutatavale teele üle XXX 2 kinnistu tähtajaga 1 aasta. Samas ei nähtu määruse resolutsioonist nimetatud tähtaja kulgemise alguse aeg. Ringkonnakohtu istungil nõustusid XXX ja XXX 2 kinnistute omanikud, et nimetatud tähtaeg hakkab kulgema alates maakohtu määruse jõustumisest. Seetõttu tuleb maakohtu määruse resolutsiooni p 2 täiendada ja määrata, et juurdepääsutee avalikult kasutatavale teele üle XXX 2 kinnistu on seatud XXX kinnistu kasuks tähtajaga 1 aasta alates maakohtu määruse jõustumisest. Maakohtu vaidlustatud määruse resolutsiooni p 5 kohaselt määrati juurdepääsutee kasutamise eest makstava tasu suuruseks 120 eurot aastas. Maakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt tekib tasu maksmise kohustus võõra kinnisasja kasutamise õiguse määramise hetkest. Tartu Maakohtu 17.09.2013 määrusega rahuldati T. Laugmaa taotlus esialgse õiguskaitse rakendamiseks ning määrati temale kuuluvale kinnistule (XXX ) juurdepääsuõigus üle XXX 2 kinnistu. Seega oli XXX kinnistuga seotud isikutel õigus kasutada juurdepääsuks avalikult kasutatavale teele XXX 2 kinnistut alates 17.09.2013 ning maakohtu määruse resolutsiooni p 5 tuleb täiendada selliselt, et XXX kinnistu omanik on kohustatud tasuma XXX 2 kinnistu omanikule juurdepääsu kasutamise eest tasu 120 eurot aastas alates 17.09.2013.
11.Muus osas on maakohtu vaidlustatud määrus seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid kõiki käesolevas määruses korrata. Vastuseks määruskaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud asjaoludele ja tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning
põhjendatult määranud XXX kinnistu kasuks juurdepääsutee avalikult kasutatavale teele üle XXX 2 kinnistu tähtajaga 1 aasta.
11.1.Maakohus on vaidlustatud määruses kaalunud poolte huvisid seoses erinevate alternatiividega (vt plaan II kd, t.l 6) avaldajale avalikult kasutatavale teele juurdepääsu võimaldamiseks ning seda ka vastavalt TsMS § 465 lg 2 p-s 8 sätestatule põhjendanud. Määruskaebuses esitatud vastupidine seisukoht on ebaõige. Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et juurdepääsu andmise nõude näol on tegemist taotlusega kohtule lahendada poolte huvide kaalumisel õiglusest lähtudes kinnisasjale juurdepääsu küsimused. Naaberkinnisasjade omanike õigused tasakaalustavad vastastikku üksteist ja nendega tuleb vastastikku arvestada, et oleks võimalik inimeste mõistlik ühiselu. Vaidlustatud määruse põhjendustest nähtuvalt on maakohus põhjalikult kaalunud avaldaja ja puudutatud isikute huvisid seoses erinevate alternatiividega avaldajale avalikult kasutatavale teele juurdepääsu võimaldamiseks ning asunud õiglasele ja põhjendatud seisukohale, et XXX (avaldaja) kinnistu omanikul on õigus kasutada juurdepääsuks avalikult kasutatavale teele XXX 2 kinnistul olemasolevat teed tähtajaliselt (1 aasta) alates määruse jõustumisest. Seejuures on maakohus arvestanud juurdepääsu koormavust XXX 2 kinnistul elavatele isikutele, varasemat XXX 2 ja XXX kinnistu omanike vahelist kompromissi (Tartu Maakohtu 07.08.2006 määrus, I kd, t.l 11-12) kui ka seda, et XXX kinnistu omanikule kuulub XXX kinnistu naabruses asuv kinnistu XXX 1, mis külgnev avalikult kasutatava teega, kuhu on võimalik kohaliku omavalitsuse rahalise toetuse kaasabil juurdepääsutee rajada. Kaalumine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole avalduse lahendamisel diskretsioonipiiridest väljunud. Seetõttu puudub ka alus maakohtu määruse tühistamiseks. Ainuüksi asjaolu, et määruskaebuse esitaja ei nõustu maakohtu põhjendustega, ei tähenda seda, et maakohus oleks määruse tegemisel seadusest tulenevat põhjendamiskohustust rikkunud.
