Tallinna Ringkonnakohus Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots 31.03.2015, Tallinn 2-14-59544
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.12.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Apellatsioonkaebuse hind Menetlusosalised ja nende esindajad
AB ja GB apellatsioonkaebus
Menetluse liik
AB ja GB hagi VB vastu elatise saamiseks
3500 eurot Hageja I AB (ik XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX XXX XXX-X XXXXX Tallinn) Hageja II GB (ik XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX XXX XXX-X XXXXX Tallinn) Hagejate seaduslik esindaja NK(endine L) Kostja VB (ik
XXXXXXXXXXX,
elukoht
XXXXXXXXX
XX-XX
XXXX
XXXXX
XXXXXXXX)
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 30.12.2014 otsus tühistada VB-ilt alates 1.12.2014 AB ja GB kasuks väljamõistetud igakuise elatise suuruse ja väljamõistmise aja alguse osas. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.Tühistatud osas teha uus otsus, millega mõista VB-ilt alates 1.04.2015 AB ja GB kummagi kasuks välja igakuine elatis pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni hagejate täisealiseks saamiseni või kuni põhi- ja keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
3.Välja mõista VB-ilt AB kasuks 1.10.2014 kuni 31.03.2015 vähemtasutud elatise katteks 217 eurot 50 senti.
4.Välja mõista VB-ilt GB kasuks 1.10.2014 kuni 31.03.2015 vähemtasutud elatise katteks 217 eurot 50 senti.
5.2.Välja mõista VB-ilt alates 1.04.2015 tema alaealise tütre AB, sünd XX XX XXXX, ülalpidamiseks igakuine elatis pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni AB täisealiseks saamiseni või kuni põhi- ja keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
5.3.Välja mõista VB-ilt alates 1.04.2015 tema alaealise poja GB-i, sünd XX XX XXXX, ülalpidamiseks igakuine elatis pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni GB täisealiseks saamiseni või kuni põhi- ja keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
5.4.Välja mõista VB-ilt AB kasuks 1.10.2014 kuni 31.03.2015 vähemtasutud elatise katteks 217 eurot 50 senti.
5.5.Välja mõista VB-ilt GB kasuks 1.10.2014 kuni 31.03.2015 vähemtasutud elatise katteks 217 eurot 50 senti.
5.6.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt on VB kohustatud kohtuotsuse p-des 5.2-5.5 märgitud rahalised kohustused täitma NK (endine L) arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX iga kuu 15. kuupäevaks märkides selgitusse vastavalt kas „AB elatusraha“ või „GB elatusraha“.
6.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
7.Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda.
8.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja hageja nõue
1.22.10.2014 esitasid AB (hageja I) ja GB (hageja II) Harju Maakohtusse hagi VB (kostja) vastu elatise saamiseks. Hagejad palusid kostjalt välja mõista alates 2014 oktoobrist iga kuu 15. kuupäevaks elatis pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni hagejate poolt keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Lisaks palusid hagejad kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt 2014 juuni eest pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Hagejad palusid kohustada kostjat maksma elatist hagejate kasuks NK (endine L) arveldusarvele. Hagiavalduse kohaselt sündisid NK ja kostja abielu kestel X XX XXXX hageja II ja XX XX XXXX hageja I. NK ja kostja lahutasid abielu X XX XXXX. Laste elukohaks on ema elukoht. Kostja ei ole laste ülalpidamist piisavalt toetanud. Kostja toetas laste ülalpidamist alates 2014 juunist, makstes kokku 250 eurot kuus, mis on vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast lapse kohta. Hagi esitamise ajaks ei olnud kostja täitnud oktoobrist 2014
laste ülalpidamiskohustust, mis andis alust eeldada, et kostja ei täida ka edaspidi vabatahtlikult oma kohustust. Kostja vastuväited
