Eesti Vabariigi (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) hagi D P, M P ja J K vastu võla nõudes
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised
Hageja: Eesti Vabariik (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu, registrikood 70000740, asukoht Munga 18, 50088 Tartu); lepinguline esindaja Hardi Rikand, e-post: [email protected]); Kostjad: 1) D P (isikukood xxxx, elukoht: xxxx); 2) M P (isikukood xxxx, elukoht: xxxx; xxxx; e-post: xxxx); 3) J K (isikukood xxxx, elukoht: xxxx; e-post: xxxx).
Istungi toimumise aeg
30. märts 2015
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Hardi Rikand; Kostja 3 J K.
Resolutsioon
1.Lõpetada menetlus Eesti Vabariigi (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) hagis D P, M P ja J K vastu võla nõudes.
1 (4)
2-14-54807
2.Kinnitada hageja Eesti Vabariik (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) ning kostjate D P, M P ja J K vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt kostjad tasuvad õppelaenulepingust nr S090006503 tuleneva võla 1 841 (üks tuhat kaheksasada nelikümmend üks) euro ja 29 senti maksegraafiku alusel igakuiselt 65 (kuuskümmend viis) eurot kuus hiljemalt 20ndaks kuupäevaks alates 20.11.2014 kuni 20.01.2017, välja arvatud esimene osamakse summas 86 (kaheksakümmend kuus) eurot 29 senti, mis on tasutud 20.10.2014.
3.Eesti Vabariigile võlgnetava põhiosa ja intressi kohustuvad kostjad kandma Rahandusministeeriumi kontole AS-is SEB Pank nr EE091010220002255018. Maksekorralduses märgitakse õppelaenulepingu number S090006503.
4.Kostjad on teadlikud asjaolust, et kokkuleppe rikkumise korral on Eesti Vabariigil õigus nõuda kokkuleppe sundtäitmist nii osamaksete kaupa kui ka võlasumma ulatuses ühekorraga.
5.Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte enda kanda.
6.Pooled on teadlikud TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.
7.Välja mõista solidaarselt kostjatelt D P’ilt, M P’ilt ja J K’alt riigituludesse (Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele vastavalt kas AS-is SEB Pank EE351010052031000004, AS-is Swedbank EE502200221014193355, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis EE401700017002872300, Danske Bank AS Eesti filiaalis EE873300333499990003, personaalse viitenumbriga 99915700024589) 1⁄2 riigilõivu summas 112 (ükssada kaksteist) eurot ja 50 senti ning anda kostjatele tähtaeg riigilõivu tasumiseks 15 päeva alates kohtuotsuse jõustumisest.
8.Saata kohtumäärus hageja esindajale ja kostjatele teadmiseks.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada määruskaebuse Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1.23. juulil 2014 esitatud hagiavalduse kohaselt D P sõlmis 25.09.2009 õppelaenu saamiseks ASiga SEB Pank õppelaenulepingu nr S090006503. Lepingu alusel laenas pank laenusaajale 30 000 krooni (1 917.35 eurot), mis kanti laenusaaja kontole üle 29.09.2009. Laenusaaja kohustus tasuma õppelaenusummalt pangale intressi 5% aastas.
2.Lepingust tulenevate kohustuste täitmist tagavad käendusega vastavalt õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (edaspidi ÕÕS) § 19 lõikele 1 ning kostjate ja panga vahel sõlmitud käenduslepingutele kostjad M P ja J K.
2 (4)
2-14-54807
3.Käendaja M P sõlmis 29.09.2009 limiteeritud käenduslepingu maksimumsummas 30 000 krooni (1 917.35 eurot). Käendaja J K sõlmis 25.09.2009 limiteeritud käenduslepingu maksimumsummas 30 000 krooni (1 917,35 eurot). Käendajad vastutavad riigi ees solidaarvõlgnikena käenduse ja solidaarvastutuse sätete alusel.
4.Juhindudes ÕÕS § 18 lõigetest 1 ja 2 ning lepingus kokkulepitust, tekkis laenusaajal kohustus hakata laenusummat ja sellest tulenevat intressi pangale tagasi maksma. 21.11.2013 edastas pank laenusaajale ja käendajatele teatise palvega tasuda tekkinud võlgnevus, milles märkis ära ka tagajärjed kohustuse täitmata jätmise korral.
