OÜ Aktiva Finants hagi Raigo Laine vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
681,70 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
•
Hageja: OÜ Aktiva Finants; registrikood 10746479; asukoht A. Weizenbergi 20, 10151, Tallinn, Harjumaa. Hageja esindaja: [email protected]
• Menetlus
Kadri
Timuska;
e-post
Kostja: Raigo Laine; isikukood 38504042751, tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata.
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt OÜ Aktiva Finants hagi Raigo Laine vastu liitumislepingu nr 1596668 ning järelmaksuga vara müügilepingu nr 1596673 alusel võla väljamõistmiseks.
2.Mõista Raigo Lainelt (Laine) (isikukood 38504042751) OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479) kasuks välja:
2.1.põhivõlg 276 (kakssada seitsekümmend kuus) eurot ja 94 senti (sealhulgas telekommunikatsiooniteenuse tasu 21 eurot ja 94 senti ja järelmaks 255 eurot);
sissenõutavaks muutunud viivis kuni 25. märtsini 2014 41 (nelikümmend üks) eurot ja 43 senti;
2.3.viivis 0,15% päevas väljamõistetud telekommunikatsiooniteenuse tasult (21 eurot 94 senti) alates 26. märtsist 2014 kuni telekommunikatsiooniteenuse tasu tasumise kohustuse täitmiseni ning viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras järelmaksult (255 eurot) alates 26. märtsist 2014 kuni järelmaksu tasumise kohustuse täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 114 eurot ja 41 senti.
3.Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata, st osas, milles hageja soovib leppetrahvi väljamõistmist, leppetrahvilt viivise väljamõistmist ja järelmaksu summade tasumisega viivitamiselt viivise väljamõistmist seaduses sätestatud viivisemäära ületavas osas. Lk 1 / 7
5.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta hageja menetluskuludest 52% kostja kanda ja 48% hageja enda kanda; kostja menetluskulud jätta kostja kanda.
7.Mõista Raigo Lainelt (Laine) OÜ Aktiva Finants kasuks välja menetluskulu 111 (ükssada üksteist) eurot ja 80 senti.
8.Mõista Raigo Lainelt (Laine) OÜ Aktiva Finants kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Käesolevas asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
KIRJELDAV OSA
1.TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.
KOHTU PÕHJENDUSED
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt, kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtule ei ole teada kostja elu- või viibimiskohta. Kohtule teadaolevatel aadressidel kostja ei ela. Samuti ei ole õnnestunud kostjaga ühendust saada kohtule teadaolevaid kostja sidevahendite andmeid kasutades. Seetõttu on hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue kostjale avalikult kätte toimetatud Tartu Maakohtu 2. veebruari 2015 määruse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 2. veebruaril 2015. Hageja 17. märtsil 2015 kohtule esitatud hagiavalduse täiendus on kostjale kätte toimetatud Tartu Maakohtu 18. märtsi 2015 määruse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 18. märtsil 2015. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja Lk 2 / 7
lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid ja hagiavalduse täienduse kostjale avalikult kättetoimetatuks vastavalt 17. veebruaril 2015 ja 2. aprillil 2015. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
3.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
4.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja Raigo Laine 3. veebruaril 2012 liitumislepingu nr 1596668 ning liitumislepingu lisana järelmaksuga vara müügilepingu nr 1596673. Nimetatud lepingute kohaselt kohustus kostja tasuma osutatud telekommunikatsiooniteenuse eest ning kauba ostuhinna vastavalt järelmaksugraafikule. Intressi kostja tasuma ei pidanud. Sellest tulenevalt palub hageja mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlg 340,85 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 226,44 eurot ning viivis alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga 0,15% päevas põhinõudelt kuni summani 114,41 eurot. Hageja põhinõue hõlmab telekommunikatsiooniteenuse osutamise tasu 21,94 eurot, järelmaksuvõlgnevust 255 eurot, ja käsitlustasu 63,91 eurot (tl 95).
5.Kohus leiab, et hageja põhinõue on ainult osaliselt õiguslikult põhjendatud.
