lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-08-64805/83

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 22.04.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-08-64805/83
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
22.04.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2066
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing PORTLIF GRUPP10856512(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

22. aprill 2015. a Tartu

Tsiviilasja number

2-08-64805

Tsiviilasi

OÜ Portlif Grupp hagi Kiviõli Keemiatööstuse OÜ vastu 36 222,83 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 23. jaanuari 2015. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kiviõli Keemiatööstuse OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (kostja): Kiviõli Keemiatööstuse OÜ (registrikood: 10186158; asukoht: Kiviõli Turu 3), esindaja vandeadvokaat Küllike Namm Vastustaja (hageja): OÜ Portlif Grupp (registrikood: 10856512; asukoht: Kohtla-Järve Ahtme mnt 1), esindaja advokaat Margus Kiir

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Maakohtu 23. jaanuari 2015. a määrus osaliselt väljamõistetud menetluskulude suuruse osas ja teha selles osas uus määrus, millega määrata kindlaks hageja menetluskulud summas 8433,96 eurot ja mõista need kostjalt hageja kasuks välja.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Lugeda Viru Maakohtu 23. jaanuari 2015. a määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

järgmiselt:

1.Rahuldada OÜ Portlif Grupp avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
2.Mõista Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-lt välja OÜ Portlif Grupp kasuks menetluskulude katteks 8433,96 eurot (kaheksa tuhat nelisada kolmkümmend kolm eurot, 96 senti).
3.Mõista Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-lt välja OÜ Portlif Grupp kasuks viivis menetluskuludelt (8433,96 eurot) alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1.Tartu Ringkonnakohus jättis 10.02.2014. a otsusega maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostja Kiviõli Keemiatööstuse OÜ kanda. Kohtuotsus jõustus 26.05.2014. a Riigikohtu määrusega, mille kohaselt jäid ka kassatsiooniastme menetluskulud Kiviõli Keemiatööstuse OÜ kanda. Hageja esitas 13.06.2014. a Viru Maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks tsiviilasjas 2-08-64805. Hageja avalduse kohaselt on käesolevas tsiviilasjas hageja menetluskuludeks riigilõivud kokku summas 2495,72 eurot, tõlkekulud kokku summas 634 eurot ja õigusabikulud kokku summas 7540,30 eurot (ilma käibemaksuta). OÜ Portlif Grupp palus kostjalt mõista välja menetluskulud summas 10 670,02 eurot.
2.Kostjal ei olnud vastuväiteid riigilõivude hüvitamise osas. Kostja vaidles vastu lepingulise esindaja kuludele. Kostja ei nõustunud ka hageja taotlusega, et kostja peab hüvitama hageja kulud tõlgile ja käsunduslepingu alusel Tõnu Kasikovile tasutud kulu.

MAAKOHTU LAHEND

3.Viru Maakohus rahuldas 23.01.2015. a määrusega OÜ Portlif Grupp avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-lt välja OÜ Portlif Grupp kasuks 8683,96 eurot menetluskulude katteks ja viivise menetluskuludelt alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1645,72 eurot ja apellatsioonkaebuse esitamisel 850 eurot. Tasumist tõendavad maksekorraldused asuvad tsiviilasja toimikus (I kd, tl 11 ja IV kd, tl 18). Kokku on hageja tasunud riigilõivu 2495,72 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Asja materjalidest nähtub, et hageja lepinguline esindaja on esitanud kohtutele hagiavalduse (I kd, tl 1-10, sisuliselt 9,5 lk), hageja seisukoha kostja vastuse osas ja taotlused (I kd, tl 181188, sisuliselt 6,5 lk), viivisenõude täpsustused (II kd, tl 32-33, sisuliselt 1 lk), taotluse hageja seadusliku esindaja ja tunnistaja ülekuulamiseks (II kd, tl 59-60, sisuliselt 1 lk), täiendava taotluse tunnistaja ülekuulamiseks (II kd, tl 68-69, sisuliselt 0,5 lk), kokkusaamise protokolli (II kd, tl 100-102, sisuliselt 4 lk), viivisenõude arvestuse (II kd, tl 119-120, sisuliselt 1 lk), vastuväite kohtu tegevusele (II kd, tl 135-136, sisuliselt 0,5 lk), viivisenõude arvestuse (II kd, tl 152-153, sisuliselt 1 lk), täiendavad tõendid (II kd, tl 168-171, sisuliselt 3 lk), täiendavad tõendid (III kd, tl 100-101, sisuliselt 0,5 lk), kohtukõne teesid (III kd, tl 148-152, sisuliselt 5 lk) ja apellatsioonkaebuse (IV kd, tl 3-16, sisuliselt 12,5 lk).