5.Kuna laenusaaja ega käendajad ei täitnud nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi, nõudis pank, tuginedes ÕÕS § 21 lõikele 1, hagejalt riigitagatise rakendamist, mille riik ka täitis 07.02.2014 summas 1 812.59 eurot. Kui riik hagejana on eelnimetatud kohustuse panga ees täitnud, tekib tal ÕÕS § 21 lõike 2 järgi nõudeõigus kogu tema poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses.
6.Haridus- ja Teadusministeerium teavitas oma 27.02.2014 kirjas laenusaajat ja käendajaid võlausaldaja vahetumisest ning palus võlgnevus tasuda või taotleda maksegraafikut. Kostjad ei ole maksegraafiku taotlust esitanud ning ei ole võlgnevust tasunud.
7.ÕÕS § 21 lõike 3 kohaselt on laenusaaja või tema käendaja kohustatud tasuma intressi 5% aastas riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa tagastamata jäägilt. Käesoleval juhul on ajavahemikus 28.03.2014 kuni 20.07.2014 kogunenud intressi summas 28.70 eurot. Seisuga 21.07.2014 on hageja nõude suuruseks 1 841.29 eurot (s.h põhivõlg 1 812.59 eurot ning intress 28.70 eurot).
8.Lähtudes eeltoodust palub hageja välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks 1 841.29 eurot. Hageja palub kostjatelt välja mõista riigilõiv tulenevalt TsMS § 138 lg 1, lg 2 ja § 162 lg 1.
POOLTE KOMPROMISS
9.25.03.2015 esitas hageja tema ning kostjate 1 ja 2 vahel sõlmitud ja 23.03.2015 dateeritud kompromissi, mille kohaselt kostjad tasuvad õppelaenulepingust nr S090006503 tuleneva võla 1 841.29 eurot maksegraafiku alusel igakuiselt 65 eurot kuus hiljemalt 20ndaks kuupäevaks alates 20.10.2014 kuni 20.01.2017, välja arvatud esimene osamakse summas 86.29 eurot, mis on tasutud 20.10.2014. Eesti Vabariigile võlgnetava põhiosa ja intressi kohustuvad kostjad kandma Rahandusministeeriumi kontole AS-is SEB Pank nr EE091010220002255018. Maksekorralduses märgitakse õppelaenulepingu number S090006503.
10.Kostjad on teadlikud asjaolust, et kokkuleppe rikkumise korral on Eesti Vabariigil õigus nõuda kokkuleppe sundtäitmist nii osamaksete kaupa kui ka võlasumma ulatuses ühekorraga.
11.30.03.2015 toimunud kohtuistungil kostja 3 ühines hageja ning kostjate 1 ja 2 vahel sõlmitud kompromissiga.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus, tutvunud poolte kompromissiga, leidis, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada kompromissi kinnitamisega. 3 (4)
2-14-54807 Kompromissi kinnitamine
13.TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus ei ole tuvastanud, et pooltevaheline kompromiss oleks vastuolus seaduse või heade kommetega, seega kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse.
14.TsMS § 431 lg 1 kohaselt kohus on selgitanud istungile ilmunud menetlusosalistele ning selgitab kostjatele 1 ja selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega, ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Samuti selgitab kohus pooltele, et kui kostjad ei täida kokkuleppega võetud kohustust kokkulepitud viisil, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Menetluskulud
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte enda kanda.
16.TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja selle seaduse lisa 1 alusel tuleks haginõudelt 1 841.29 eurot tasuda riigilõivu 225 eurot. TsMS § 145 kohaselt riigilõivu ja kautsjoni tasumisest on vabastatud Eesti Vabariik kui menetlusosaline. TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kuivõrd pooled sõlmisid kompromissi ja TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi, siis kohus on seisukohal, et põhjendatud on kostjatelt solidaarselt välja mõista riigituludesse 1⁄2 riigilõivu summas 112.50 eurot
17.Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §-de 428 lg 1 p 4, 430, 431 lg 1, 433, 463, 465, 660 lg 1, 661 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.