Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Käesolevas kohtuotsuses teeb kohus kirjeldava ja põhjendava osa üksnes hageja poolt esitatud intressi ja viivise nõuete osas, muus osas on otsus kirjeldava ja põhjendava osata. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 05.03.2014 kohtumääruse 3-2-1-186-13 punktis 25 muuhulgas nentinud, et tuleks astuda seadusandlikke samme, tagamaks kiirlaenusaajate seaduslike õiguste kaitse (eelkõige ebaseaduslike kõrvalnõuete sissenõudmise vastu) ka kohtumenetluses, eelkõige kui võlgnik ise menetluses ei osale (tagaseljaotsuste puhul). Eelnimetatud määrusest tulenevalt analüüsib kohus alljärgnevalt XXXOÜ ja kostja vahel 15.08.2012 sõlmitud laenulepingust tuleneva intressinõude seaduspärasust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 sätestab, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. TsÜS § 86 lg 2 järgi on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas siis, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Laenulepingu korral tuleb võrreldavate kohustustena käsitada eelkõige laenuna antava raha ja sellelt makstava tasu (intressi) suhet. Seega on TsÜS § 86 lg 2 kohaldamise eelduseks esmalt laenusaaja sundolukord ja teiseks laenu ja sellelt makstava intressi vahekorra oluline ebaproportsionaalsus (kohtumääruse punkt 16). TsÜS § 86 lg 3 teise lause kohaselt eeldatakse tarbijakrediidilepingute puhul, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas siis, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kolleegiumi arvates on TsÜS § 86 lg 1 võimalik kohaldada juhul, kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Kolleegiumi arvates võib vähemalt eelduslikult olla sellise olukorraga tegu, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda (kohtumääruse punkt 22). Käesoleva tsiviilasja toimiku materjalidest nähtuvalt on XXXOÜ ja kostja vahel 15.08.2012 sõlmitud laenuleping nr XXX, mille kohaselt laenuandja andis kostjale laenu 60-päevaks summas 401 eurot, intressiga 73,54 eurot, krediidi kulukuse määraga 289,58% aastas. Eesti Panga kodulehel avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr laenu väljastamise ajal (2012. a augustikuu) oli 37,44%. Laenulepingu krediidi kulukuse määr

(289,58% aastas) ületab Eesti Panga eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra 7,73 korda. Seega on XXXOÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, mistõttu on tehing (ehk 15.08.2012 sõlmitud laenuleping) TsÜS § 86 lg-st 1 tulenevalt tühine. Kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel TsÜS § 86 lg 4 järgi õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi, makstes intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses (kohtumääruse punkt 23). Kuivõrd XXXOÜ ja kostja vaheline tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis võtab kohus intressi arvutamisel aluseks VÕS § 94. Laenu andmise hetkel (so 2012. a augustikuu) oli Ametlikes Teadaannetes avaldatud intressimääraks 1%, seega kujuneb laenu kasutamise eest makstava intressi suuruseks 4,01 eurot (401 eurot x 1 %). Hagiavaldusest nähtuvalt on kostja tasunud XXXOÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust tulenevalt osamaksete ja intressi katteks kokku 472 eurot (sh põhivõlgnevuse katteks 401 eurot ja intresside katteks 71 eurot). Seega on kostja tasunud hagejale tasumisele kuuluvate 4,01 euro intresside asemel intresse kogusummas 71 eurot, mistõttu