Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaija Kaijanen ja Tiit Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
24.04.2015, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-16353
Tsiviilasi
F H a hagi A H a vastu elatise saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Apellatsioonkaebuse hind 4050 eurot Vastuapellatsioonkaebuse hind 4050 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.09.2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A H a apellatsioonkaebus ja F H a vastuapellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja F H (IK XXXXXXXXXX), seaduslik esindaja Nadežda Lazarenko, lepinguline esindaja vandeadvokaat Denis Piskunov Kostja A H (IK XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Alan Biin 17.03.2015
Istungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 18.09.2013 otsus osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatusraha 450 eurot kuus ja teha selles osas uus otsus, millega mõista välja elatis 347 eurot kuus. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.Sõnastada otsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt: 2.1 Välja mõista A H alt elatusraha poeg F H a kasuks 347 (kolmsada nelikümmend seitse) eurot kuus alates 11.04.2013 kuni F H a 18-aastaseks saamiseni või kuni põhi-või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. 2.2 Elatusraha kanda hageja seadusliku esindaja Nadezda Lazarenko arveldusarvelr nr XXXXXXXXX. 2.3 Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.
3.A H a apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.F H a vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
5.Kõik menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi asjaolud
1.F H esitas 11.04.2013 Harju Maakohtule hagi A H a vastu 2000 euro suuruse igakuise elatise saamiseks alates augustist 2010. Maakohtu istungil nõustus hageja esindaja 1500 euro suuruse igakuise elatise väljamõistmisega.
2.Hageja sündis 17.11.1998 ja elab alates 2010. aasta augustist koos emaga Hollandis. Isa hagejat materiaalselt ei toeta, ema ei ole üksi võimeline hagejat ülal pidama. Ema tuluks on lapsetoetus 225 eurot kuus. Hageja igakuine vajadus on 2010 eurot - sh eluasemekulu 700 eurot, toidukulu 700 eurot, transpordikulu 160 eurot, sidekulu 40 eurot, tervishoiukulu 100 eurot, hügieenitarvete kulu 30 eurot, koolikohustuse täitmise kulu 20 eurot, riiete ja jalanõude kulu 80 eurot ning muud vältimatud püsikulud 180 eurot. Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnistanud. Hagejal ei olnud õigust hagiga kohtusse pöörduda ja asja menetlus tuleb lõpetada. Harju Maakohus kinnitas 26.09.2008 tsiviilasjas nr 2-0854607, milles kohus lahendas isa avaldust lapse elukoha ja lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks, kompromissi. Vanemad leppisid kokku hageja elukohas, suhtlemiskorras ja ülalpidamises. Kokkuleppe kohaselt kannab hageja ülalpidamiskulud see vanem, kelle juures hageja parasjagu viibib. See kokkulepe on kehtiv. Samuti on
hageja nõue tõendamata. Kui hageja ülalpidamine Hollandis on kulukas ja hageja ema ei suuda hagejat üksi ülal pidada, siis on kostja valmis kandma kõik tema ülalpidamisega seotud kulud Eestis, nagu näeb ette vanemate vahel sõlmitud kokkulepe. Esimese astme kohtu otsus
7.18.09.2013 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatusraha 450 eurot kuus alates 11.04.2013 kuni hageja 18aastaseks saamiseni või kuni põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.
8.Harju Maakohtu 26.09.2008 määrusega kinnitati kostja ja Nadežda Lazarenko vahel sõlmitud kompromiss, mille p 1.1 kohaselt jääb poolte ühine laps elama kostja juurde ning kostja kannab kõik tema Eesti Vabariigis viibimise ajal tekkivad ja koolikohustuse täitmisega seotud kulud. Kompromissi p 1.2 järgi veedab hageja koolivaheajad Nadežda Lazarenko elukohas ning viimane kannab kõik hageja kulud sõiduks ema elukohta ja seal viibimiseks. Kokkulepe on jõus. Kokkuleppe põhimõtte kohaselt kannab lapsega seonduvad kulud see vanem, kelle juures laps viibib.
