Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

KIRJALIK MENETLUS

Pooled olid kohtule saadetud menetlusdokumentides (hageja 29. augusti 2014. a hagiavalduse p-s 5 ja kostja 25. septembri hagiavalduse vastuses p-s VI) nõus kirjaliku menetlusega, seetõttu menetleb kohus asja kirjalikus menetluses. 1(3)

2-14-22085

LIHTMENETLUS

Kuna hagihind on alla 2000 euro, siis vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 405 lg 1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Kostja hagiavalduses esitatud arvestusi ei vaidlustanud, oli küll nõus lahendama asja kompromissiga, kuid kompromissiettepanekut ei esitanud. Kostja märkis hagi vastuses, et hageja nõutav viivis on ebamõistlikult suur, kuid ei märkinud, mis oleks kostja arvates viivise õiglane suurus. Hagejate kohtueelsetele meeldetuletustele kostja ei vastanud.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale esitada apellatsioonkaebus, peab menetlusosaline 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kättetoimetamisest teatama Viru Maakohtule kirjalikult, et soovib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline teatab apellatsioonkaebuse esitamise soovist, teeb kohus täiendava otsuse, millega täiendab kohtuotsust kirjeldava ja põhjendava osaga. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus menetleb hagi lihtmenetluses ning täiendava kohtuotsuse tegemisel piirdub kohus põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kui menetlusosaline ei ole kohtule 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kättetoimetamisest teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatanud menetlusosalisel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates täiendava otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses 2(3)

2-14-22085 esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.