Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. märts 2015. a Tartu
Tsiviilasja number
2-13-31108
Tsiviilasi
T.J. hagi Empower AS-i vastu kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse hüvitise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
962,08 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 12. märtsi 2014. a vaheotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Empower AS-i apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Empower AS (registrikood: 11445550; asukoht: Tallinn Hermanni 8a), esindaja vandeadvokaat Merle Veeroos Vastustaja (hageja): T.J. (isikukood: XXX; elukoht: XXX), esindaja S.J.
1.Jätta Tartu Maakohtu 12. märtsi 2014. a vaheotsus
esindajad
RESOLUTSIOON
muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.T.J. esitas 21.06.2013. a Empower AS-i vastu hagi kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse hüvitise väljamõistmiseks. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja ajavahemiku 31.08.2010 - 30.06.2013 eest ühekordse hüvitise summas 13 664,67 eurot ning alates 01.07.2013 igakuiselt 427,59 eurot. Hageja palus mõista kostjalt välja hüvitise lisakulutuste eest. Hagiavalduse kohaselt on hagejal 17.09.2010. a diagnoositud kutsehaigusena ülekoormushaigus kombineeritud vibratsiooni toime nähtudega, mida tõendab töötervishoiuarsti 17.09.2010. a teatis kutsehaiguse diagnoosimisest. Töötervishoiuarst tuvastas, et kutsehaiguse väljakujunemise perioodiks on 1982-2008. a. Hagejal on tuvastatud kutsehaigusest tingitud töövõime kaotus 40% alates 31.08.2010. a. Hageja on kaotanud sissetuleku ja kandnud kahju põhjusel, et ta ei saa töötada endisel ametikohal või teha sarnast tööd mõne teise tööandja juures, sest ta on töövõime osaliselt kaotanud. Empower AS-is töötas hageja 2002-2007.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. TsÜS § 153 lg 1 kohaselt on tervise kahjustamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Riigikohus on leidnud, et kutsehaigusega põhjustatud tervisekahjustuse korral ei alga nõude aegumine mitte kutsehaiguse diagnoosimisest, vaid tervisekahjustusest tuleneva varalise kahju tekkimisest teadasaamisest (RKTKo 3-2-1-177-12 p 10). Hageja on esitanud kohtule hagiavalduse lisana nr 1 töötervishoiuarsti 17.09.2010 teatise kutsehaiguse diagnoosimise kohta. Teatisest nähtuvalt oli hageja kutsehaiguse väljakujunemise perioodiks 1982-2008 ehk hageja kutsehaigus oli juba aastaks 2008 täielikult välja kujunenud. Hagiavaldusest nähtuvalt ei tööta hageja juba alates 22.11.2008, mil lõppes tema tööleping OÜ-ga Tigertop. Kuna hageja ei ole alates 23.11.2008 sissetulekut saanud ning tema kutsehaigus oli samaks ajaks täielikult välja kujunenud, siis pidi hageja hiljemalt 23.11.2008 teadma oma väidetavast sissetuleku vähenemisest seonduvalt tervisekahjustusega. Antud kuupäevast alates hakkas kulgema TsÜS § 153 lg-s 1 sätestatud 3-aastane kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg ning aegumistähtaeg möödus hiljemalt 23.11.2011. Hageja esitas hagi kohtule alles 21.06.2013 ehk pärast nõude aegumistähtaja möödumist. Hageja nõue on aegunud ning kostja taotles aegumise kohaldamist.