11.2.Asja materjalidest nähtuvalt on Laeva Vallavalitsus eraldanud avaldajale juurdepääsutee rajamiseks 4333,82 eurot. Laeva Vallavalitsuse ja T. Maibach-Laugmaa vahel on sõlmitud toetusleping algusega 16.11.2014 ja lõppkuupäevaga 15.02.2016. Projekti lõppkuupäevaks peab olema tee valmis ehitatud ja raha kulutatud. Laeva Vallavalitsuse vastusest määruskaebusele nähtub, et avaldaja on esitanud vallavalitsusele 2 hinnapakkumist: juurdepääsutee (alternatiivi nr 2) rajamiseks summas 7723 eurot ja juurdepääsutee (alternatiiv nr 4) rajamiseks 6500 eurot. Samuti nähtub Laeva Vallavalitsuse vastusest, et eraldatud raha võib kasutada kas alternatiivi nr 2 või alternatiivi nr 4 järgse juurdepääsutee rajamiseks. Avaldaja on leidnud, et uue tee rajamine talle kuuluva XXX 1 kinnistu kaudu (alternatiiv 2) ei ole mõistlik, kuna see on tunduvalt kallim võrreldes uue tee rajamisega XXX 2 kinnistu kaudu (alternatiiv 4), see poolitaks XXX 1 kinnistu kaheks osaks ning vähendaks oluliselt selle turuväärtust. Seetõttu oleks mõistliku rajada uus tee XXX 2 kinnistu kaudu (alternatiiv nr 4). Avaldaja sellised väited ei ole õiged. Laeva Vallavalitsuse vastusest määruskaebusele nähtuvalt on alternatiiv nr 2 järgi uue tee rajamise maksumus avaldaja esitatud hinnapakkumise järgi 7723 eurot ja alternatiiv nr 4 järgi uue tee rajamise maksumus avaldaja esitatud hinnapakkumise järgi 6500 eurot. Seega ei ole uue tee rajamine XXX 1 kinnistu kaudu tunduvalt kallim kui XXX 2 kinnistu kaudu. Uut teed on võimalik XXX 1 kinnistule rajada mööda kinnistu piiri, mistõttu ei poolita uue tee rajamine XXX 1 kinnistut kaheks eraldi seisvaks osaks. Ringkonnakohus leiab, et kui avaldaja soovib XXX 1 kinnistut võõrandada, siis tee olemasolu kinnistul tõstab eelduslikult selle turuväärtust. Oluline on siinjuures asjaolu, et XXX 1 kinnistu kuulub avaldajale ning seetõttu on avaldajal võimalik tagada juurdepääs XXX kinnistule enda, mitte J. Paaborile kuuluva XXX 2 kinnistu kaudu. Juurdepääsu võimaldamine avaldajale XXX 2 kinnistu kaudu (alternatiiv nr 4) ja XXX 2 kinnistule uue tee rajamine vähendab eelduslikult XXX 2 kinnistu väärtust ning oleks XXX 2 kinnistu omanikule
enam koormavam. Määruskaebuse esitaja ei ole põhjendanud, miks on mõistlikum rajada juurdepääs tema kinnistule mitte tema enda, vaid naaberkinnistu kaudu. Riigikohus on mitmes lahendis rõhutanud (näiteks 12.04.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-04), et kui avaldajal on võimalik saada juurdepääs avalikult teelt enda kinnisasja kaudu, kuuluks juurdepääsu nõude võimaldamine üle naaberkinnisasja rahuldamisele vaid erandlikel asjaoludel. Selliseid erandlikke asjaolusid ei ole määruskaebuse esitaja esile toonud. Maakohtu 23.09.2014 istungil on avaldaja kinnitanud (II kd, t.l 55 pöördel), et kui kohus otsustab tee rajamise XXX 1 kinnistu kaudu (alternatiiv nr 2), siis oleks see mõistlikum kui maatükkide vahetamine (alternatiiv nr 4). Seega on avaldaja maakohtu istungil möönnud, et juurdepääsutee rajamine talle kuuluva XXX 1 kinnistu kaudu oleks mõistlikum võrreldes alternatiiviga nr 4. Ülaltoodu kinnitab, et maakohus ei ole avaldaja taotlust võimaldada talle juurdepääs avalikult kasutatavale teele alternatiivi nr 4 järgi jätnud rahuldamata üksnes seetõttu, et pooled ei saavutanud sellekohast kokkulepet. Asjaolu, et XXX 2 kinnistu omanik pidas maakohtu menetluses võimalikuks kompromissi sõlmimist ja avaldajale juurdepääsu võimaldamist alternatiivi nr 4 kohaselt, ei ole käsitletav lõpliku kompromissina, millest maakohus oleks pidanud vaidluse lahendamisel juhinduma. Tegemist oli esialgse kompromissiga (II kd, t.l 20-21) ning XXX 2 kinnistu omanik on 02.06.2014 e-kirjas ja 23.09.2014 kohtuistungil selgitanud, miks ta avaldajaga lõplikku kompromissi ei sõlminud. Muu hulgas on XXX 2 kinnistu omanik kinnitanud, et avaldaja jättis täitmata Tartu Maakohtu 07.08.2006 kompromissiga endale võetud kohustuse maksta tasu juurdepääsutee kasutamise eest.