6.Hagiavalduse ning selle täpsustuse kohaselt ütles Elisa Eesti AS 27. detsembril 2012 kostjaga sõlmitud liitumislepingu üles ning loovutas 6. detsembril 2013 liitumislepingust tulenevad nõuded hagejale. Hageja põhinõue on seega telekommunikatsiooniteenuse osutamise tasu ja järelmaksuvõlgnevuse osas, so kokku 276,94 eurot, muutunud sissenõutavaks ning hagejal on õigus nõuda selle täitmist. Selles osas tuleb hagi rahuldada.
7.Kohus leiab, et hageja käsitlustasu nõue ei ole õiguslikult põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Samuti ei ole tervikuna õiguslikult põhjendatud hageja viivisenõue.
8.Hagi materjalidest nähtub, et hageja käsitlustasu nõue tuleneb liitumislepingu lisa järelmaksuga vara müügilepingu nr 1596673 lõikest 5. Hageja nõuab kostjalt nimetatud lepingu alusel käsitlustasu summas 63,91 eurot (tl-d 22 ja 95-96). Järelmaksuga vara müügilepingu nr 1596673 lõige 5 näeb ette, et kui klient peatab või lõpetab Elisaga sõlmitud liitumislepingu või liitumisleping lõpetatakse Elisa initsiatiivil kliendi poolse rikkumise tõttu või järelmaksuga vara müügilepingus märgitud mobiiltelefoninumbriga seotud SIMkaart suletakse või klient muudab kasutatavat kõnepaketti väiksema miinimumtasuga kõnepaketi vastu kui seda on 4,8 eurot käesolevas järelmaksuga vara müügilepingus fikseeritud järelmaksu summade tasumise perioodi vältel, on Elisal õigus nõuda kliendilt liitumislepingu lõpetamise, peatamise, SIM-kaardi sulgemisega ja/või kõnepaketi vahetamisega seotud kulude katteks käsitlustasu 63,91 eurot ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi järelmaksu summade korraga tasumist (tl 29).
9.Nimetatud säte näeb sisuliselt ette võlgnikust tuleneva asjaolu tõttu liitumislepingu ennetähtaegse lõpetamise eest leppetrahvi tasumise kohustuse. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ning motiveerida võlgnikku kohustust korrektselt täitma. Kuivõrd käsitlustasu tasumise kohustus tekib liitumislepingu lisa järelmaksuga vara müügilepingu lõike 5 alusel juhul, kui kostja rikub kohustust olla Elisa Eesti AS-i klient järelmaksu perioodi vältel, ning käsitlustasu alusel kuulub hüvitamisele liitumislepingu lõpetamise, peatamise, SIM-kaardi sulgemise ja/või kõnepaketi vahetamise tõttu tekkinud Lk 3 / 7
kahju, siis on sellise kokkuleppe eesmärk lihtsustada kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ning motiveerida võlgniku olema Elisa klient järelmaksu perioodi vältel, st tegemist on olemuslikult leppetrahvi kokkuleppega.
10.TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel kontrollima tehingu tühisuse aluseid, sh tüüptingimuste tühisust (vt nt Riigikohtu 30. oktoobri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10613, p 24). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal algatusel kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu 14. juuni 2012. a otsus C-618/10 Banco Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.
11.Hagi kohaselt tuleneb leppetrahvi maksmise kohustus liitumislepingu lisaks olevast järelmaksuga vara müügilepingust nr 1596673 ning lepingujärgne viivise määr 0,15% päevas Elisa Eesti AS teenuse kasutamise üldtingimuste p-st 7.8, st tegemist on võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses tüüptingimustega. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Ebamõistlikult kõrge leppetrahvi ja viivise sätestamine tüüptingimustes toob seega VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel kaasa vastavate tüüptingimuste tühisuse. Viivist on sel juhul võimalik nõuda vaid seaduses sätestatud ulatuses (vt Riigikohtu 14. juuni 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).