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 12.03.2014. a vaheotsusega kostja taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata ja jätkas tsiviilasja nr 2-13-31108 menetlust. Kohus kohustas hagejat määrama summaliselt kindlaks haginõude, milles hageja taotleb kulutuste hüvitamist, hiljemalt 26.03.2014. a. Hageja on esitanud kostja vastu kutsehaigusest tingitud tervisekahjustusega põhjustatud kahju hüvitamise nõude ning taotlenud kostjalt tervisekahjustuse hüvitise väljamõistmist. Kohus oli seisukohal, et hagi on esitatud tähtaegselt haginõude osas, milles hageja on varalise kahju hüvitamise nõude summaliselt kindlaks määranud (s.o osas, milles hageja taotleb kostjalt ajavahemiku 31.08.2010 – 30.06.2013 eest hüvitist 13 664,67 eurot ja alates 01.07.2013 igakuiselt 427,59 eurot). TsÜS § 153 lg 1 kohaselt on surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest, tervise kahjustamisest või vabaduse võtmisest tuleneva nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahjuhüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Lähtudes eeltoodust oli kohus seisukohal, et aegumistähtaega tuleb hakata lugema ajast, mil hageja sai teada kutsehaigusest põhjustatud kahjust. Hagejal on diagnoositud kutsehaigus SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kutsehaiguste ja töötervishoiu keskuse töötervishoiuarsti Katrin Rebase poolt 17.09.2010 (tl 20). Tartu Pensioniameti Sotsiaalkindlustusameti püsiva töövõimetuse tuvastamise 28.10.2010 otsuse nr 673549 alusel on tuvastatud, et 40%-lise töövõime kaotuse põhjuseks on kutsehaigus. Püsiva töövõimetuse tekkimise ajaks on 31.08.2010. a ja kestus kaks aastat (tl 21-23). Hagiavaldusest lähtuvalt on vaidluse esemeks kutsehaigusega põhjustatud sissetuleku kaotuse hüvitamise nõue. Hageja sai teada kutsehaigusega põhjustatud sissetuleku kaotusest Tartu Pensioniameti Sotsiaalkindlustusameti püsiva töövõimetuse tuvastamise otsuse nr 673549 kättesaamisega. Hagi on esitatud 21.06.2013. Seega on hagi esitatud tähtaegselt. Vaatamata sellele, et töötervishoiuarst Katrin Rebase 17.09.2010 teatisest (tl 20) nähtub, et hageja kutsehaigus kujunes täielikult välja juba 2008. aastaks, puuduvad kohtul andmed, et hageja oleks oma kutsehaigusest ja temale tekkinud kahjust saanud varem teada. Kohus ei saanud võtta seisukohta lisakulutuste hüvitamise nõude aegumise osas, kuna hageja ei ole nõutavat summat märkinud. Riigikohus on 03.04.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-20-12 p-s 18 selgitanud, et seadus ei võimalda jätta varalise kahju eest nõutava hüvitise suurust rahaliselt määramata ja menetluslikult ei tulene seda võimalust ka summa kindlaksmääramist kohtu diskretsiooniotsusega võimaldava materiaalõiguse normi (nt VÕS § 127 lg 6) alusel. Kohus leidis, et kuna hageja ei ole lisakulutuste eest nõutavat hüvitist rahaliselt kindlaks määranud, siis ei ole võimalik lisakulutuste hüvitamise nõuet menetleda kuni selle nõude rahalise kindlaksmääramiseni. Kohus määras hagejale tähtpäeva nõudesumma kindlaksmääramiseks. Samas juhtis kohus hageja tähelepanu asjaolule, et TsÜS § 160 lg 1 järgi peatub nõude aegumine üksnes selles osas, mille kohta on kohtule haginõue esitatud.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Empower AS esitas 11.04.2014. a apellatsioonkaebuse, milles taotleb vaheotsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega rahuldada kostja taotlus aegumise kohaldamiseks. Apellant palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) tuleb Riigikohtu praktika kohaselt kohtul aegumistähtaja kontrollimiseks esmalt kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe, mis on TsMS § 449 lg-s 3 sätestatud vaheotsuse või
