Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Tallinna Ringkonnakohus Krista Kirspuu, Tiit Kollom, Ande Tänav 17.03.2015, Tallinnas 2-12-33863 Roolid AS hagi Pilver Transport OÜ vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
20 553,71 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.10.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Roolid AS apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Roolid AS (RK 10015853), lepinguline esindaja Igor Sumarok Kostja Pilver Transport OÜ (RK 10284004), lepingulised esindajad adv. Denis Piskunov ja adv. Sille Lehtsaar
Kohtuistung
26.02.2015
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 23. oktoobri 2014 otsus ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista Pilver Transport OÜ-lt põhivõlg 17 050 eurot ja viivis 3 811,86 eurot Roolid AS kasuks.
3.Välja mõista Pilver Transport OÜ-lt Roolid AS kasuks viivis põhinõudelt (17 050 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 18.03.2015 kuni põhinõude tasumiseni.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.
Roolid AS menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta 95% ulatuses Pilver Transport OÜ kanda, 5% ulatuses Roolid AS kanda. Pilver Transport OÜ menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta tema enda kanda.
6.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Selgitused:
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud ja hageja nõue
29.08.2012 esitas Roolid AS Pärnu Maakohtule avaldused Pilver Transport OÜ vastu maksekäsu kiirmenetluses 5480,42 euro, 5474,52 euro, 5476,29 euro ja 1366,85 saamiseks. Kostja esitas tähtaegselt hageja nõuetele vastuväited ning Pärnu Maakohus andis 06.11.2012 määrustega nõuded üle hagimenetlusse Harju Maakohtule. 04.12.2012 esitas Roolid AS Harju Maakohtule hagi Pilver Transport OÜ vastu võla 5400 euro ja viivise väljamõistmiseks. Hageja sõlmis kostjaga pikaajalise koostöö raames kostja tellimuste alusel mitmeid erinevaid kaubaveolepinguid. Kaubaveolepingute nr. 39/2012, 29/2012/2, 32/2012 ja 33/2012 järgi võttis hageja endale kohustuse vedada kostja jaoks kaupu marsruudil Pärnu – St. Peterburg ning osutada kaupade tollivormistuse teenuseid. Kostja kohustus teenuste eest maksma kindlaksmääratud tasu. Hageja täitis nõuetekohaselt oma lepingujärgseid kohustusi ja toimetas kaupu saajale. Lepingute alusel esitas hageja kostjale 13.06.2012 arve nr. 698-2012 summas 1350 eurot, maksetähtpäevaga 26.06.2012.a, 13.06.2012.a arve nr. 699-2012 summas 1350 eurot, maksetähtpäevaga 26.06.2012.a, 13.06.2012.a arve nr. 700-2012 summas 1350 eurot, maksetähtpäevaga 26.06.2012 ning 13.06.2012.a arve nr. 701-2012 summas 1350 eurot, maksetähtpäevaga 26.06.2012.a. Kostja ei tasunud arveid vaatamata meeldetuletustele ning esitatud arvete alusel on kostja põhivõlgnevus 5400 eurot. Lisaks põhivõlgnevusele palus hageja kostjalt välja mõista viivise seadusjärgse määra alusel. 06.12.2012 esitas Roolid AS Harju Maakohtule hagi Pilver Transport OÜ vastu 1350 euro ja viivise väljamõistmiseks. Kaubaveolepingu nr. 29/2012/3 alusel võttis hageja endale kohustuse vedada kostja jaoks kaupu marsruudil Pärnu – St. Peterburg ning osutada kaupade tollivormistuse teenuseid. Kostja kohustus selle eest maksma kindlaksmääratud tasu. Hageja täitis nõuetekohaselt oma lepingujärgseid kohustusi ja toimetas kaupu saajale. Hageja ei saanud mingeid pretensioone kostjalt ega kaubasaajalt. Hagejale teadaolevalt tasus kaubasaaja kostjale raha toimetatud kauba eest täies ulatuses. Osutatud teenuste eest esitas hageja kostjale 18.06.2012 arve nr. 712-2012 summas 1350 eurot maksetähtpäevaga 02.07.2012. Kostja arvet ei tasunud ning tema põhivõlgnevus hageja eest on 1350 eurot. Lisaks põhivõlgnevusele palus hageja kostjalt välja mõista viivise seadusjärgse määra alusel.
