Kohtulahend

menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel tegema ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused Tartu Maakohtu 28.11.2014 otsusega rahuldati B. L. hagi Diisel ABC OÜ vastu osaliselt ning mõisteti välja Diisel ABC OÜ-lt B. L. kasuks kahju katteks 1000 eurot. Diisel ABC OÜ vastuhagi B. L. vastu rahuldati osaliselt ning mõisteti välja B. L. Diisel ABC OÜ kasuks kahju katteks 500 eurot. Poolte rahuldatud nõuete vahel tehti tasaarvestus ning mõisteti välja Diisel ABC OÜ-lt B. L. kasuks kahju katteks 500 eurot. B. L. menetluskulud jäeti 70% ulatuses Diisel ABC OÜ kanda. Diisel ABC OÜ menetluskuludest jäeti hagi esitamisel tasutud riigilõivust 21% B. L. kanda ning muudest menetluskuludest 30% B. L. kanda. Tartu Maakohtu 28.11.2014 otsus jõustus edasikaebamata 29.12.2014. Kuni 31.12.2014 kehtinud TsMS § 174 lg 1 kohaselt võivad menetlusosalised nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 1 ( alates 01.01.2015 kehtivas redaktsioonis) kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Hageja esitas 15.01.2015 Tartu Maakohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks (II kd tl 83). Kostja esitas 28.01.2015 Tartu Maakohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks (II kd tl 92). Seega nii hageja kui kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on esitatud kuni 31.12.2014 kehtinud TsMS §-s 174 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul. Kuna pooled on mõistliku tähtaja jooksul oma menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldused esitanud, saab poolte menetluskulud kindlaks määrata nende avalduste alusel. Hageja B. L. menetluskulud Hageja menetluskulude nimekirja (II kd tl 83) kohaselt on tema menetluskuludeks tõendite tõlkimise kulu 15 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1620 eurot. Tulenevalt kohtuotsusega

2 (6)

kindlaksmääratud menetluskulude jaotusest väljamõistmist 70% ulatuses so 1144,50 eurot.

nõuab hageja

kostjalt menetluskulude

Kostja oma vastuväiteid hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele pole esitanud. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.02.2012 määruses asjas nr 3-2-1-161-11 on selgitatud, et menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid. Sama on sätestatud ka käesoleval ajal kehtiva TsMS §-s 174 lg 8. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele ( Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03.06.2013 määrus asjas nr 3-21-65-13). Kohus leiab, et hageja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täielikult. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja nõuab kostjalt tõendite tõlkimise kulu 15 euro väljamõistmist. Tõendite tõlkimise kulu on vaadeldav TsMS §-s 143 p 2 märgitud asja läbivaatamise kuluna so dokumentaalse tõendi saamise kuluna. Tõendite tõlkimise kulu tõendab kviitung (II kd tl 85), mille kohaselt maksis hageja FIE Inno Saaresele tõlketöö eest 15 eurot. Menetluse käigus on hageja selliseid tõlgitud dokumentaalseid tõendeid ka kohtule esitanud ( hageja kutseoskuste kohta). Seega on tõendite tõlkimise kulu 15 eurot põhjendatud ja vajalik menetluskulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuna kostja kanda jäid hageja menetluskulud 70% ulatuses, tuleb kostjalt välja mõista tõendite tõlkimise kulu katteks 10,50 eurot (0,7 x 15). TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kuni 31.12.2014 kehtinud TsMS §-s 175 lg 1 oli sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Sisuliselt sama on ette nähtud ka käesoleval ajal kehtiva TsMS § 175 lg 1 ja 1-1 sätetes. Hagejat on menetluse käigus esindanud vandeadvokaadi vanemabi Eve Laine. Tegemist on olnud hageja lepingulise esindajaga TsMS §-s 218 lg 1 p 1 sätestatu kohaselt. TsMS §-s 175 lg 4 oli sätestatud, et Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Sellised käesolevas asjas hagi esitamise ajal kehtinud piirmäärad olid kehtestatud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137. Riigikohtu üldkogu 26.06.2014 määrusega asjas 3-2-1-153-13 on tunnistatud põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks nii TsMS § 175 lg 4 kui Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrus nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Seoses põhiseaduse vastaseks tunnistamisega ei saa kohus käesoleva asja lahendamisel lähtuda Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruses nr 137 sätestatust. Poolte lepingulise esindaja kulu