Kokku on hageja esindaja esitanud kohtutele 13 sisulist menetlusdokumenti kogumahuga 46 lehekülge. Lisaks on hageja esindaja esitanud kohtutele väikesemahulisi menetlusdokumente (teatised, kaaskirjad esitatavatele dokumentidele, meilitsi teabevahetus kohtuga). Hageja esindaja viibis kaheksal kohtuistungil Viru Maakohtus: 09.11.2009. a (istung kestis 35 minutit ehk 0,583 tundi; II kd, tl 30-31), 03.02.2010. a (istung kestis 2 tundi ja 30 minutit ehk 2,5 tundi; II kd, tl 48-52), 31.05.2010. a (istung kestis 1 tund ja 50 minutit ehk 1,833 tundi; II kd, tl 74-79), 01.12.2010. a (istung kestis 3 tundi, II kd, tl 123-133), 10.10.2011. a (istung kestis 3 tundi ja 10 minutit ehk 3,167 tundi; II kd, tl 157-165), 15.02.2012. a (istung kestis 2 tundi ja 45 minutit ehk 2,75 tundi; III kd, tl 91-98), 23.04.2012. a (istung kestis 1 tund; III kd, tl 130-131), 24.09.2012. a (istung kestis 5 tundi ja 45 minutit ehk 5,75 tundi; III kd, tl 160-167) ja ühel istungil Tartu Ringkonnakohtus 21.01.2014. a (istung kestis 1 tund; IV kd, tl 35-36). Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase võlaõigusliku nõudega, arvestas kohus 40 minutit ehk 0,667 tundi menetlusdokumendi ühe lehekülje koostamisele. Seega on hageja õigusabi osutamise ajakulu menetlusdokumentide koostamisel ja kohtule esitamisel 30,68 tundi (46 lk x 0,667 h). Sellele lisandub kohtuistungitest osavõtu aeg kokku 21,58 tundi. Kohus arvestas ka iga istungi ettevalmistusajaks 1 tunni, seega kokku 9 tundi. Kohus luges hageja esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks menetlusdokumentide esitamisel ja kohtuistungitel osalemisel kokku 61,26 tundi. TsMS § 59 lg 51 kohaselt tehakse menetlusosalise või tema esindaja poolt toimikuga tutvumise kohta toimikusse märge. Käesoleva tsiviilasja toimikutest nähtub, et hageja esindaja on toimikutega tutvunud alljärgnevalt: 02.02.2010. a kl 10.50-11.50; 14.02.2012. a kl 13.35-15.35 ja 28.12.2012. a kl 14.30-16.00. Seega on hageja esindajal kulunud toimikutega tutvumisele 4,5 tundi. Kohus luges toiminguga seotud ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks arvestades menetlustoimingute vahelisi suhteliselt pikki ajaperioode. Seega on hageja esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu 65,76 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu oli 83,09 eurot ja 90 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega ja kohus arvestas tunnitasuks aritmeetilise keskmise 86,5 eurot. Eeltoodu põhjal on hageja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud kokku 5688,24 eurot (65,76 x 86,5) ilma käibemaksuta. Kohus oli seisukohal, et üldjuhul peaks materjalidega ja kohtulahenditega tutvumine, õigusliku positsiooni kujundamine, kliendiga suhtlemine ja talle õigusliku olukorra selgitamine, läbirääkimised vastaspoole esindajaga ja spetsialistidega vms olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Seejuures ei sea kohus kahtluse alla, et õigusabiteenus hõlmab ka muid toiminguid peale kohtule menetlusdokumentide koostamise ja esitamise, sh konsultatsioonid ja nõupidamised õigusabiteenuse saajaga, kuid kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike siiski sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Seega arvestas kohus menetluskulude väljamõistmisel eelkõige sellega, millises ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o kohtutele menetlusdokumentide esitamisega