9.Praeguseks ajaks on lapse elukorraldus muutunud, laps elab ema juures Hollandis. Kohus leidis, et varem kokkulepitud lapse ülalpidamise andmise viisi on asjaolude muutumisel võimalik muuta ning seadus ei takista selleks kohtusse pöördumast.
10.Kohus nõustus kostjaga, et näidatud kulud lapsele on ülemäära suured ja põhjendamata. Hageja on menetluse kestel esitanud kirjalikke tõendeid: tšekke ja maksekorraldusi. Esitatud on tõendid toidu, osaliselt riiete, hügieenitarvete ja ravimite kohta. Samas ei ole teada, milliseid ravimeid hageja kasutab, et arvestada ainult lapsele tehtud kulutusi.
11.Arvestades asjaoluga, et hageja saab 2013. aasta novembris 15-aastaseks ning hinnates hageja esitatud dokumentaalseid tõendeid, mis tõendavad tema ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi, kuid ka seda, et osa lapsele tehtavatest kulutustest on üldtuntud kulud, mida TsMS 231 lõike 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, luges kohus põhjendatuks hageja järgmised kulutused ühes kuus: 1) eluasemekulu 156 eurot - hageja elab koos emaga oma vanemale vennale kuuluvas korteris; kohus nõustus kostjaga, et korteri remondikulud ning kindlustusmaksed ei kuulu lapse põhjendatud kulude hulka; hageja on märkinud enda koostatud tabelitesse eluasemekuluna 389 eurot, kuid ei ole esitanud ühtegi tõendit nimetatud kulu kohta; hageja esitatud notari arve nr 3229 ei tõenda lapse eluasemekulu; kui lähtuda hageja seadusliku esindaja pangakonto väljavõtetes kajastatud maksetest, siis kulub eluasemele ilma kindlustusmakseteta aastas 3751,10 eurot, millest lapse kulu aastas on 1875,55 eurot ehk 156 eurot kuus; 2) toidukulu 200 eurot - arvestades statistilisi näitajaid on Hollandis toit 10% kallim kui Tallinnas; kohus pidas 15-aastase lapse mõistlikuks toidukuluks 200 eurot; 3) transpordikulu 75 eurot kohus luges lapse vajalikuks ning mõistlikuks kuluks koolibussi pileti kulu 39,40 eurot kuus ning muude transpordivahendite kasutamise kuluna 35 eurot; 4) sidekulud 56 eurot - kohus luges põhjendatuks interneti, Skype ning mobiiltelefoni kasutamisega seonduvad kulud; 5) kulud tervishoiule 80 eurot - kuigi kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis tõendaksid lapse kulusid selles valdkonnas, seletas hageja seaduslik esindaja, et igas kuus võetakse arveldusarvelt maha ravikindlustus ning lisaks veel ravimid ja vitamiinid; 6) kulutused hügieenitarvetele 30 eurot - kohus pidas mõistlikuks selles eas lapse hügieenitarvete kuluks 30 eurot; 7) kulutused koolikohustusele 60 eurot - hageja seaduslikul esindajal tuleb tasuda igakuiselt koolimaksu 41 eurot; ülejäänud kooliga seotud mõistlikuks ja vajalikuks kuluks luges kohus 19 eurot; 8) kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot - kohus pidas nimetatud kulu põhjendatuks arvestades, et Eesti ja Hollandi hinnad on riideesemete ja jalatsite osas suhteliselt võrdsed; 9) muud
vältimatud püsikulud 143 eurot - nendeks luges kohus reisikulusid mõistlikus määras, koeraga seonduvaid kulusid, taskuraha jms; hageja poolt näidatud reisikulu 2400 eurot on ülemäära suur; reisida on võimalik ka väiksemate kuludega; jalgratta ostukulu tuleb aga jagada mitme aasta peale, sest jalgratast ei ole põhjust vahetada igal aastal.
12.Kui arvestada mõlema vanema võrdset panust lapse ülalpidamisse, siis hageja nõudest lähtuvalt oleks lapse kulud ühes kuus 4000 eurot. Samas ei ole hageja esitanud tõendeid, mis kinnitaks lapse taolist elulaadi. Lapse seadusliku esindaja väitest, et tema ei tööta ning sissetulekuks on ainult riigi poolt makstav lapsetoetus 225 eurot, ei saa kuidagi järeldada lapse sedavõrd suuri kulutusi. Kohus luges põhjendatud lapse kuludeks kokku 900 eurot, millest kummagi vanema kanda jääb võrdne osa 450 eurot.