lõppotsuse tegemise eeldus. Kohus ei saa lahendada nõude aegumist, teadmata, milline nõue millisel alusel on esitatud (RKTKo 3-2-1-40-13 p 13). Maakohus käsitles hageja nõuet vääralt kutsehaigusega põhjustatud kahju hüvitamise nõudena, millist kahju hüvitamise koosseisu seadusest ei tule. Hageja nõude puhul on tegemist tervise kahjustamisest tuleneva kahju hüvitamise nõudega VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p-i 2 ja § 1050 alusel; 2) leidis kohus ebaõigesti, et hageja nõude aegumistähtaega tuleb hakata lugema ajast, millal hageja sai teada kutsehaigusest põhjustatud kahjust, ning et see olevat toimunud töövõimetuse tuvastamise otsuse saamisel. Riigikohus on selgitanud kutsehaigusega põhjustatud tervisekahjustusest tuleneva nõude korral TsÜS § 153 lg 1 kohaldamist ning leidnud, et vastavalt TsÜS § 153 lg-le 1 algab tervise kahjustamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg tervisekahjustusest tuleneva varalise kahju tekkimisest teadasaamise hetkest ehk antud juhul hetkest, millal hageja sissetulek väidetavalt kostja käitumise tõttu vähenes (RKTKo 3-2-1-177-12 p 10). Vaidluse all ei ole, et hageja kaotas sissetuleku alates 23.11.2008. Tervisekahjustusest tuleneva võimaliku deliktilise nõude aegumise seisukohalt ei oma töövõimetuse tuvastamise otsuse saamine tähtsust; 3) leidis kohus põhjendamatult, et kohtul ei ole andmeid selle kohta, et hageja oleks kutsehaigusest ja temale tekkinud kahjust teada saanud varem, kui hagejal kutsehaigus ja sellest põhjustatud töövõimekaotus tuvastati. Kohtul olid olemas andmed nii dokumentaalsete tõendite kui hageja enda väidete näol, et hageja sai kahjust (sissetuleku vähenemisest) teada juba 23.11.2008. Kohus jättis vastavad andmed põhjendamatult tähelepanuta.
5.T.J. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) kuulub käesolevas vaidluses kohaldamisele ka TsÜS § 147 lg 1, mille esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hageja sai kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada pärast seda, kui arstide-ekspertide poolt tuvastati hagejal kutsehaigusest põhjustatud püsiv osaline töövõimetus. Alles pärast arstide otsuse teatavaks saamist muutus hageja tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõue sissenõutavaks. Kahju hüvitamiseks kohustatud isikust ei saanud hageja varem teada, sest üldhaigestumise tagajärjel tekkinud kahju puhul puudub alus kahju sissenõudmiseks tööandjalt. Seetõttu muutub tervise kahjustamisega tekitatud kahju tööandjalt sissenõutavaks alles pärast kutsehaiguse diagnoosimist ja kutsehaigusest tuleneva püsiva osalise töövõimetuse tuvastamist; 2) jätab apellant arvesse võtmata asjaolu, et 2008. a ei olnud hagejal sissenõutavat nõuet kostja vastu. Esmakordselt tuvastati arstide poolt põhjuslik seos hageja püsiva osalise töövõimetuse ja kostja töötingimuste vahel 28.10.2010. a. Hagi on esitatud tähtaegselt; 3) on õiglane ja mõistlik jätta kostja kulud täielikult kostja enda kanda TsMS § 162 lg 4 alusel.
6.Empower AS esitas 31.07.2014. a täiendavad seisukohad. Seisukohtade kohaselt tuleb hageja nõue kvalifitseerida tervise väidetavast kahjustamisest tuleneva kahju hüvitamise nõudena VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p-i 2 ja § 1050 alusel. Hageja ei ole vastavat kvalifikatsiooni vaidlustanud. Vastava nõude eelduseks on tervisekahjustus. Hageja oli 23.11.2008 ja hiljemalt 30.12.2009 teadlik temal sama tervisekahjustuse diagnoosimisest tingituna samadest ohuteguritest, mis olid ka hilisema kutsehaiguse diagnoosi aluseks. Seega
oli hageja juba 23.11.2008 ja hiljemalt 30.12.2009 teadlik nii tervise kahjustumisest kui ka sissetuleku vähenemisest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
12.märtsi 2014. a vaheotsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