ja kohtuistungitel osalemisega. Kohus jättis põhjendatud ja vajalikuna arvestamata aja, mis hageja esindajal on kulunud eelnimetatud tegevustele. Kohus jättis arvestamata ka aja, mis hageja esindajal on kulunud kohtuistungi protokolliga tutvumisele ja selle parandamise taotluse koostamisele. Kuna kohtuistungi protokolli võimalike ebatäpsuste eest ei vastuta menetlusosaline, siis ei ole nimetatud kulu põhjendatud ja vajalik TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Lisaks lepingulise esindaja kulule, milleks on õigusteenuse osutamise tasu, võib hüvitatavaks menetluskuluks olla ka otsene sõidukulu, s.o transpordikulu. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-65-13 asunud seisukohale, et otsest sõidukulu tõendavateks dokumentideks saavad olla kas bussipiletid või kütuse ostutšekid. Hageja esindaja otsest sõidukulu tõendanud ei ole, kuid arvel nr 090 (06.02.2014) on märgitud, et sõidukulu on arvestatud sõidukilomeetri hinna alusel 0,3 eurot/km. Lähtudes eelpool viidatud Riigikohtu lahendist asus kohus seisukohale, et otsese sõidukulu arvestamist ei saa reguleerida kliendilepingu ega õigusteenust osutava advokaadibüroo hinnakirja ega RÕS § 21 lg 3 alusel Advokatuuri juhatuse otsusega kehtestatud kulude hüvitamise korraga. Kohus jättis hageja esindaja sõidukulu kui tõendamata kulu arvestamata. Kohus jättis põhjendatud ja vajalikuna arvestamata aja, mis hageja esindajal on kulunud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamisele. Hageja taotleb 500 euro hüvitamist seoses dokumentaalse tõendi ehk T. Kasikovi poolt koostatud ehitustehnilise seisukoha saamisega. Kohus on T. Kasikovi seisukoha toimiku materjalide juurde võtnud. Nimetatud tõendile on tuginenud oma otsuses ka Tartu Ringkonnakohus (p 23). Kohus luges käesoleva kulukirje põhjendatuks ja vajalikuks kuluks. Hageja taotleb kostjalt hüvitist ka kohtuistungite tõlkekulude eest. TsMS 34 lg 1 ja 5 kohaselt, kui menetlusosaline ei valda eesti keelt ja tal ei ole menetluses esindajat, kaasab kohus tema taotlusel või omal algatusel menetlusse võimaluse korral tõlgi. Tõlki ei kaasata menetlusse menetlusosalise lepingulise esindaja ega nõustaja jaoks. Kohus jättis tõlgikulude hüvitamise nõude rahuldamata, kuna hagejal oli menetluses lepinguline esindaja. Kohus oli seisukohal, et hageja võis omal algatusel kaasata menetlusse tõlgi, kuid kostja ei pea seda hüvitama. Kohus leidis, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 8683,96 eurot (2495,72 eurot riigilõivud + 5688,24 eurot lepingulise esindaja kulu + 500 eurot tõendi saamise kulu).

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.Kiviõli Keemiatööstuse OÜ esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist osaliselt ja selles osas uue määruse tegemist, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud põhjendatud ja mõistlikus ulatuses, s.o maksimaalselt summas 8183,96 eurot. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt ei nõustu määruskaebuse esitaja sellega, et kostja on kohustatud hüvitama hagejale 500 eurot seoses dokumentaalse tõendi ehk T. Kasikovi poolt koostatud ehitustehnilise seisukoha saamisega. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et nimetatud tõendil ei ole kohtumenetluses otsest väärtust, kuivõrd T. Kasikov kuulati kohtuistungil vahetult üle ja sellest tulenevalt ei ole põhjendatud ja vajalik nimetatud tõendi saamiseks kulutatud 500 euro hüvitamine määruskaebuse esitaja poolt. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et põhjendatud ja vajalikuna tuleb jätta arvestamata T. Kasikovi kirjaliku seisukoha kulu summas 500 eurot.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5.OÜ Portlif Grupp vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.