13.PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagi on kohtule esitatud 11.04.2013. Kohus leidis, et antud juhul tuleb tugineda TsMS § 459 lõike 1 punktis 1 ja lõikes 2 sätestatule. Harju Maakohtu 26.09.2008 määrusega on kinnitatud kostja ja hageja seadusliku esindaja vahel sõlmitud kompromiss, milles on kokku lepitud ka lapse ülalpidamise viis. Käesoleva hagi esitamisega soovitakse sisuliselt muuta lapse ülalpidamise viisi. Kui hagejat ei rahuldanud seni kehtiv ülalpidamise kord, oli tal võimalus kohtu poole pöörduda juba varem. Arvestades kostja ja hageja seadusliku esindaja vahel sõlmitud kompromissi, puudus kostjal kohustus maksta elatist aja eest, mil laps viibis ema juures. Eelnevast lähtudes tuleb hagi rahuldada osaliselt ning kostjalt välja mõista elatis hageja kasuks 450 eurot kuus alates hagi esitamisest. Apellatsioonkaebus
14.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda.
15.Maakohus rikkus menetlusõigusnormi. Otsusest ei ole võimalik tuvastada, millistel tõenditel see põhineb. Tõendite vale hindamise ja tõendiks mitteoleva info arvestamise tulemusena on kohus teinud vale otsuse ning mõistnud kostjalt välja elatise suuruses, mida esitatud tõendite põhjal ei saaks välja mõista.
16.Hageja ei ole tõendanud tehtavate kulude suurust ning kohus on otsuse rajanud oletustele ja arvamustele, mitte asjas kogutud tõenditele. Kohus, leides, et lapse eluasemekulud ühes kuus on 156 eurot, on väidetavalt tuginenud lapse seadusliku esindaja pangakonto väljavõttes kajastatud maksetele. Kostjale jääb arusaamatuks, millist toimikus asuvat dokumenti peab kohus hageja seadusliku esindaja konto väljavõtteks. Kui kohus on selleks pidanud toimiku I köite lk-del 35-45 asuvat flaamikeelset gmail.com virtuaalses postkastis oleva kirja väljatrükki, siis sellest ei selgu, kas tegemist on päris konto väljavõttega või ise loodud dokumendiga, samuti, kes on konto omanik ning kuidas seostuvad sellel kajastatud väidetavad tehingud hageja elatisega. Kostja ei nõustu, et lapse põhjendatud toidu kuluks on 200 eurot kuus. Eestis kehtiva kohtupraktika kohaselt loetakse PKS § 101 lõike 1 järgi antav elatis, s.t ühelt vanemalt 160 eurot kuus, piisavaks ning see sisaldab kulutusi toidule, eluasemele, ravimitele, riietele, haridusele, vabale ajale ning huvitegevusele. Maakohus on ilma tõendideta jõudnud järeldusele, et hageja toidukulud on 200 eurot kuus ning seda ei ole vaja tõendada. Kostja leiab, et tõendada ei ole vaja kulusid, kui need jäävad minimaalse elatise piiridesse, praegusel juhul aga ületavad ainuüksi toidukulud terve minimaalse elatise suuruse. Seega on sellises ulatuses kulusid vaja tõendada. Toimikus olevad fotod toiduainetest ei tõenda toidu maksumust või hageja poolt kulude kandmist.
17.Maakohus tugines tervisekulude suuruse hindamisel hageja seadusliku esindaja seletustele. TsMS ei näe tõendina ette menetlusosalise seletust, seega ei saa kohus sellele otsust rajada.