2.Kostja väitel ei keeldunud ta elatise maksmisest, kuid soovis, et elatis oleks mõistlik. Kostja ei saa enda majandusliku seisukorra tõttu üle 300 euro kahele lapsele kuus maksta. Kostja maksis 2014 juunis kahele lapsele elatist kokku 250 eurot. Kostjal olid 2014 oktoobris probleemid internetiga. Kuna kostja palus lastele elatise maksmiseks ülekande teha tuttava kaudu, hilines 2014 oktoobris elatise makse. 2014 novembri elatis on makstud 9.11.2014 summas 300 eurot. Maakohtu otsus
3.Harju Maakohus jättis 30.12.2014 otsusega rahuldamata hagi 2014 juuni eest tagasiulatuva elatise saamiseks. Kohus mõistis kostjalt alates 1.12.2014 välja elatise 150 eurot kuus hageja I ülalpidamiseks kuni tema täisealiseks saamiseni või kuni põhi- ja keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui tema 21-aastaseks saamiseni ning elatise 150 eurot kuus hageja II ülalpidamiseks kuni tema täisealiseks saamiseni või kuni põhi- ja keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui tema 21-aastaseks saamiseni. Lastele igakuuliselt väljamõistetud elatusraha tuli kanda laste seadusliku esindaja NK arveldusarvele. Kohus jättis hagejate seadusliku esindaja poolt kantud menetluskulud ja kostja enda menetluskulud kostja kanda. Hagejate vanemad elavad eraldi 2014 juunist. Laste ema märkis, et hagi esitamise seisuga on kostja täitnud ülalpidamiskohustuse alates 9.06-11.09.2014 igakuuliselt 250 eurot. Eeltoodu kohta esitas hagejate esindaja oma konto väljavõtte. Hagis väideti, et kostja ei ole täitnud piisavalt laste ülalpidamiskohustust. Kostja selgitas, et tal olid 2014 oktoobris probleemid internetiga ning ta palus lastele elatise maksmiseks ülekande teha tuttava kaudu. Seetõttu hilines 2014 oktoobris elatise makse ja see maksti 9.11.2014 kokku kahele lapsele 300 eurot. Toodud asjaolusid pooled ei vaidlustanud. Poolte vahel oli vaidlus, et kostja ei ole ülalpidamiskohustust täitnud piisavas ulatuses. Samuti vaidlesid pooled elatise kohustuse täitmise osas kostja poolt 2014 juunis. Lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust ei tule perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 sätestatud ulatuses tõendada, kuid tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada. Kuivõrd hageja taotleb elatist miinimummääras, siis antud ulatuses ei ole vaja laste vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (Riigikohtu 8.01.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13). Elatise suuruse määramisel tuleb kohtul arvestada asjaoluga, et vanem oleks võimeline kohtuotsust täitma. Hagejate esindaja konto väljavõttest nähtus, et kostja maksis 9.06.2014, 14.07.2014, 5.08.2014 ja 11.09.2014 lastele elatist 250 eurot. Kostja esitatud kahest maksekorraldusest nähtus, et 2014 oktoobri elatis on makstud 28.10.2014 ja 30.10.2014 kokku kahele lapsele 300 eurot. 2014 novembri makse tehti 9.11.2014. Nimetatud asjaolu hagejate esindaja ei vaidlustanud. Kostja selgitas, et kahele lapsele üle 300 euro kuus ta ei saa elatist maksta, kuna tema töötasu oli 2014 märtsist kuni maini ca 900-1300 eurot. Hagejate esindaja poolt taotletut ei saanud kostja täita, kuna ta oli alates 9.06.2014 töötuna arvele võetud. Kostja esitas oma pangakonto väljavõtted lastele elatise maksmise kinnitamiseks ja majandusliku olukorra tõendamiseks. Lisaks märkis kostja, et tema ülalpidamisel on veel üks laps ja kostja ei saa praegusel ajal töötada, kuna tal oli operatsioon. Toimiku materjalidest nähtuvalt oli kostja ülalpidamisel X XX XXXX sündinud LB. Eeltoodut arvesse võttes ei olnud hagi põhjendatud ja ei kuulunud rahuldamisele. Kostjalt
tuli elatis välja mõista, arvestades kostja poolt kinnitatud võimalustele tasuda 150 eurot kuus ühele lapsele, seega kahele lapsele kokku 300 eurot alates detsembrist 2014, kuna kuni asja arutamiseni, s.o 2.12.2014, täitis kostja ülalpidamiskohustust. Kuna kostjal on veel teine laps peale hagejate, on kostja piisavas ulatuses laste ülalpidamiskohustust täitnud. Elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (Riigikohtu 4.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13). Põhjendamatu oli hagejate esindaja taotlus kostjalt tagasiulatuva elatise nõudmiseks 2014 juuni eest. Kostja maksis lastele juunikuu elatise, mis nähtus ka hagejate esindaja konto väljavõttest. Kohus arvestas kohustatud vanema toonast ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, s.o et kohustatud isik on 9.06.2014 töötuna arvele võetud, tema tervislik olukord oli halvenenud ja et õigustatud isik ei esitanud kohe vajaduse ilmnemisel nõuet. Apellatsioonkaebus