12.Leppetrahvi ja viivise peamine eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisest tekkinud kahju arvestamist ning hüvitamist. Nii leppetrahvi kui ka viivise teisene funktsioon on motiveerida võlgnikku oma kohustusi nõuetekohaselt täitma. Leppetrahvi ega viivise eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Seega on tüüptingimustes sätestatud leppetrahvi ja viivise nõue ebamõistlikult kõrge ning VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine juhul, kui tüüptingimuse kasutajale kohustuse rikkumisest eeldatavalt tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes leppetrahvi ja viivise nõude summaga, ning ka väiksem leppetrahv ja viivisemäär oleksid piisavad motiveerimaks mõistlikku võlgnikku kohustust korrektselt täitma.
13.Liitumislepingu lisa järelmaksuga vara müügilepingu lõikest 5 tulenev leppetrahvi nõue on 63,91 eurot. Käesolevas asjas on leppetrahvi eesmärgina järelmaksuga vara müügilepingu lõikes 5 välja toodud katta Elisa Eesti AS-le liitumislepingu lõpetamise, peatamise, SIMkaardi sulgemise ja/või kõnepaketi vahetamisega tekkinud kulu. Kuivõrd praeguses asjas on hagiavalduse kohaselt liitumisleping üles öeldud, tuleb võrrelda lepingu alusel tasumisele kuuluvat leppetrahvi liitumislepingu lõpetamise kuluga. Elisa Eesti AS-i põhitegevusalaks on telekommunikatsiooniteenuse osutamine, mille lahutamatu osana Elisa Eesti AS või tema klient lõpetavad liitumislepinguid. Tasu telekommunikatsiooniteenuse osutamise eest tavaklientidele jääb tunduvalt alla 63,91 euro. Näiteks käsitletava lepingu puhul oli fikseeritud kuutasu 5 eurot (vt nt tl 95). Kohus järeldab sellest, et lepingu lõpetamise tegelikult tekkiv kulu peab jääma tunduvalt alla Lk 4 / 7
63,91 euro. Ei ole mõeldav, et ainuüksi selleks, et katta teenuse osutajale võimaliku lepingu lõpetamisega kaasnev kulu, peaks lepinguline suhe kestma ca aasta, seejuures teenuse osutamiseks tehtud kulusid arvestamata. Hageja ei ole ka välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, kui suur on lepingu lõpetamise kulu. Seega leiab kohus, et Elisa Eesti AS-le liitumislepingu lõpetamisega tekkinud kahju on, võrreldes hageja vastava leppetrahvi nõude suurusega, ebaproportsionaalselt väike. Samuti tagaks kohtu hinnangul ka tunduvalt väiksem leppetrahv võimaluse korral mõistliku kliendi poolse lepingu täitmise, arvestades eriti eeltoodud teenuse osutamise tasu suurust. Liitumislepingu lisa järelmaksuga vara müügilepingu nr 1596673 lõikes 5 sätestatud leppetrahvi kokkulepe on seega VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühine ning leppetrahvi kostjalt väljamõistmine sel alusel ei ole õiguslikult põhjendatud.
14.Liitumislepingust tulenev viivise määr on 0,15% päevas ehk 54,75% aastas. Käesolevas asjas on viivisenõude puhul tegemist hageja tüüptingimustes sätestatud õiguskaitsevahendiga, mis on mõeldud juhuks, kui kostja rikub oma kohustust tasuda osutatud telekommunikatsiooniteenuse eest, tagastada järelmaksu summad ning maksta käsitlustasu ehk leppetrahvi.