8.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga selles, et hagi ei ole aegunud. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Asjas kohaldub TsÜS § 153 lg 1, mille järgi on kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Vastustaja on õigesti viidanud Riigikohtu praktikale ja leidnud, et vastavalt TsÜS § 153 lg-le 1 algab tervise kahjustamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg hetkest, millal hageja sissetulek väidetavalt kostja käitumise tõttu vähenes. Maakohus jõudis seisukohale, et aegumistähtaega tuleb hakata lugema ajast, mil hageja sai teada kutsehaigusega põhjustatud kahjust. Õige on vastustaja väide ka selles, et hageja kaotas sissetuleku alates 23.11.2008. a, mil ta lõpetas töötamise OÜ-s Tigertop. Ringkonnakohus ei nõustu vastustaja seisukohaga aga selles, et alates 23.11.2008. a algas käesoleval juhul nõude aegumistähtaeg. Riigikohus on küll korduvalt leidnud (nt tsiviilasi nr 3-2-1-177-12), et tervisekahjustusest tuleneva varalise kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg ei alga kutsehaiguse diagnoosimisest (tervisekahjustusest teadasaamisest), vaid tervisekahjustusest tuleneva varalise kahju tekkimise teadasaamise ajast, kuid Riigikohus jõudis vastavale seisukohale tsiviilasjades, kus tervisekahjustuse saanud isikul diagnoositi kutsehaigus ja alles seejärel kaotas isik sissetuleku. Praeguses olukorras lõpetas hageja töö juba 23.11.2008. a, s.o varem, kui hagejal diagnoositi kutsehaigus ja tuvastati töövõime kaotuse protsent. Hagejal diagnoositi kutsehaigus SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kutsehaiguste ja töötervishoiu keskuse töötervishoiuarsti Katrin Rebase poolt 17.09.2010 (I kd, tl 20). 17.09.2010. a otsusega määrati hageja diagnoos, samuti kutsehaiguse väljakujunemise periood ning märgiti ära eelmised tööandjad, kelle juures töötamine võis mõjutada kutsehaigestumist. Ringkonnakohus leiab, et praeguses olukorras, kus hagejal diagnoositi kutsehaigus alles 17.09.2010. a, kuid hageja lõpetas töötamise juba 23.11.2008. a, algab nõude aegumistähtaeg kutsehaiguse diagnoosimisest, s.o alates 17.09.2010. a ehk ajal, mil hageja sai teada, et temal on kutsehaigus üldse tekkinud, samuti andmed, kelle juures töötades ja mis ajal kujunes kutsehaigus välja. Hageja ei saanud tervisekahjustusest tuleneva varalise kahju hüvitamise nõuet esitada varem, kuna hageja sai kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada 17.09.2010 otsusega. Maakohus leidis õigesti, et hagi ei ole aegunud. Apellandi väide, et aegumistähtaega tuleks hakata lugema vähemalt alates 30.12.2009. a, kui SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kutsehaiguste ja töötervishoiu keskuse töötervishoiuarst Katrin Rebane väljastas hagejale teatise tööst põhjustatud haigestumise diagnoosimisest, ei ole õige. Nimetatud teatisest nähtub, et hagejal on diagnoositud parema küünarliigese artroos valusündroomi ja liigesjäikusega, kuid tuvastamata on hagejal kutsehaiguse tekkimine ning kahju hüvitamiseks kohustatud isik. 30.12.2009. a teatise alusel soovitati patsient suunata töövõime ekspertiisiks Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonda. Eeltoodust tuleneb, et 30.12.2009. a diagnoositi hagejal tööst põhjustatud haigestumine, kuid töövõime ekspertiis
viidi läbi hiljem. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa aegumistähtaega hakata lugema alates 30.12.2009. a.
9.Vastuseks apellandi väitele, et maakohus on käsitlenud hageja nõuet vääralt kutsehaigusega põhjustatud kahju hüvitamise nõudena, märgib ringkonnakohus järgmist. TsÜS § 153 sätte eesmärk on tagada isikukahju hüvitamise nõuetele ühtne aegumistähtaeg, sõltumata nõude õiguslikust alusest. TsÜS § 153 hõlmab kõiki nõudeid, mis tulenevad asjaoludest, nagu isiku surma põhjustamine, isikule kehavigastuse tekitamine või isiku tervise kahjustamine, samuti isikult vabaduse võtmine. Käesoleval juhul on hageja esitanud tervise kahjustamisest (mille on põhjustanud kutsehaigus) tuleneva varalise kahju nõude. Maakohus ei ole käsitlenud hageja nõuet nõude aegumise küsimuses ebaõigesti.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.