Avalikult teatavakstegemine Tsiviilasi (number ja avaldus) Hagi ese
Hagi hind Menetlusstaadium Kohtukoosseis Hageja Hageja lepinguline esindaja Kostja
Viljandi kohtumaja 24. märts 2015 nr 2-14-33894 AS STARMAN hagi Marje Purju vastu põhivõlgnevuse 245,24 euro (s.h leppetrahvid 151,85 eurot + 63,91 eurot) ja viivise 13,98 euro + 0,05% põhinõudelt aastas väljamõistmiseks 277,12 eurot hagi lahendamine lihtmenetlus kohtunik Aivar Hint AS STARMAN (registrikood 10069659; aadress Akadeemia tee 28, Tallinn) Kadri Timuska (Julianuse Õigusbüroo OÜ, e-post: [email protected]) Marje Purju (isikukood xxxxxxxxx; aadress xxxx x-x, xxxx, xxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxxxxx)
ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Selgitus kohtuotsusele
(TsMS § 444 lg 1 ning lg 2 alusel) Hageja nõue (hagi ese) Hageja on 30.12.2014 esitanud kostja vastu nõude tulenevalt poolte vahel 16.06.2010.a. sõlmitud liitumis- ja teenuste osutamise lepingust nr L-553598, mille alusel võimaldati kostjale televisiooniteenuse (ZUUMtv) kasutamist. Vastavalt nimetatud lepingus märgitule olid selle lahutamatuks osaks lepingu üldised tingimused ja hageja hinnakiri, millega kostja on väidetavalt nõustunud. Kostja ei ole tasunud hagiavalduse lisadeks olevaid arveid kogusummas 245,24 eurot (s.h ka leppetrahviarved, tl 17p-18) millele lisandub põhinõude täitmiseni viivis 0,02% päevas, s.o hagi esitamiseni summas 13,98 eurot. Hagi õigusliku alusena viitab hageja muuhulgas võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1, VÕS § 82 lg-le 1, VÕS §-le 100, VÕS § 101 lg-le 1 ja VÕS § 113 lg-le 1 ning hageja nõuab kostjalt võlgnevuse 245,24 euro, sissenõutavaks muutunud viiviste 13,98 euro ja sissenõutavaks muutumata viiviste (0,05 % põhinõudelt päevas) väljamõistmist. Sealjuures on varasemalt hageja arvestanud 0,02 % põhinõudelt päevas. Kostja vastuväited Kostja on hagiavalduse 16. jaanuar 2015 kätte saanud, kuid ei ole hagiavaldusele vastanud. Kohtu põhjendused Kohus märgib, et TsMS § 407 lg-st 1 tulenevalt on kostjapoolse hagile vastamata jätmise puhul tagaseljaotsuse tegemine kohtu õigus, mitte kohustus. Kohus leiab, et tagaseljaotsuse eesmärk pole teha lahend hageja kasuks vaid põhjusel, et kostja ei vasta hagile. Seetõttu on kohus pidanud vajalikuks lahendada käesolev tsiviilasi, mille hagihind jääb alla 2000 euro, TsMS § 405 lg-st 1 tulenevalt oma õiglase äranägemise kohaselt lihtmenetlusotsusega. TsMS § 444 lg 2 alusel piirdub kohus põhjendavas osas üksnes õiguslike põhjenduste ning tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus osutab, et hagiavalduses on 28.02.2011 arve nr A-16449472 osas summa märgitud ebaõigesti ning lisatud tõendist (tl 17) selgub, et kostjale on tegelikult esitatud arve summas 6,33 eurot. Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud osaliselt, eelkõige põhinõude 33,12 euro (6,33 + 14,02+1,28+1,49+10) ja viivisenõude, 0,02% eelnimetatud põhinõudelt päevas, osas. Kohtu hinnangul tulenevad eelnimetatud nõuded poolte vahel sõlmitud liitumis- ja teenuste osutamise
lepingu kostjapoolsest mittevabandatavast rikkumisest ning kuuluvad rahuldamisele VÕS § 100, § 101 lg 1 p-de 1 ja 3, VÕS § 108 lg 1, VÕS 113 ja VÕS § 103 järgi. Kohus märgib, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb viivise arvestamine lõpetada, kui see summaarselt võrdsustub põhinõudega, s.o 33,12 euroga. Puutuvalt hageja leppetrahvinõudesse kogusummas 215,76 eurot, leiab kohus, et see tuleb jätta rahuldamata. Kui hageja tugineb nõude alusena tüüptingimusi sisaldavale lepingule, siis peab kohus tüüptingimuse rakendamiseks esmalt otsustama tüüptingimuse kehtivuse küsimuse. Sellele osundab ka asjakohane Riigikohtu praktika (s.h RKTKo 08.12.2008 nr 3-2-1-125-08, p 14; RKTKo 15.01.2014 nr 3-2-1-156-13, p 10), mille kohaselt on kohtul kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi (RKTKo 30. oktoober 2013 lahend nr 3-2-1-106-13). Kohtu hinnangul on poolte vahel sõlmitud lepingus sisalduvate üldtingimuste puhul tegemist tüüptingimustega VÕS § 35 lg 1 mõttes – see on hageja poolt eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutatav tingimus, mille sisu ei saanud kostja lepingut sõlmides mõjutada. VÕS §-s 42 lg 1 on sätestatud, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kostja oli lepingut sõlmides tarbija VÕS § 34 mõttes ning kohus leiab, et pooltevahelises lepingus sisalduv leppetrahv summas 151,85 euro on ebamõistlikult kõrge ning kostjat kahjustav, mistõttu tuleb lepingutingimust leppetrahvi (p 10.2, tl 15 p) kohta pidada tühiseks. Seega kuulub hagi rahuldamisele osaliselt. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul tuleb menetluskulud rahuldada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on TsMS § 175 lg 1 alusel põhjendatud asja keerukust arvestades 30 euro ulatuses. Lisaks on menetluskuluks TsMS § 138 lg 2 alusel hageja kantud riigilõiv summas 75 eurot. Seega on menetluskuluks kokku 105 eurot (75 + 30). Kuna hagi täieliku rahuldamise korral oleks hageja soovinud oma nõuete rahuldamist vähemalt hagihinna (s.h jooksev viivis 0,02% päevas) 277,12 euro ulatuses, kuid kohus rahuldas hagi osaliselt 66,24 euro ulatuses (sh põhinõue ning maksimaalne viivisesumma, 33,12+33,12), tuleb jätta kostja kanda 24 % menetluskuludest (66,24 : 277,12 x 100) ning hageja kanda vastavalt 76 % menetluskuludest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 25,20 eurot (24 x 105 : 100). (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.