15.Kohus leiab, et hageja viivisenõue telekommunikatsiooniteenuse tasu maksmisega viivitamise eest on tervikuna õiguslikult põhjendatud. Seda põhjusel, et hageja nõutud viivisemäär vastab elektroonilise side seaduse (ESS) § 98 lg-s 6 ette nähtud viivisemäärale, mis on ette nähtud puhuks, kui lõppkasutaja on vaidlustanud sideteenuse tasu alusetult ja viivitanud sellega seoses sideteenuse tasu maksmisega. ESS § 98 lg 6 on kohtu hinnangul sideteenuse tasu maksmisega viivitamise eest viivise nõudmisel erinormiks mh VÕS § 42 lg 3 p 5 suhtes, mistõttu sideteenuse tasu maksmisega viivitamisel ESS § 98 lg-s 6 sätestatud määras viivise nõudmisel, ei saa pidada viivisemäära, isegi kui see on tüüptingimustes kokku lepitud, VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel ebamõistlikult kõrgeks. Eeltoodust tulenevalt, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis telekommunikatsiooniteenuse tasu maksmisega viivitamise eest 15 eurot ja 17 senti ning alates hagi esitamisest kuni telekommunikatsiooniteenuse tasu maksmise kohustuse täitmiseni määras 0,15% päevas väljamõistetud telekommunikatsiooniteenuse tasult (21,94 eurot).
16.Kohus leiab, et hageja viivise nõue järelmaksu summa tagastamisega viivitamise eest on ainult osaliselt õiguslikult põhjendatud. Arvestades, et elektroonilise side seadus sätestab võlaõigusseaduse suhtes eriregulatsiooni ainult sideteenuse osutamise lepingute osas, ei ole ESS § 98 lg-st 6 tulenev sideteenuse tasu maksmisega viivitamise eest ette nähtud viivisemäär kohaldatav müügilepingust tuleneva ostuhinna tasumise kohustuse täitmisega viivitamise puhul. Kuna seadusandja ei ole ostuhinna tasumisega viivitamise eest tasumisele kuuluva viivisemäära osas sätestanud eriregulatsiooni, siis tuleb VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel hinnata, kas tüüptingimuse kasutajale ostuhinna tasumisega viivitamisest eeldatavasti tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes viivise nõude summaga, ning kas ka väiksem viivisemäär oleks olnud piisav motiveerimaks mõistlikku võlgnikku ostuhinda õigel ajal tasuma.
17.Elisa Eesti AS-i ettenähtav kahju hõlmab eelkõige saamata jäänud tulu ehk kasu, mida Elisa Eesti AS oleks tõenäoliselt saanud, kui kostja oleks võlgnevuse õigel ajal tasunud. Samas tuleb arvestada ka võlausaldaja kohustust võimalusel kahju tekkimist vältida. Seega ei saa Elisa Eesti AS-i kahju olla suurem, kui kulu, mida Elisa Eesti AS peaks tegema, et kaasata endale kostja võlgnetava summa ulatuses täiendavat kapitali. Võttes arvesse üldtuntud asjaolu, et Elisa Eesti AS on suure omakapitali ja käibega äriühing, saab eeldada, et ta on võimeline saama kostja võlgnetava summa katteks laenu ilmselt kordades väiksema aastaintressiga kui 54,75% aastas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejale järelmaksu Lk 5 / 7
summade tagastamise viivitamise tõttu tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes hageja viivise nõude suurusega.
18.Kohtu hinnangul ei ole hageja nõutud viivisemäär põhjendatud, arvestades viivise teisest eesmärki, st võlgniku motiveerimist kohustust täitma. Nõutud viivisemäär ületab enam kui kuus korda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusejärgset viivisemäära, st määra, mida seadusandja on pidanud piisavaks viivise eesmärkide saavutamiseks. Kohtu hinnangul mõjutaks mõistlikku inimest võimalusel oma kohustusi õigel ajal täitma ka kordades väiksema sanktsiooni ähvardus. Seega on hageja tüüptingimustes järelmaksu summade tagastamise viivitamise eest ette nähtud viivis ebavajalikult suur ka viivise teisese eesmärgi saavutamiseks.
