Hageja OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn), lepinguline esindaja Kadri XXX (OÜ Julianuse Õigusbüroo, A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja OÜ XXX(registrikood XXX, asukoht XXX), esindaja XXX XXX, e-post XXX)
Asja läbivaatamine
Menetlusosaliste ärakuulamiseta
OÜ Aktiva Finants hagi OÜ XXX vastu võla saamiseks
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista OÜ-lt XXX põhinõue 906,21 (üheksasada kuus eurot ja 21 senti) eurot ja viivis 906,21 (üheksasada kuus eurot ja 21 senti) eurot OÜ Aktiva Finants kasuks. Menetluskulude jaotus
3.Välja mõista OÜ-lt XXX menetluskulud täies ulatuses (100%) OÜ Aktiva Finants kasuks.
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb OÜ-l XXX tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses OÜ Aktiva Finants kasuks. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise
2-14-32846 õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42). Käesolev kohtuotsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.AS XXX ja kostja sõlmisid 27.05.2009 liitumislepingu nr XXX, 11.04.2011 liitumislepingu nr XXX, 19.01.2012 liitumislepingu nr XXX ja 03.05.2012 järelmaksulepingu nr XXX, mille alusel AS XXX kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ja järelmaksulepingu alusel üle andma telefoni Nokia 302. Kostja kohustus saadud teenuse ja kauba eest esitatud arvete alusel tasuma (tl 30-40). Lepingutele kohaldati AS-i XXX üldtingimusi (tl 58-70).
2.AS XXX esitas kostjale 01.08.2012 arve nr 35292021 summas 205,13 eurot (tl 42-44), 01.09.2012 arve nr 35644746 summas 142,96 eurot (tl 45-47), 01.10.2012 arve nr 35977058 summas 185,04 eurot (tl 48-49), 01.11.2012 arve nr 36304029 summas 90,32 eurot (tl 50-51), 01.12.2012 arve nr 36622188 summas 66,05 eurot (tl 52-53), 01.01.2013 arve nr 37198541 summas 552,29 eurot (tl 54-55) ja 01.02.2013 arve nr 37342934 summas 196,34 eurot (tl 56-57).
3.27.05.2014 loovutas AS XXX kostja vastase nõude hagejale, mille kohta saadeti 28.05.2014 teatis kostjale (tl 29).
4.23.10.2014 esitas hageja kohtule avalduse kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses 1 759,86 euro saamiseks. Kohus tegi 31.10.2014 kostjale makseettepaneku, millele kostja esitas 03.11.2014 vastuväite. 02.12.2014 määrusega andis Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond asja üle kohtunikule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Tartu Maakohtus. 02.12.2014 saatis Tartu Maakohus asja kohtualluvuse korras menetlemiseks Harju Maakohtule.
5.30.01.2015 esitas hageja kohtule hagi kostja vastu võla saamiseks. 04.02.2015 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse. Hageja nõue ja põhjendused
6.Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude 906,21 eurot, viivise 830,54 eurot, viivise 0,15% päevas (põhinõudelt 906,21 eurolt) alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni kuid, mitte suuremas summas kui 75,67 eurot, menetluskulud ja viivise menetluskuludelt. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 113 lg 1.
7.Hageja märgib, et kostja kasutas AS-i XXX teenuseid nende eest tasumata. Kostja vastuväited
8.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja märgib, et hageja nõue on ebaselge, paljasõnaline ja asjaolud on tõendamata.
Kohtu põhjendused
9.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise
2-14-32846 kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
10.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
11.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
12.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
13.Kohus juhindub antud asjas lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 164 lg 1 järgi võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 164 lg 2 alusel nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 kohaselt, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.
14.Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et AS XXX ja kostja sõlmisid 27.05.2009 liitumislepingu nr XXX, 11.04.2011 liitumislepingu nr XXX, 19.01.2012 liitumislepingu nr XXX ja 03.05.2012 järelmaksulepingu nr XXX, mille alusel AS XXX kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ja järelmaksulepingu alusel üle andma telefoni Nokia 302. Kostja kohustus saadud teenuse ja kauba eest esitatud arvete alusel tasuma (tl 30-40). Lepingutele kohaldati AS-i XXX üldtingimusi (tl 57-69). AS XXX esitas kostjale 01.08.2012 arve nr 35292021 summas 205,13 eurot (tl 42-44), 01.09.2012 arve nr 35644746 summas 142,96 eurot (tl 45-47), 01.10.2012 arve nr 35977058 summas 185,04 eurot (tl 48-49), 01.11.2012 arve nr 36304029 summas 90,32 eurot (tl 50-51), 01.12.2012 arve nr 36622188 summas 66,05 eurot (tl 52-53), 01.01.2013 arve nr 37198541 summas 552,29 eurot (tl 54-55) ja 01.02.2013 arve nr 37342934 summas 196,34 eurot (tl 56-57). 27.05.2014 loovutas AS XXX kostja vastase nõude hagejale, mille
2-14-32846 kohta saadeti 28.05.2014 teatis kostjale (tl 29). Kohus leiab, et hagi on põhinõude osas põhjendatud ja tõendatud. Kostja ei ole teenuse ja kauba saamise kohta vastuväiteid esitanud ega tõendanud, et ta oleks eelnevalt nimetatud arved nõuetekohaselt tasunud. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue summas 906,21 eurot
15.VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Hageja on arvestanud viiviseid vastavalt lepingutes kokkulepitud viivisemäärale 0,15% päevas alates viimase arve maksetähtpäevast kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni summas 830,54 eurot (tl 27). Kostja ei ole viivisemäära ega arvestuse osas vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja on õigustatult arvestanud viivist ja hageja viivisenõue on põhjendatud. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja viivis 0,15% päevas põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 75,67 eurot. Kuna hageja on arvestanud viivist kuni 22.10.2014, siis alates 23.10.2014 kuni kohtuotsuse tegemiseni, so kuni 17.03.2015 oleks lisanduv viivis 197,10 eurot, so 0,15/100x906,21x145. Võttes arvesse, et hageja on palunud arvestada lisanduvat viivist mitte rohkem kui 75,67 eurot, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kokku viivise summas 906,21 eurot, so 830,54+75,67.
16.Eeltoodust tulenevalt on nõue tõendatud ja põhjendatud ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue 906,21 eurot ja viivis 906,21 eurot. Menetluskulud
17.Kooskõlas TsMS § 162 lõigetega 1 ja 2 jätab kohus hageja menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda.
18.TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus märgib, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.