18.Kostja ei vaidle vastu, et sõltumata asjaolust, et lapse vanemad on sõlminud kokkuleppe lapse ülalpidamise kohta, on lapsel õigus pöörduda hagiga elatise saamiseks kohtusse. Viidates Riigikohtu lahendites nr 3-2-1-33-11, nr 3-2-1-125-11 ja nr 3-2-1-78-13 väljendatule, leiab kostja, et kohus ei ole põhjendanud, et elatise maksmist puudutavad asjaolud on oluliselt muutunud võrreldes selle ajaga, kui hageja ülalpidamises kokku lepiti. Riigikohtu seisukoha järgi aga on sellises olukorras võimalik nõuda elatise suurendamist üksnes juhul, kui maksete suurust mõjutavad asjaolud on oluliselt suurenenud. Üksnes asjaolu, et hageja elab Hollandis, ei anna alust elatise väljamõistmiseks.
19.Maakohus on otsuse rajanud materjalidele, mida ei saa tõenditeks pidada: flaamikeelsed dokumendid, mis ei ole tõlgitud ja milliste sisust ei ole võimalik aru saada; arvutis koostatud tabelid ja käsikirjalised tekstid, millistest ei selgu, kes ja mis kulutusi on teinud ning kuides need seostuvad hageja ning tema ülalpidamisega seadusliku esindaja poolt. Nimetatute puhul ei ole tegemist tõenditega TsMS-i tähenduses ning neile ei saa rajada kohtuotsust. Vastuapellatsioonkaebus
20.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles hagi jäeti rahuldamata ülalpidamiskohustuse täitmise nõudes perioodi 10.04.2012 - 10.04.2013 eest ja jäeti menetluskulud poolte endi kanda, ning teha selles osas uus otsus, millega hagi vastavas ulatuses rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
21.Maakohus tugines ekslikult TsMS § 459 lõike 1 p-le 1 ja lg-le 2, leides, et hagiga soovitakse muuta lapse ülalpidamise viisi. Kuivõrd 26.09.2008 määrusega kinnitatud kompromissi poolteks on kostja ja hageja seaduslik esindaja, käesoleva asja poolteks aga hageja ja kostja, siis ei ole hageja kostjaga ülalpidamise viisis kompromissi sõlminud. Hagejale ei tekita õigusi ega kohustusi kompromiss, mille pooleks ta ei ole. Kolmandate isikute vahel sõlmitud kompromiss ei saa kitsendada lapse õigust saada ülalpidamist tagasiulatuvalt vastavalt PKS §-s 108 sätestatule. Isegi kui asuda seisukohale, et hageja pidi ja õiguslikult sai nõuda kolmandate isikute vahel sõlmitud kompromissi muutmist, tuleb juhinduda TsMS § 459 lg 2 ja PKS § 108 koostoimest ning asuda seisukohale, et seadus lubab kompromissi muutmist ka tagasiulatuvalt. Lapse elukorraldus on muutunud, mistõttu on varem kokkulepitud lapse ülalpidamise viisi võimalik muuta ka tagasiulatuvalt PKS § 108 alusel. Lisaks oleks kohus pidanud leidma, et kostja on 26.09.2008 määrusega kinnitatud kompromissi muutmisega nõustunud, kuna ta on pikemat aega teadlik asjaolust, et hageja elab püsivalt ema juures Hollandis, võtmata midagi ette selleks, et hageja asuks elama kostja juurde vastavalt kõnealuse kompromissi p-le 1.1. Seega on kostja oma faktilise tegevusega nõustunud kompromissi muutmisega nõnda, et hageja jääb alaliselt ema juurde elama, mistõttu ei olnud maakohtul alust keelduda PKS § 108 alusel esitatud nõude rahuldamisest viitega 26.09.2008 kompromissile. Menetluse edasine käik
22.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 30.04.2014 otsusega maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude enne hagiavalduse esitamist tagasiulatuva perioodi eest ja mõistis kostjalt välja kahjuhüvitise 5400 eurot ühe aasta jooksul enne hagiavalduse esitamist maksmata elatise katteks. Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus otsuse muutmata.
23.Riigikohus tühistas ringkonnakohtu otsuse ja saatis tsiviilasja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
24.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada väljamõistetud elatise suuruse osas. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus, millega vähendab väljamõistetud elatise suurust. Ülejäänud osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud.
25.Pooled vaidlevad elatise suuruse ja elatise väljamõistmise üle enne elatisehagi esitamist ning menetluskulude jaotuse üle.