19.Eeltoodust tulenevalt on lepingutingimused, mis sätestavad järelmaksu summade tagastamise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivisemääraks 0,15% päevas, VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 kohaselt tühised tüüptingimused. Järelmaksu summade tagastamise kohustuse täitmisega viivitamise eest kostjalt viivise väljamõistmine ei ole seega õiguslikult põhjendatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määra ületavas osas. Seega tuleb kostjalt nimetatud kohustuse rikkumise eest nii sissenõutavaks muutunud kui ka alates hagi esitamisest arvestatav viivis välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagist võib järeldada, et hageja on nõudnud sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni. Seadusjärgne viivis kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni on arvest nr 2005352833 tulenevalt 1,76 eurot, arvest nr 2005549667 tulenevalt 1,66 eurot, arvest nr 2005778446 tulenevalt 1,57 eurot ja arvest nr 2005944382 tulenevalt 20,74 eurot, kokku 25,73 eurot.
20.Kohus leiab, et hageja viivise nõue leppetrahvi tasumisega viivitamise eest ei ole õiguslikult põhjendatud, kuivõrd kohus on eelnevalt leidnud, et hageja leppetrahvi nõue on põhjendamatu. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
21.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ligikaudu 52% ulatuses.
22.Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud summas 323,13 eurot, sh riigilõiv summas 125 eurot ja esindajakulu summas 198,13 eurot. Hageja poolt kohtule 17. märtsil 2015 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt hõlmab hagejale osutatud õigusabiteenus nõude alusdokumentidega tutvumist ja nõude analüüsi, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamist ja esitamist, hagiavalduse koostamist ning kohtule esitamist, riigilõivu tagastamise avalduse ning hagiavalduse täpsustuse koostamist ja esitamist, ajakulu kokku 3 tundi. Hageja esindajakulu summas 198,13 eurot sisaldab käibemaksu. Kostja ei ole esitanud hageja menetluskuludele vastuväiteid.
23.Kuivõrd Tartu Maakohtu 21. aprilli 2015. a määruse alusel on hagejale käesolevas tsiviilasjas tagastatud hagiavalduse esitamiselt enamtasutud riigilõiv summas 25 eurot, siis on kostjalt hageja kasuks põhjendatud välja mõista hagiavalduselt reaalselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot.
24.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 10 ning võttes arvesse asjaolu, et hageja on käibemaksukohuslane, leiab kohus, et hageja poolt kantud õigusabikulu ei ole põhjendatud käibemaksu sisaldavas, so 33,02 euro, ulatuses. Lk 6 / 7
25.Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas toodud kulude koosseis ilmselgelt ebausaldusväärne. Seda näitab asjaolu, et menetluskulude suurus kattub nii menetluskulude nimekirjas (tl 96) kui ka hagis (tl 23), hoolimata sellest, et menetluskulude nimekirjas on kulude koosseisus toodud välja ka riigilõivu tagastamise avalduse ning hagi täpsustuse koostamine, mida hagi esitamise ajal ei olnud veel tehtud. See asjaolu viitab sellele, et menetluskulude koosseisus toodud ajakulu ja tunnitasu numbrid ei vasta tegelikkusele, vaid hageja on need lihtsalt välja mõelnud kohtule esitamiseks.
26.Kuivõrd TsMS §-st 4842 tulenevalt kuuluvad maksekäsu kiirmenetluses hüvitamisele avaldaja menetluskulud summas 20 eurot, siis ei ole kohtu hinnangul põhjendatud maksekäsu kiirmenetlusele järgnevas hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulude väljamõistmine suuremas ulatuses kui 20 eurot. Hageja esindajakulu maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja saatmise eest on põhjendatud seega summas 20 eurot.
27.Arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust eelkõige asjaolu, et tegemist on tüüphagiga, milliseid hageja on esitanud sadu kui mitte tuhandeid, samuti sarnastes asjades (nt Tartu Maakohtu 17. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-56822) esitatud esindajakulu nõudeid on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik esindajakulu hagimenetluses 95 eurot.
28.Hageja põhjendatud menetluskulud käesolevas asjas on seega riigilõiv summas 100 eurot ja esindajatasu summas 115 eurot (95 + 20), kokku 215 eurot. Kohus jätab hageja menetluskuludest 52% kostja kanda ja 48% hageja enda kanda. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu 111 eurot ja 80 senti. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik
Lk 7 / 7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.