on kostja kohtu hinnangul täitnud hagejale laenulepingust tuleneva intressi tasumise kohustuse täies ulatuses. Kohus jätab eeltoodud põhjustel hageja intressi nõude 2,54 euro ulatuses rahuldamata. Hageja nõuab kostjalt laenulepingus sätestatud määras (so 0,4%) hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viiviseid kogusummas 193,94 eurot. Kuivõrd poolte vahel sõlmitud laenuleping on tühine, on kohtu hinnangul tühine ka laenulepingust tulenev viivisemäär, mistõttu mõistab kohus kostjalt välja viivise seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1, § 94). Kostja pidi laenu tagastama hiljemalt 14.10.2012. Hagiavalduse esitas hageja 22.04.2014, seega hilines kostja võlgnevuse tagastamisega hagejale 555 kalendripäeva. Refinantseerimismäär 02.07.2012 kuni 30.12.2012 oli Eesti Panga teatel 1% aastas. Seega oli kehtiv seadusjärgne viivisemäär 1 + 7 = 8% aastas. Ajavahemikul 15.10.2012-30.12.2012, so 77 päeva eest on 401 euro suurust põhivõlga ja 366-päevast aastat arvestades viivis 6,75 eurot (401 × 0,08 / 366 × 77). Refinantseerimismäär 31.12.2012 kuni 14.04.2013 oli Eesti Panga teatel 0,75% aastas. Seega oli kehtiv seadusjärgne viivisemäär 0,75 + 7 = 7,75% aastas. 31.12.2012, so 1 päeva eest on 401 euro suurust põhivõlga ja 366-päevast aastat arvestades viivis 0,08 eurot (401 × 0,0775 / 366 × 1). Ajavahemikul 01.01.2013-14.04.2013, so 104 päeva eest on 401 euro suurust põhivõlga ja 365-päevast aastat arvestades viivis 8,85 eurot (401 × 0,0775 / 365 × 104). Kokku on viivis ajavahemikul 31.12.2012-14.04.2013 8,93 eurot. Refinantseerimismäär 15.04.2013 kuni 30.06.2013 oli Eesti Panga teatel 0,75% aastas. Seega oli kehtiv seadusjärgne viivisemäär 0,75 + 8 = 8,75% aastas. Ajavahemikul 15.04.2013-30.06.2013, so 77 päeva eest on 401 euro suurust põhivõlga ja 365-päevast aastat arvestades viivis 7,40 eurot (401 × 0,0875 / 365 × 77). Refinantseerimismäär 01.07.2013 kuni 01.01.2014 oli Eesti Panga teatel 0,50% aastas. Seega oli kehtiv seadusjärgne viivisemäär 0,50 + 8 = 8,50% aastas. Ajavahemikul 01.07.2013-01.01.2014, so 185 päeva eest on 401 euro suurust põhivõlga ja 365-päevast aastat arvestades viivis 17,28 eurot (401 × 0,0850 / 365 × 185). Refinantseerimismäär 02.01.2014 kuni 30.06.2014 oli Eesti Panga teatel 0,25% aastas. Seega oli kehtiv seadusjärgne viivisemäär 0,25 + 8 = 8,25% aastas. Ajavahemikul 02.01.2014-22.04.2014, so 111 päeva eest on 401 euro suurust põhivõlga ja 365-päevast aastat arvestades viivis 10,06 eurot (401 × 0,0825 / 365 × 111). Kokku moodustab viivis ajavahemikul 15.10.2012-22.04.2014 50,42 eurot (6,75 + 8,93 + 7,40 + 17,28 + 10,06). Kuivõrd kostja on eeltoodust tulenevalt tasunud hagejale intresse ettenähtust rohkem, siis loeb kohus kostja poolt enammakstud intresside summa arvelt kaetuks kostja poolt hagejale tasumisele kuuluva viivisesumma, so 50,42 eurot. Seega on kostja hagejale laenulepingust nr

XXX tuleneva võlgnevuse täies ulatuses tasunud. Kohtu hinnangul ei ole hagejal kostja vastu laenulepingust nr XXX tulenevaid täitmata nõudeid, mistõttu jätab kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad kostja menetluskulud hageja kanda ning hageja menetluskulud tema enda kanda. Kohtutoimikust nähtuvalt kostjal menetluskulud käesolevas tsiviilasjas puuduvad. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt Ametlikes Teadaannetes avaldamisega. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.