3 (6)

vajalikkust ja põhjendatust tuleb hinnata vastavalt TsMS § 175 lg 1–31 sätestatud üldnormidele ning põhiliseks kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 kohaselt esindajakulude vajalikkus ja põhjendatus. Hageja lepingulise esindaja kulusid kokku 1620 euro ulatuses tõendavad Advokaadibüroo Ann Saar arved (II kd tl-d 86-89). Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja näidatud ajakulu kokku 11,5 tunni ulatuses (arvestamata hagi koostamise ajakulu) kooskõlas asja keerukuse ja mahuga ning menetluse käiguga. Riigikohtu tsiviilkolleegium on selgitanud, et menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ( Riigikohtu 13. 11. 2013 määrus asjas 3-21-115-13 p 25). Riigikohtu senises praktikas on korduvalt põhjendatuks ja vajalikuks peetud lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (01.10. 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-21-93-13). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot ( ilma käibemaksuta) ei ületa kohtupraktikas aktsepteeritud suurust. Hageja lepingulise esindaja kulu sisaldab ka käibemaksu. Kuna hageja on TsMS § 174 lg 10 kohaselt kinnitanud, et ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, on põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu kindlaks määramine koos käibemaksuga. Seega võib kogu hageja lepingulise esindaja kulu pidada vajalikuks ja põhjendatuks. Kuna kostja kanda jäid hageja menetluskulud 70% ulatuses, tuleb kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulu katteks 1134 eurot (0,7 x1620). Seega tuleb kostjalt hageja menetluskulude katteks välja mõista kokku 1144,50 eurot (10,50 + 1134). Kostja Diisel ABC OÜ menetluskulud Kostja menetluskulude nimekirja (II kd tl 92) kohaselt on tema menetluskuludeks vastuhagi esitamisel tasutud riigilõiv 200 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1810 eurot (kokku 23,82 töötunni eest tunnitasuga 76 eurot). Tulenevalt kohtuotsuses kindlaksmääratud menetluskulude jaotusest nõuab kostja hagejalt riigilõivust 21 % väljamõistmist so 42 eurot ja lepingulise esindajast 30 % so 543 euro väljamõistmist. Hageja vaidleb kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele osaliselt vastu ( II kd tl 104-105). Hagejal ei ole vastuväiteid kostjale riigilõivu 42 euro hüvitamise osas, kuid kostja lepingulise esindaja kuludega nõustub hageja osaliselt. Hageja leiab, et kostja lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud istungitest osavõtu osas kokku 8 tunni 20 minuti ulatuses. Ühtede ja samade tõendite esitamisega seonduvat ajakulu on arvestatud korduvalt nii hagivastuse kui ka vastuhagi koostamise juures. Hageja leiab, et kohtu poolt vastu võtmata jäetud kirjalike tõendite hankimise ja kohtule esitamise, samuti ühtede ja samade tõendite korduva esitamise kulu on mittevajalik ja selle sissenõudmine vastaspoolelt ei ole põhjendatud. Hageja leiab, et põhjendatud ajakulu vastuhagi koostamisele on 1 tund, kuna vastuhagi sisaldab uut sisulist teksti ühe arvutikirja lehe ulatuses. Hageja hinnangul ei ole põhjendatud kostja 10.10.2014 ja 17.11.2014 täiendavate seisukohtade koostamiseks tehtud kulutuste sissenõudmine, sest kostja on valdavalt korranud enda poolt varasemas menetluses korduvalt avaldatud seisukohti sealhulgas seaduse ja riigikohtu praktikaga otseselt vastuolus olevaid ning ilmselgelt põhjendamatuid seisukohti, millega kohus ei ole otsuse tegemisel arvestanud.

4 (6)