11.12.2012 esitas Roolid AS Harju Maakohtule hagi Pilver Transport OÜ vastu võla 5400 euro ja viivise väljamõistmiseks. Kaubaveolepingute nr. 20/2012/3, 27/2012/2, 31/2012/2 ja 33/2012/2 järgi võttis hageja endale kohustuse vedada kostja jaoks kaupu marsruudil Pärnu – St. Peterburg ning osutada kaupade tollivormistuse teenuseid. Kostja kohustus selle eest maksma kindlaksmääratud tasu. Hageja täitis nõuetekohaselt oma lepingujärgseid kohustusi ja toimetas kaubad saajale. Hageja ei saanud pretensioone kostjalt ega kaubasaajalt. Hagejale teadaolevalt tasus kaubasaaja kostjale raha toimetatud kauba eest täies ulatuses. Lepingute alusel esitas hageja kostjale 05.06.2012 arve nr. 6592012 summas 1350 eurot, maksetähtpäevaga 18.06.2012, 07.06.2012 arve nr. 670-2012 summas 1350 eurot, maksetähtpäevaga 20.06.2012, 07.06.2012 arve nr. 669-2012 summas 1350 eurot, maksetähtpäevaga 20.06.2012 ning 13.06.2012 arve nr. 702-2012 summas 1350 eurot, maksetähtpäevaga 26.06.2012, kokku 5400 eurot. Kostja jättis arved tasumata ning kostja põhivõlgnevus hageja ees eeltoodud arvete alusel on 5400 eurot. Lisaks põhivõlgnevusele palus hageja kostjalt välja mõista viivise seadusjärgse määra alusel. 11.12.2012 esitas Roolid AS Harju Maakohtule hagi Pilver Transport OÜ vastu 6250 euro ja viivise väljamõistmiseks. Kaubaveolepingute 33/2012, 30/2012/2, 37/2012 ja 38/2012 järgi võttis hageja endale kohustuse vedada kostja jaoks kaupu marsruudil Pärnu – St. Peterburg ning osutada kaupade tollivormistuse teenuseid. Kostja kohustus selle eest maksma kindlaksmääratud tasu. Hageja täitis nõuetekohaselt oma lepingujärgseid kohustusi ja toimetas kaupu saajale. Hageja ei saanud mingeid pretensioone kostjalt ega kaubasaajalt. Lepingute alusel esitas hageja kostjale arved. Hageja esitas 07.06.2012 arve nr. 671-2012 summas 1350 eurot, maksetähtpäevaga 20.06.2012, 13.06.2012 arve nr. 695-2012 summas 2200 eurot, maksetähtpäevaga 26.06.2012, 13.06.2012 arve nr. 6962012 summas 1350 eurot, maksetähtpäevaga 26.06.2012 ning 13.06.2012 arve nr. 6972012 summas 1350 eurot, maksetähtpäevaga 26.06.2012. Kostja jättis arved tasumata ning tema põhivõlgnevus hageja eest on 6250 eurot. Lisaks põhivõlgnevusele palus hageja kostjalt välja mõista viivise seadusjärgses määras. 10.01.2013, 11.01.2013 ja 17.01.2013 määrustega liideti tsiviilasjad ühte menetlusse.
Kostja vastus hagile
Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et tema ja kostja vahel oleks olnud pikaajalist koostööd. Kostjal ei olnud hagejaga majanduslikke suhteid hagiavaldustes nimetatud veotellimuste alusel. Hageja nõue on põhjendamatu. Hageja ei ole ka tõendanud enda poolt veolepingute täitmist, kostjale arve esitamist ja kauba saatedokumentide originaalide saatmist. Kohtule esitatud lepingud on kostja nimel allkirjastanud AR, kes ei olnud kostja töötaja, mis nähtub kostja esitatud e-maksuameti väljavõttest. Rahvusvaheline autoveoleping pidi CMR konventsiooni kohaselt olema vormistatud kirjalikult. Hageja ei ole tõendanud, et ta on veotellimused vastu võtnud, need kinnitanud ja tagastanud õigustatud isikule faksi teel. Pärast hageja esindajalt pretensiooni saamist palus kostja endale saata pretensiooniga seotud tõendid. Hageja täitis kostja palve ja saatis e-posti teel 07.08.2012 need dokumendid. Kostjale saadetud dokumentide ja hagiavalduses viidatud dokumentide vahel on erinevus. Veotellimused allkirjastas AR ning kostja pitsat nendel oli tegelikust erineva kujuga. Samuti ei ole veotellimustel toodud telefoninumbrid kostja omad. Hageja arvetel ei ole toodud õiget kostja registrikoodi. Seetõttu on tegu võltsitud dokumentidega. Hageja esitatud tõendite järgi ei saa kindlaks teha, millal, kelle poolt ja mis sidevahendi abiga on need veotellimused kätte saadud. Samuti jääb ebaselgeks, millal, kelle poolt ja mis sidevahendi abiga on need aktsepteeritud. Kõik hageja esitatud veolepingud on
puudulikud, sest andmed kauba koguse ja kohtade kohta ei vasta CMR-des märgitud andmetele ning erineb kauba vastuvõtmise koht. Samuti erinevad andmed kauba peale laadimise koha osas.
