1.Rahuldada XXXAS-i (registrikood XXX) menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja määrata XXXAS-i (registrikood XXX) menetluskulude suuruseks 1554,26 (üks tuhat viissada viiskümmend neli koma kakskümmend kuus) eurot.
2.Hüvitada XXXAS-i (registrikood XXX) menetluskulud 320 (kolmesaja kahekümne) euro ulatuses OÜ XXX(registrikood XXX) poolt 15.10.2013 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 (Swedbank AS, viitenumber 3100057358, selgitus „XXXAS, Harju MK 03.06.2013.a. määruse alusel, ts.asi 2-13-10833“) tasutud tagatise 320 eurot arvel.
3.Kanda hüvitatavad menetluskulud 320 (kolmsada kakskümmend) eurot XXXAS-i (registrikood XXX) arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX (Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal).
4.Lõpetada menetlus XXXAS-i (registrikood XXX) avalduses menetluskulude väljamõistmiseks XXX OÜ (pankrotis, registrikood XXX , kustutatud) pankrotihaldurilt Indrek Naurilt (Naur, ).
5.Toimetada kohtumäärus pooltele kätte ja saata pärast jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele (registrikood 70007340). Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu viieteistkümne (15) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie 1 (4)
(5) kuu möödumist määruse tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I.
Asjaolud
1.Harju Maakohtu 17.11.2014 määrusega lõpetati menetlus XXX OÜ (pankrotis) pankrotihaldur XXX OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Indrek Nauri (hageja) hagis XXXAS-i (kostja) vastu. Kohus jättis kostja menetluskulud hageja kanda (II kd, tl 89). Kohtumäärus jõustus 04.12.2014 (II kd, tl 89 pöördel). Äriregistri väljavõtte kohaselt on XXX OÜ äriregistrist 14.08.2014 kustutatud (II kd, tl-d 87-88).
2.Kostja esitas 17.12.2014 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, milles taotles menetluskulude kindlaksmääramist ja hagejalt väljamõistmist (II kd, tl-d 94-97). Kohus edastas avalduse pankrotihaldur Indrek Naurile vastamiseks. Pankrotihaldur Indrek Naur avaldas kohtule, et ta ei saa sisuliselt vastata, sest on XXX OÜ pankrotihalduri kohalt vabastatud ja äriühing ise on registrist kustutatud (II kd, tl 99). Pankrotihaldur Indrek Naur on enne menetluse lõpetamist 10.03.2014 avaldanud, et ta ei vaidle vastu menetluskulude nõudele ning on nõus menetluskulude hüvitamisega tasutud tagatise piires (II kd, tl 78). II.
Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
Menetluskulude suuruse kindlaksmääramine
3.Menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb aluseks võtta need sätted, mis kehtisid hagi esitamise ajal. Seetõttu lähtub kohus menetluskulude kindlaksmääramisel hagi esitamise ajal (s.o 06.01.2012) kehtinud sätetest (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.10.2009 määrus kohtuasjas nr 32-1-87-09 p-d 14 ja 15). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 (hagi esitamise ajal kehtinud redaktsioonis) lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule.
4.Kostja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud kokku 1554,26 eurot (sealhulgas käibemaks). Hageja ei ole esitanud menetluskulude suurusele vastuväidet. Kohus on seisukohal, et kostja esindaja osutatud õigusteenus 11,65 tunni ulatuses on olnud põhjendatud ja vajalik aeg arvete aluseks oleva õigusteenuse osutamiseks. Õigusteenuse sisu on kajastatud kulude aruannetel (II kd, tld 69-75).
5.Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kostja esitatud arvetest nähtuv, et lepingulise esindaja tunnitasu on 115,04 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega on tunnitasu 138,05 eurot (koos käibemaksuga). Kostja lepinguline esindaja vastab 2 (4)
tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 lg 1 p 1 sätestatud nõuetele). Kohus hindab, kas lepingulise esindaja tunnitasu ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks muuhulgas lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-193-13). Kohus on seiskohal, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu 138,05 eurot (koos käibemaksuga) ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seetõttu on tööühiku hind põhjendatud ja vajalik.