26.Kõigepealt käsitleb ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebust, milles kostja vaidlustab väljamõistetud elatise suuruse.
28.Kostja vaidlustas apellatsioonkaebuses eluasemele, toidule ja tervishoiule minevad kulutused ja leidis, et kõnealuseid kulusid ei ole tõendatud. Ringkonnakohus leiab, et kostja vastuväited on põhjendatud. Toidukulu 200 eurot kuus, eluasemekulu 156 eurot kuus ja tervishoiukulu 80 eurot kuus ei saa pidada mõistlikuks ja tavapäraseks lapsele tehtavaks kulutuseks. Hageja oleks pidanud selliste kulude vajalikkust põhistama ja vajadusel tõendama. Hageja seda teinud ei ole. Hageja on esitanud hulga võõrkeelseid dokumente, fotosid ja ostutšekke, lahti kirjutamata, millised on lapse tegelikud vajadused. Ringkonnakohus selgitas hagejale, et ta peab esitama iga tõendi kohta selgituse, millist väidet ta iga konkreetne tõendiga tõendada soovib ja andis selleks tähtaja. Hageja lapse vajadusi sellises määras, nagu ta elatist soovib, ei ole põhistanud ega tõendanud.
29.Kostja ei vaidle vastu, et hageja tarbib igapäevaselt toitu, kommunaalteenuseid ja ka mingil määral ravimeid ja vitamiine. Ringkonnakohtu istungil nõustus kostja sellega, et lapse kulud, mis ei vaja tõendamist võiksid olla toidule 110 eurot kuus, eluasemele 100 eurot kuus ja tervisekulud 20 eurot kuus.
30.Ringkonnakohus ei analüüsi maakohtu poolt põhjendatuks loetud kulutusi transpordile 75 eurot, sidele 56 eurot, hügieenitarvetele 30 eurot, koolikohustusele 60 eurot, riietele ja jalanõudele 100 eurot ning muudele vältimatutele püsikuludele 143 eurot, kokku 464 eurot, mida kostja pole apellatsioonkaebuses vaidlustanud. Kui lisada sellele vaidlustatud kulutused määras, mida kostja tunnistab - toidule 110 eurot, eluasemele 100 eurot ja tervishoiule 20 eurot, on lapsele tehtavad mõistlikud ja vajalikud kulutused 694 eurot kuus, millest kummagi vanema kanda jääb võrdne osa, see on 347 eurot kuus.
31.Hageja on ringkonnakohtule esitatud täiendavas selgituses märkinud, et kulude tõendamise piirmäära kindlaksmääramisel tuleks lähtuda Eesti ja Hollandi hinnataseme erinevusest ning et Euroopa Liidu statistikaameti andmetel on hinnatase Hollandis keskmiselt 42 % kõrgem kui Eestis. Seega tuleks kostjalt, ilma kulutusi tõendamata, arvestades 2015. aastast Eestis kehtivat elatise piirmäära 190 eurot, välja mõista vähemalt 269,80 eurot (190 eurot x 142%). Elatis 347 eurot kuus, millele kostja ei vaidle vastu, on sellest tunduvalt suurem.
32.Eeltoodust tulenevalt vähendab ringkonnakohus maakohtu poolt välja mõistetud elatise suurust ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 347 eurot kuus alates hagiavalduse esitamisest.
33.Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus hageja vastuapellatsioonkaebust. Hageja vaidlustab maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude mõista elatis välja tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist.
34.PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist.
35.Maakohus tuvastas, et 26. 09.2008 määrusega tsiviilasjas nr. 2-08-54607 on kinnitanud hageja vanemate kompromiss, mille kohaselt kannab lapsega seotud kulud see vanem, kelle juures laps viibib. Ebaõige on hageja seisukoht, et kompromiss on sõlmitud üksnes hageja elukoha kindlaksmääramiseks ja ei puuduta elatise nõuet. Kompromissis on pooled leppinud kokku ka ülalpidamiskohustuse täitmises. Asjaolu, et kokkuleppe sõlmiti tingimustel, et laps jääb elama isa juurde ja veedab koolivaheajad ema juures ning hagi esitamise ajaks oli laps kolinud alaliselt ema juurde, ei tee kokkulepet olematuks, vaid annab aluse esitada elatise muutmise hagi.