4.Hagejad paluvad apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada täielikult. Maakohus on rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme ja andnud otsuses tuvastatud asjaoludele väära õigusliku hinnangu. Maakohtu otsus on vastuoluline ja vastuolus õiguse üldiste põhimõtetega. Kohus asus seisukohale, et hagi ei kuulu rahuldamisele, kuid leidis, et kostjalt tuleb hagejate kasuks elatis välja mõista. 2.12.2014 istungil palus hagejate esindaja kohtult aega kirjalike tõendite kogumiseks tõendamaks, et kostja töötab mitteametlikult, kuid kohus jättis taotluse rahuldamata. Samuti ei lubanud kohus hagejate esindajal esitada haigla väljavõtet ja töötukassa väljavõtet tõendamaks oma terviseseisundit. Arusaamatuks jääb, miks kohus hindas kostja tõendeid ja samal ajal ei võtnud menetlusse hagejate tõendeid. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Kostja selgitas kohtule edastatud e-kirjas, et ei loobu praeguse elatise maksmisest, kuid palub võimalusel elatise suurust vähendada. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt kostjalt hagejate kasuks alates 1.12.2014 väljamõistetud igakuise elatise suuruse ja väljamõistmise alguse aja osas. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 2 peab ringkonnakohus võimalikuks teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt alates 1.04.2015 välja kummagi hageja kasuks igakuine elatis pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni hagejate täisealiseks saamiseni või kuni põhija keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni ning 1.10.2014 - 31.03.2015 ajavahemikul vähemtasutud summa. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjalt tuleb välja mõista elatis, mis vastab PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuurusele, või tuleb väljamõistetavat elatist PKS § 102 lg 2 alusel vähendada alla miinimummäära. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas elatis tuleb PKS § 108 alusel välja mõista tagasiulatuvalt 2014 juuni eest.
Ringkonnakohus leiab, et maakohus rikkus asja lahendamisel oluliselt menetlusõiguse norme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme. Kohus jättis osa tõendeid hindamata ja hinnatud tõenditest tehtud järeldused ei olnud seadusega kooskõlas. Maakohus on küll viidanud hulgaliselt Riigikohtu lahenditele, kuid ei ole neis avaldatud seisukohti arvestanud. Maakohus on rikkunud TsMS § 232 lg-t 1, § 442 lg-t 8 ja kohtuotsus ei ole seaduslik. Maakohus nõustus kostja vastuväidetega ja jättis seejuures hageja väited ja toimikus olevad tõendid hindamata. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostjalt tuleb elatis välja mõista, arvestades kostja poolt kinnitatud võimalusele tasuda hagejatele elatist kokku 300 eurot kuus. Üldjuhul peab kohus vanemalt lapse ülalpidamiseks mõistma välja elatise vähemalt seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Erandina võib kohus elatise suurust vähendada alla sätestatud alammäära. PKS § 102 lg 2 järgi võib kohus seda teha mõjuval põhjusel, muu hulgas juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või kui vanemal tuleb ülal pidada ka oma teist last. Töövõimetus peab seejuures olema püsiva iseloomuga ning elatise vähendamiseks alla miinimummäära võib anda alust nii kohustatud vanema täielik kui ka osaline töövõimetus (vt Riigikohtu 11.04.