Kohus leiab, et kostja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostja on vastuhagi esitamisel 21.03.2014 tasunud riigilõivu 200 eurot (maksekorraldus I kd tl 77), mis vastab vastuhagi esitamise ajal kehtinud RLS § 57 lg 1 ja lisa 1 kohaselt vastuhagi hinnalt 2350 eurot tasumisele kuuluvale riigilõivu soodusmäärale. Seega on vastuhagi esitamisel tasutud riigilõiv põhjendatud menetluskulu. Tulenevalt kohtuotsuses kindlaksmääratud menetluskulude jaotusest tuleb hagejalt kostja kasuks riigilõivu katteks välja mõista 42 eurot ( 0,21 x 200). Kostjat on menetluse käigus esindanud Gunnar Leht. Tegemist on olnud kostja lepingulise esindajaga TsMS §-s 218 lg 1 p 2 sätestatu kohaselt. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt (II köide tl 92) sisaldab kostja lepingulise esindaja kulu 1810 eurot järgnevat: 200 eurot hagi materjalidega tutvumise ja hinnangu andmise eest osalisena avansina (1,32 tundi), 204 eurot hagi materjalide analüüsi, hagiavaldusele vastuse koostamise, tõendite hankimise ja kohtule esitamise eest (4 töötundi, arvestades eelnevat avanssi), 228 eurot hageja seisukohtadega tutvumise, vastuväidete koostamise ja esitamise ning kohtus esindamise eest (3 töötundi), 190 eurot vastuhagi koostamise ja selle kohtule kogutud tõenditega esitamise eest (2,5 töötundi), 190 eurot kohtuistungiks valmistumise ja esindamise eest istungil (2,5 töötundi), 465 eurot istungiks ettevalmistamise ja esindamise eest istungil (6 töötundi), 228 eurot kohtumääruste ja hagiavaldusega tutvumise, täiendavate seisukohtade koostamise ja kohtule esitamise eest (3 töötundi) ning 114 eurot hageja seisukohtade ja dokumentide tutvumise, täiendavate seisukohtade koostamise ja kohtule esitamise eest (1,5 töötundi). Kostja lepingulise esindaja kulud on tõendatud OÜ Actio Õigusbüroo arvetega (II köide tl 9499). Seega on kostja lepingulise esindaja ajakulu hageja lepingulise esindaja ajakuluga võrreldes ligi kaks korda suurem. Asja mahtu ja keerukust arvestades ei ole selline erinevus kohtu arvates põhjendatud. Kostja lepingulisel esindajal on kulunud hagile kostja vastuse koostamise ja esitamisega seotud toiminguteks kokku 5,32 tundi ja vastuhagi esitamiseks 2,5 tundi. Kuigi hageja ei ole oma lepingulise esindaja ajakulu seoses hagiavalduse koostamisega eraldi näidanud, võib hageja lepingulise esindaja vastava kulu ning esindaja tunnitasu suurusest teha järelduse, et ajakulu seoses hagiavalduse koostamisega ei ole olnud ilmselt suurem kui kaks tundi. Kostja lepinguline esindaja on kulutanud hagile vastamiseks märkimisväärselt rohkem aega, kuigi vastuse maht ei ületa hagi mahtu. Kuigi hagi vastusele oli lisatud rohkearvuliselt tõendeid, pidas kohus 26.02.2014 eelistungil suurt osa neist tõenditest asjakohatuteks. Seetõttu vähemalt osa lepingulise esindaja ajakulust nende tõendite hankimisel ja hagi vastusele lisamisel oli mittevajalik. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja kirjalik vastus hagile ja hilisem vastuhagi ning neile lisatud tõendid on olnud suures osas kattuvad. Seetõttu kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu seoses hagile vastamise ja vastuhagi esitamisega on 4 töötunni ulatuses. Vajalik ja põhjendatud on kostja lepingulise esindaja ajakulu istungitel osalemiseks ettevalmistumise ja neil osalemise eest. Kohtuistungite protokollidest (I kd tl-d 63-65, I kd tl-d 107-109 ja II kd tl-d 9-19) nähtuvalt toimusid eelistungid ja kohtuistung 26.02.2014, 22.04.2014 ja 03.06.2014 kestusega kokku 8 tundi 20 minutit. On eluliselt usutav, et vahetult enne istungit vajas esindaja mõningast aega ka istungiks ettevalmistumiseks. Kohus loeb põhjendatuks ja vajalikuks kostja lepingulise esindaja ajakuluks seoses istungiteks ettevalmistumise ja istungitel osalemisega 10 tundi.

5 (6)

Kostja esindajal on kulunud menetluse uuendamise kohtumäärusega ja täpsustatud hagiavaldusega tutvumiseks ning täiendavate seisukohtade esitamiseks 10.10.2014 ja 17.11.2014 kokku 4,5 töötundi. Kuna need menetlustoimingud olid tingitud kohtu tegevusest ( kes menetluse asjas uuendas ja tegi hagejale ettepaneku oma nõudeid täpsustada, mida viimane ka tegi), ei saa nõustuda hageja seisukohaga, et täiendavate menetlustoimingutega seonduvad kostja kulud oleksid täiesti põhjendamatud. Samas tuleb nõustuda hagejaga selles, et nendes täiendavates seisukohtades avaldatu on suurel määral kattuv kostja poolt juba varasemas menetluses avaldatuga. Eelnevast tulenevalt peab kohus põhjendatuks ajakuluks seoses kostja täiendavate seisukohtade koostamisega 2 töötundi. Seega kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu on kokku 16 töötunni ulatuses. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 76 eurot (ilma käibemaksuta) jääb kohtupraktikas aktsepteeritud määradesse. Kuna OÜ Actio Õigusbüroo arvetes pole käibemaksu näidatud, asub kohus seisukohale, et kostja lepingulise esindaja kulus ei sisaldu käibemaksu. Seega vajalik ja põhjendatud kostja lepingulise esindaja kulu 16 töötunni eest on 1216 eurot. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb kostja lepingulise esindaja kulu katteks hagejalt välja mõista 364,80 eurot (0,3 x 1216). Seega tuleb hagejalt kostja menetluskulude katteks välja mõista kokku 406,80 eurot (42 + 364,80). TsMS §-s 445 lg 1 on sätestatud, et kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Nii hageja kui ka kostja on nõudnud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist ja menetluskulude väljamõistmist vastaspoolelt. Menetluskulude tasumise nõuded saab tasaarvestada TsMS § 445 lg 1 alusel. Poolte menetluskulude nõuete tasaarvestamise tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 737,70 eurot (1144,50 - 406,80). TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.