36.PKS § 100 lg 3 kohaselt võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Riigikohus on praeguses asjas selgitanud, et viidatud sätte teise lause järgi tuleb lapse elatisenõude puhul arvestada mh vanemate kokkuleppega ettenähtut.
37.Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et juhindudes TsMS § 459 lg 2 ja PKS § 108 koostoimest saab asuda seisukohale, et seadus lubab kompromissi muutmist ka tagasiulatuvalt. Seadus võimaldab esitada kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmise hagi, seda TsMS §-des 459 ja 497 sätestatud tingimustel. TsMS § 459 lg 2 järgi võib jõustunud otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Viidatud sätteid selgitades on Riigikohus asunud seisukohale, et seadus ei näe ette vanema õigust nõuda kohtulahendi (sh kohtu kinnitatud kompromissi) muutmist tagasiulatuvalt. Riigikohus märgib, et on samale seisukohale jäänud ka kehtivat perekonnaseadust kohaldades.
38.Ebaõige on hageja seisukoht, et hageja ei ole kostjaga ülalpidamise viisis kompromissi sõlminud, kuivõrd 26.09.2008 määrusega kinnitatud kompromissi poolteks on kostja ja hageja seaduslik esindaja, käesoleva asja poolteks aga hageja ja kostja. Praeguses asjas on tuvastatud, et vanemate kompromiss lapsele ülalpidamise andmise kohta jõustus 26.09.2008, seega vana PKS-i kehtivuse ajal, mil elatist lapse ülalpidamiseks oli õigustatud nõudma tema vanem. Asjaolu, et uue PKS-i kohaselt on elatisenõude õigustatud esitama laps ise, ei mõjuta vana PKS-i alusel tehtud lapse ülalpidamist puudutava lahendi sisu ega tähendust. Olenemata sellest, kas hagi lapsele elatise saamiseks on esitanud vanem või laps ise, on nõude sisuks lapse ülalpidamise kohustuse täitmine.
39.Alusetu on hageja seisukoht, et 26. 09.2008 määrusega kinnitatud kompromiss oli tähtajaline ja kehtis ühe aasta seoses poolte vahel varem sõlmitud tähtajalise notariaalse kokkuleppega. Pooled ei ole kompromisslepingut sõlminud tähtajalisena ega ole tuginenud varasemale notariaalsele kokkuleppele.
40.Ringkonnakohus ei nõustu ka hageja alternatiivse väitega, et pooled on kaudsete tahteavaldustega kompromissi kokkuleppel lõpetanud. VÕS § 13 lg-s 1 sisalduva põhimõtte kohaselt võib lepingu lõpetada kokkuleppega, mitmepoolse lepingu puhul
eeldab see mõlema poole nõusolekut, mis peab väljenduma tahteavaldustes. Ainuüksi lapse elukoha muutmisest ja isa poolt lapsele lennupiletite ostmisest ei saa lapse vanemate vahel elatise kohta sõlmitud kompromissi lõppemist järeldada.
41.Vaidlusalune kompromiss ei ole ka tühine TSÜS § 87 alusel, kui seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing. Pooled ei ole kokku leppinud, et tulevikus kumbki pool vabastatakse ülalpidamiskohustuse täitmisest või piiratakse seda ebamõistlikult. Kokkulepe ei välista elatise muutmiseks hagi esitamist asjaolude muutumisel, mida hageja ongi teinud.
42.Eeltoodu alusel jättis maakohus õigesti rahuldamata hageja nõuet mõista elatis välja tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist.
43.Kuna maakohus rahuldas hagi osaliselt, jättis ta põhjendatult TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda ja selles osas pole alust maakohtu otsust muuta. Ringkonnakohus rahuldab kostja apellatsioonkaebuse osaliselt ja jätab hageja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata, mistõttu jätab ringkonnakohus TsMS § 163 lg 1 alusel ka apellatsioonimenetluse ja Riigikohtu menetluskulud poolte endi kanda.
Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Tiit Kollom /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.