11.3.Asja materjalidest nähtuvalt kinnitas Tartu Maakohus 07.08.2006 määrusega avaldaja ja XXX 2 kinnistu omaniku vahelise kokkuleppe, mille kohaselt määrati avaldajale juurdepääs avalikult kasutatavale teele XXX 2 kinnistu kaudu tähtajaga 7 aastat. Puudutatud isikud J. Paabor ja J. Paabor-Niklus on kinnitanud, et kompromiss avaldajale juurdepääsu võimaldamiseks sõlmiti tähtajaga 7 aastat põhjusel, et avaldaja pidi nimetatud tähtaja jooksul rajama enda kinnistule uue juurdepääsutee. TsMS § 229 lg 2 teise lause kohaselt on hagita menetluses tõendiks ka menetlusosalise seletus, mis ei ole antud vande all. Ringkonnakohus leiab, et J. Paabori ja J. Paabor-Nikluse seletused kompromissi sõlmimise tähtaja põhjuste kohta on usutavad. Avaldaja on J. Paabori ja J. Paabor-Nikluse seletusele vastu vaielnud, kuid ei ole esitanud ühtegi mõistlikku põhjendust, mis kummutaksid J. Paabori ja J. Paabor-Nikluse seletustes esitatu. Avaldaja väide, et kompromissi sõlmimisel lähtusid pooled võimalusest sõlmida 7 aasta möödudes kompromiss teistsugustel tingimustel, ei ole usutav ega kooskõlas avaldaja poolt esitatuga. Nii nähtub avaldaja taotlustest maakohtule (I kd, t.l 3; t.l 33), et avaldaja esmaseks eelistuseks on senise juurdepääsu säilitamine XXX 2 kinnistu kaudu (alternatiiv nr 1). Ringkonnakohus leiab, et kuna avaldaja esitas Laeva Vallavalitsusele avalduse toetuse saamiseks juurdepääsutee rajamiseks, siis kinnitab ka see asjaolu tema teadmist juurdepääsutee rajamise vajadusest. Ringkonnakohtu arvates kinnitab ka eeltoodu maakohtu määruse põhjendatust määrata avaldaja kinnistule juurdepääs XXX 2 kinnistu kaudu tähtajalisena, s.o 1 aasta alates maakohtu määruse jõustumisest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohaste põhjendustega ega pea vajalikuks neid siinkohal korrata. Avaldajale on eraldatud Laeva Vallavalitsuse poolt toetus juurdepääsutee rajamiseks 4333,82 eurot, mis eeldatavasti katab kulutused tee rajamiseks ca 2/3 ulatuses. Samuti on maakohtu määrusega antud avaldajale mõistlik aeg juurdepääsutee rajamiseks talle endale kuuluva XXX 1 kinnistu kaudu. Avaldaja väide, et Tartu Maakohtu 07.08.2006 määrusega kinnitatud kompromissi alusel kujunes välja tava tema kinnistule juurdepääsu saamiseks ning maakohus oleks pidanud sellega arvestama, on ebaõige.
12.Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Alates 01.01.2015 on muutunud menetluskulude kindlaksmääramise kord. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14 (p 22) märkinud, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab kohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv).
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.