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-08, p 11). Praegusel juhul viibis kostja 19.11.2014 ühel päeval SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas plaanilisel ravil ning haiglast väljakirjutamisel on kostja seisundiks märgitud „paranenud“(t lk 56). Asja materjalidest nähtub, et kostja teine alaealine laps, keda kostja peab lisaks hagejatele üleval pidama, saab täisealiseks X XX XXXX (t lk 31). Kostja ei ole tõendanud, et tal tuleb ülal pidada ka oma teist last täisealiseks saanuna. Seega ei tingi kostja tervislik seisund ega kostjal veel ühe lapse olemasolu elatise vähendamist. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24.12.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja veenvalt tõendanud, miks tal ei ole võimalik hankida laste ülalpidamiseks vajalikud vahendid. Maakohus jättis arvestamata, et kuigi kostja on alates 9.06.2014 töötuna arvel, määras Eesti Töötukassa 13.06.2014 otsusega talle alates 6.08.2014 hüvitise. Kostja arvele laekub igakuiselt alates 8.09.2014 kuni 31.07.2015 töötu abiraha (t lk 27). Kohus jättis arvestamata, et kostja on ise suurendanud oma kohustusi, sõlmides 21.05.2014 laenulepingu ja tasudes oma sissetulekutest igakuiseid makseid 95 eurot 67 senti (t lk 33). Samuti võimaldab kostja varaline olukord tasuda 15.05.2013 sõlmitud liisingulepingujärgseid igakuiseid üle 100 euro suuruseid makseid. Kuivõrd elatise piiramisel tuleb arvestada kõiki asjas esile toodud asjaolusid kogumis, ei esine asjas praegusel hetkel selliseid aluseid, mis annaksid alust kostja ülalpidamiskohustuse ulatust vähendada. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. Maakohus rikkus menetlusnorme oluliselt ka sellega, et jättis põhjendamata, miks ei mõistnud elatist välja hagiavalduses nõutud ajast, s.o 1.10.2014, vaid alates 1.12.2014. Kostja ei esitanud maakohtu menetluses elatise väljamõistmise aja alguse suhtes vastuväiteid. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt kummagi hageja kasuks välja mõista alates 1.10.2014 igakuine elatis pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras. Arvestades, et kostja on osaliselt oma kohustust täitnud ja hagi esitamise ajast alates kummagi lapse ülalpidamiseks 150 eurot kuus tasunud, mõistab ringkonnakohus vähemtasutud elatise temalt välja ühekordse summana ja alates 1.04.2015 elatise igakuiste maksetena. Ringkonnakohus, rahuldades hagi alates 1.10.2014 elatise väljamõistmiseks märgib, et kuni 31.12.2014 oli elatise miinimumsuuruseks 177 eurot 50 senti ja seega on kostja võlgnevus 2014
oktoober - detsember kummagi hageja ees 82 eurot 50 senti (3 x 27 eurot 50 senti). Alates 1.01.2015 on kostja kohustus igakuiselt tasuda kummalegi hagejale 195 eurot kuni Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära muutumiseni. Kostjal tuleb tasuda alates
1.01.- 31.03.2015 tekkinud võlgnevuse katteks kummagi hageja ülalpidamiseks 135 (3 x 45) eurot. Kokku võlgneb kostja kummalegi hagejale 217 eurot 50 senti, millise summa ringkonnakohus kostjalt välja mõistab. Alates 1.04.2015 tuleb kostjal tasuda elatist igakuiste maksetena. Hagejad palusid määrata kohtuotsuses kindlaks otsuse täitmise kord ja kanda elatusraha hagejate seadusliku esindaja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et hagejate taotlus kostjalt tagasiulatuva elatise 2014 juunikuu eest nõudmiseks PKS § 108 alusel oli põhjendamatu. Hagiavalduse kohaselt soovisid hagejad elatise väljamõistmist 2014 juuni eest põhjusel, et kostja ei ole laste ülalpidamist piisavalt toetanud. Hagejate seadusliku esindaja konto väljavõttest nähtub, et kostja on 9.06.2014 tasunud laste ülalpidamiseks 250 eurot (t lk 8). Kuivõrd elatise tagasiulatuval väljamõistmisel tuleks vältida kostja asetamist raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu 30.05.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-07, p 12) ning arvestades, et kostja ei ole vaatamata sellele, et ta on 9.06.2014 töötuna arvele võetud, jätnud 2014 juuni ülalpidamiskohustust täitmata, on maakohus jätnud õigesti hagejate taotluse elatise tagasiulatuvalt väljamõistmiseks rahuldamata. Hagi ja apellatsioonkaebuse osalisel rahuldamisel on õiglane jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.