6.Kohus jättis poolte menetluskulud hageja kanda. Kohus asus seisukohale, et esindamisele kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik 11,65 tunni osas. Ühe tööühiku hinnaks (tunnitasuks) on 138,05 eurot (koos käibemaksuga). Seega on kostja põhjendatud menetluskuludeks kokku 1608,26 eurot (11,65 tundi*138,05 eurot=1608,26 eurot). Kostja palub kindlaks määrata menetluskulude suuruse 1554,26 eurot. Kohus leidis, et kostja põhjendatud menetluskulude suurus on vähemalt 1608,26 eurot. Kohus ei saa nõude piire ületada, mistõttu kohus määrab kostja menetluskulude suuruseks 1554,26 eurot. Menetluskulude hüvitamine tagatise arvel
7.03.06.2013 kohtumäärusega rahuldas kohus kostja taotluse eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmiseks. Kohus määras tagatise suuruseks 320 eurot (I kd, tl 147). 15.10.2013 tasuti hageja eest kohtu määratud pangakontole eeldatavate menetluskulude katteks tagatise 320 eurot (I kd, tl 191; II kd, tl 100). Kostja taotleb menetluskulude hüvitamist tagatise arvel (II kd, tl 96). Pankrotivõlgnik on registrist kustutatud 14.08.2014. Pankrotivõlgnik on halduri kohtumenetluses osalemisest tekkivate õiguste ja kohustuste (s.h menetlusõiguste) kandja. Kohus on seisukohal, et kostja menetluskulude hüvitamise nõue on vastavalt TsMS § 196 lgle 1 tagatud kohtu pangakontole kantud tagatisega 320 eurot. Kohtu hinnangul on kostja nõue tagatud TsMS § 196 lg 1 nimetatud tagatisega ka pärast hageja (antud juhul pankrotivõlgniku) registrist kustutamist. Tagatise eesmärgiks on anda kostjale võimalus menetluskulude hüvitamiseks olukorras, kus menetluskulude hüvitamine on raskendatud (s.h menetlusosalise registrist kustutamise tõttu). Kohus rahuldab kostja taotluse ja määrab eeldatavate menetluskulude katteks tasutud tagatise arvel menetluskulude katmise 320 euro ulatuses. Menetluse lõpetamine
8.Pankrotiseaduse (PankrS) § 541 lg-le 1 on menetluskulude hüvitamise kohustuse kandjaks pankrotivõlgnik, mitte pankrotihaldur. TsMS § 428 lg 1 p 5 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui juriidiline isik on lõppenud õigusjärgluseta. TsMS § 431 lg 1 esimese lause kohaselt lõpetab kohus menetluse määrusega. PankrS § 541 lg 1 sätestab, et pankrotihaldur (edaspidi haldur) teeb pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid. Halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on võlgnik, kui seadusest ei tulene teisiti. Haldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt poolena võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes. Pankrotivõlgnik on halduri kohtumenetluses osalemisest tekkivate õiguste ja kohustuste (s.h menetlusõiguste) kandja. Seetõttu on vastavalt TsMS § 428 lg 1 punktile 5 ja PankrS § 541 lõikele 1 pankrotivõlgnikust juriidilise isiku lõppemine käesoleva menetluse lõpetamise aluseks, sest juriidilise isik lõppemisel puudub isik, kes saaks kanda kohtumenetlusest tuleneda võivaid õigusi ja kohustusi. 3 (4)
Seejuures ei ole võimalik menetluskulude hüvitise väljamõistmine pankrotihaldurilt, sest registrist on kustutatud pankrotivõlgnik, kes on menetluskulude hüvitise tasumise kohustuse kandjaks. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et menetlus menetluskulude väljamõistmiseks hagejalt tuleb lõpetada, sest XXX OÜ on registrist kustutatud ning seega lõpetatud õigusjärgluseta. Kohus lõpetab menetluse kostja menetluskulude hagejalt väljamõistmise nõudes. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
Kohtuistungi sekretär Kristi Aarde (telefon (+372)6200195, elektronpost [email protected]). Kohtujurist Allar Kirikmäe (elektronpost [email protected]). Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei (Kentmanni 13, 10116 Tallinn, telefon (+372)6200120, faks (+372)6200191, elektronpost menetlusdokumentide saatmiseks [email protected]).
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.