Vastuväidete kohaselt on 500 euro väljamõistmine põhjendatud ja vajalik. Kostja kaasas menetlusse asjatundjana isiku, kes korduvalt osales istungitel ja avaldas arvamust (tunnistaja Nurmetu). Antud juhul oli hageja põhjendatud vajaduseks kaasata omakorda asjatundja, kes avaldas erapooletult oma arvamuse ning kelle seisukohale analoogne kohtulahend ka jõustus. Asjatundja teenustasu oli vastavuses teostatud töö mahuga.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 23. jaanuari 2015. a määrus tuleb tühistada osaliselt väljamõistetud menetluskulude suuruse osas ja teha selles osas uus määrus, millega määrata kindlaks hageja menetluskulud summas 8433,96 eurot ja mõista need kostjalt hageja kasuks välja. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
7.Kiviõli Keemiatööstuse OÜ esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist osaliselt ja selles osas uue määruse tegemist, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud põhjendatud ja mõistlikus ulatuses, s.o maksimaalselt summas 8183,96 eurot. Määruskaebuse esitaja vaidlustab maakohtu määruse dokumentaalse tõendi saamise kulu, s.o 500 euro väljamõistmise osas. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 659 ja § 651 lg 1 alusel maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
8.Hageja palus kostjalt hageja kasuks muuhulgas välja mõista eksperdi Tõnu Kasikovi arvamuse saamise kulu, s.o 500 eurot. Kostja vaidleb nimetatud kulu hüvitamisele vastu. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-93-14 p-is 22, et asjatundja arvamuse saamise kulud on dokumentaalsete tõendite saamise kulud TsMS § 143 p-i 2 mõttes, seega asja läbivaatamise kulud. TsMS ei sisalda otsesõnu sätet, mis kohustaks kohut hindama dokumentaalse tõendi saamise kulu puhul selle vajalikkust ja põhjendatust sarnaselt lepingulise esindaja kuludega TsMS § 175 lg 1 järgi. Samas on Riigikohtu arvates dokumentaalse tõendi saamise kulude puhul nende mõistlikkus ehk vajalikkus ja põhjendatus kohtute poolt kontrollitav. Muu hulgas saab hinnata tehtud töö vajalikkust, st kas tõendi hankimine oli poole seisukohtade kinnitamiseks vajalik ja mõistlik. Samuti tuleb hinnata, kas arvamuse andmiseks tehtud ajalist ja rahalist kulu võib ka suurusjärguna pidada mõistlikuks, hinnates vajadusel mh võimalikke alternatiive kulu kandmiseks. OÜ Portlif Grupp ja Tõnu Kasikovi vahel 05.03.2012. a sõlmitud käsunduslepingu (IV kd, tl 151) kohaselt oli käsundisaaja Tõnu Kasikovi ülesandeks ehitustehniline konsulteerimine. Esitatud ekspertarvamuse kohaselt oli arvamuse tegemise aluseks käesolevas tsiviilasjas esitatud dokumendid, kohtuistungite protokollid ja tunnistajate ütlused. Ringkonnakohtu hinnangul on Tõnu Kasikovi poolt esitatud arvamuse puhul tegemist õigusliku hinnanguga, mis on tehtud tsiviilasja toimiku materjalide põhjal. Tartu Ringkonnakohus viitas 10.02.2014. a otsuses küll T. Kasikovi istungil antud ütlustele, kuid arvestades tsiviilasja vaidlust ning T. Kasikovi poolt antud õiguslikku hinnangut, ei tõendanud esitatud arvamus vaidluse pinnalt olulisi faktilisi asjaolusid. Ringkonnakohus leiab, et T. Kasikovi poolt antud arvamusel ei olnud tõendamisel suurt väärtust. Ringkonnakohtu hinnangul on sellise väärtusega õigusliku hinnangu saamise kulu 500 eurot ülemäärane. Arvestades esitatud tõendi väärtust tsiviilasja lahendamisel ning õigusliku hinnangu sisu, peab ringkonnakohus põhjendatuks, et kostja hüvitab hagejale tõendi saamise kulu pooles ulatuses, s.o summas 250 eurot.

Ringkonnakohus määrab kindlaks hageja menetluskulud summas 8433,96 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

9.Menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3).

/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks

/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.