2-14-58414/21 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja menetluse taastamiseks tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kajalt tuleb kautsjonina tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaalis. Asjaolud ja kohtu põhjendused Aktsiaselts XXX esitas 03.10.2014 hagi XXX OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks, millest põhivõlgnevuse summa on 9339,60 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 2280,46. Hageja palub hagiavalduses välja mõista ka viivis 9,34 eurot päevas alates 24.09.2014 kuni põhinõude rahuldamiseni, kuid mitte suuremas summas kui 3409,10 eurot. Lisaks eeltoodule palub hageja kostjalt menetluskuludena välja mõista riigilõiv 700 eurot ning õigusabikulud summas 347,10 eurot, millele lisandub käibemaks summas 69,42 eurot. Tsiviilasjas toimus 18.03.2015 kohtuistung, kuhu kostja ei ilmunud. Kohus määras istungil rahuldada hageja taotluse ja teha asjas tagaseljaotsus. TsMS § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Nõude aluseks oleva töövõtulepingu nr 29 p 5.4. järgi on viivise määraks 0,1 % päevas. Hageja esitatud asjaolude kohaselt ei ole kostja kohustust täitnud. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 9339,60 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 2280,46 eurot, kokku 11 620,06 eurot. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Vastavalt hageja taotlusele tuleb alates 24.09.2014 kuni põhinõude rahuldamiseni kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis