Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Asjaolud ja menetluse käik 02.03.2015 esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 150 eurot, intressi 30 eurot, viivise 150 eurot ning meeldetuletuste tasu 26 eurot. Võlgnevus tuleneb hageja ja kostja vahel 09.03.2012 sõlmitud laenulepingust nr XXX(sõlmitud internetikeskkonnas www.minicredit.ee). Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise 1,5 % põhinõudelt kuni kohustuse kohase täitmiseni ning palus menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on tasunud riigilõivu summas 125 eurot. Harju Maakohtu 06.03.2014 määrusega võeti hagi menetlusse. Hagiavaldus toimetati kostjale kätte 26.03.2015. (Teade väljaandes Ametlikud Teadaanded 11.03.2015). Kostjal oli kohustus hagile vastata hiljemalt 09.04.2015. Kostja ei ole tähtaegselt ega käesoleva ajani hagile vastanud. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna andmetel on kostja Harju Maakohtu 20.02.2013 määrusega kuulutatud tagaotsitavaks. Kohtu põhjendused

2.1 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 sätestatud laenu kasutusintress on tasu raha kasutamise eest. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. 2.2 Hageja on kandnud 09.03.2012 kostja kontole 150 eurot. Laenulepingu ja selle üldtingimuste punkti 8.2 kohaselt oli kostjal kohustus tagastada lepingust tulenevad maksed (laenusumma ja intress) 30 päeva jooksul. Laenulepingu p 6 on kokku lepitud ka intressisummas. 2.3 VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust täitnud. Seega leiab kohus, et hageja nõue põhivõlgnevuse ning intressi osas on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 150 eurot ning intress 30 eurot.

tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. 4.4 Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud laenulepingu üldtingimuste p 13.1 on tühine võlgnetavalt summalt päevas arvutatava 1,5% suuruse viivise määra osas (547,50% aastas), sest vaatamata kiirlaenu andmise lihtsustatud korrale ja laenutagatise nõude puudumisele, on viivisenõudega sellises määras kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Kohus on seisukohal, et 547,50% suurune viivise määr aastas on kostjat ebamõistlikult kahjustav ning seetõttu tühine, mistõttu tuleb VÕS § 41 järgi kohaldada tühise tingimuse asemel seadusest tulenevat regulatsiooni. 4.5 VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (kuni 15.04.2013 seitse protsenti aastas). VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. 4.6 Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis seisuga 25.02.2015 summas 35.46 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.