Tsiviilasi nr 2-14-21811
Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese
9.aprillil 2015 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Pooled ja nende esindajad
Menetluse liik
2-14-21811 1026, 95 eurot Kaupmehe Järelmaks OÜ hagi H. A. vastu võlgnevuse nõudes Hageja Kaupmehe Järelmaks OÜ, registrikood xxxxxxxx, asukoht Rüütli 23 Tartu, esindaja Alar Kondratjev, Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ, registrikood 11652332, asukoht Rüütli 23 Tartu, e-post: [email protected]; kostja H. A. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kirjalik menetlus
1.Tartu Maakohtu menetluses on OÜ Kaupmehe Järelmaks hagi H. A. vastu 857, 43 euro nõudes, millest tagastamata krediidisumma on 627, 87 eurot, sissenõutavaks muutunud tasumata järelmaksuintress 61, 65 eurot; tasumata krediidiintress 8,33 eurot; võla sissenõudmisega seotud kulud 63, 90 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 16.11.2013-10.06.2014 eest 95,68 eurot. Samuti on hageja esitanud nõude arvestades TsMS §-s 367 sätestatut, välja mõista kostjalt alates 11.06.2014 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 27 % tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 04.06.2013 sõlmitud järelmaksulepingu nr 1309313/96ta rikkumisest. Lepingu kohaselt andis hageja kostjale üle taotletava järelmaksu summas 677,50 eurot, millest 659 euro eest soetas kostja 04.06.2013 Klick Eesti AS-le kuuluvast kauplusest järelmaksuga järgneva eseme: Iphone 5 ning 18,50 eurot kuulus poolte kokkuleppel tasaarveldamisele lepingu sõlmimise tasuga. Kostja oli kohustatud tasuma hagejale lepingujärgseid makseid alates 05.07.2013. Samuti maksma hagejale järelmaksuintressi 17,90 % järelmaksu summalt aastas ning krediidisummalt kohustus kostja tasuma krediidiintressi 27% krediidisummast ühe aasta kohta. Pooled leppisid kokku, et lepingule kohaldatakse OÜ Kaupmehe Järelmaks järelmaksulepingute üldtingimusi nr JL ver 2.8. Kostja on korduvalt oma kohustust rikkunud. Üldtingimuste p 7.5 kohaselt kohustub krediidisaaja krediidiandjale
2 (4)
hüvitama võla sissenõudmisega seotud kulud vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Tulenevalt üldtingimuste p 7.1 on antud juhul lepingu järgseks viivise määraks lepingu põhitingimustes sätestatud krediidiintressimäär ehk 27% võlgnetavalt summalt aastas. 2.Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest, hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kätte toimetatud 15.09.2014 (tl 37). Seega on kostja teadlik vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse arvestades TsMS § 407 lg 1, 2 võimalusi, lahendada tsiviilasi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks (tl 3-7). 3.TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg-s 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel leiab kohus, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS § 407 lg-tes 1, 3, 5 ja 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud ärakirjad 04.06.2013 sõlmitud järelmaksulepingust, maksegraafikust ja lepingu sõlmimise hetkel kehtinud üldtingimustest JL (ver 2.8), kostjale saadetud meeldetuletuskirjadest, kostjale saadetud lepingu ülesütlemise hoiatusest ja lepingu ülesütlemisavaldusest. Samuti ärakirjad hageja poolt kehtestatud hinnakirjadest (tl 9-16). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §dele 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 108 lg 1; 113 lg 1; 396 lg 1; 402; 416 lg 1. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 415 lg-le 1 ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda 3 (4)
üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Tulenevalt VÕS § 397 lg-st 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Tulenevalt TsMS §-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
5.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning lg 2 esimese lause kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus, rahuldades hagi kostja kahjuks, jätab TsMS §-de 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 1741 lg-le 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg-tes 1-3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS §-s 1741 sätestatud korras. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista riigilõiv hagiavalduse esitamisel 150 eurot ning esindajale makstud tasu õigusabi eest 114 eurot. TsMS § 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu ning tulenevalt TsMS § 139 lg-st 2 tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Eeltoodut arvestades on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 150 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohus leiab, et hageja õigusabi kulu 115 eurot on põhjendatud ja vajalik ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 150 eurot ja õigusabikulu 114 eurot; kokku seega menetluskulu 264 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.