10.Kõik veotellimused rahvusvaheliste vedude teostamiseks 2012 jooksul olid sõlmitud hageja ja International Baltic Service OÜ (pankrotis) vahel. Maakohtu otsuse põhjendused
11.Kohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
12.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja nõude aluseks olevad veolepingud allkirjastas kostja nimel AR, kes ei ole kostja töötaja; kostja juhatuse liikmeks oli JS, kes oli varem pankrotistunud OÜ International Baltic Services juhatuse liige; hageja osutab veoteenuseid ning kostja teostab tolli; kostja ei ole hagejale tasunud veolepingute alusel esitatud arveid. Pooled vaidlevad selle üle, kas AR oli õigus kostja nimel ja viimase esindajana sõlmida hagejaga veolepinguid Makroflexi veoks Eestist Venemaale ning kas hagejal on õigus nõuda kostjalt viidatud veolepingute alusel tasu ja viivise väljamõistmist.
13.Kohtule esitatud veotellimuste näol on tegemist veolepingutega, milliste täitmist tõendavad kohtule esitatud CMR-d. Pooled ei vaidle selle üle, et veolepingute järgi oli tegemist rahvusvaheliste vedudega, milliste osas kohaldub rahvusvahelise autokaubaveo konventsioon (CMR konventsioon).
14.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja nimel on AR sõlminud hageja kui vedajaga veotellimise/lepingu nr. 20/2012/3 22 000 kg Makroflexi vedamiseks Pärnust St Peterburgi hinnaga 1350 eurot. Veotellimuses on märgitud kauba peale ja maha laadimise kohad, kusjuures veos tuli peale laadida Pärnus ja maha laadida St. Peterburgis Uralskaja tänaval, maja nr 17 juures asuvas korpuses 6. Lepingus oli märgitud, et lepingu täitmise osas kohaldub CMR konventsioon ning lepingus oli märgitud veokite registrinumbrid 193MNR/057YHJ. Sarnaselt on AR kostja nimel sõlminud hagejaga veotellimused/lepingud nr. 31/2012/2, 27/2012/2 ja 33/2012/2 sama koguse Makroflexi veoks sama hinnaga Pärnust St Peterburgi. Lepingutes olid märgitud veokite numbriteks 818MHC/670YHF, 193MNR/257YHM, 818MHC/670YHF. Kõigil viidatud lepingul on märge, et arved tuleb saata aadressil Lao 25, Maardu. Kõigi lepingute järgi pidi kostja tasuma veo eest 14 päeva jooksul pärast arve ja kauba saatedokumentide originaalide saamist. Kõigil neljal lepingul oli kostja ümmargune tempel ning lepingute all oli märge, kus paluti hagejal kinnitada tellimus ja tagastada see faksiga.
15.Hageja esitatud CMR-dest nähtub, et sõidukitega nr 193MNR, 057YHJ, 818MHC, 670YHF ja 257YHM on Eestist veetud St Peterburgi Makroflexi, kuid kaup on Pärnu asemel peale laaditud Narvas. Kauba saajaks on märgitud OOO Apis ning saatjaks Baltkom OÜ. Tarnitud kauba brutokaal on olnud kahel korral 21 708 kg ning kahel korral 21 000 kg ehk veolepingutes kajastatuga võrreldes mõnevõrra väiksem. Kõigil CMR-del on peal kauba saaja venekeelne tempel kauba kättesaamise kohta koos kuupäevadega. Teostatud vedude eest koostas hageja kostjale arved nr. 659-2012, 669-2012, 670-2012, 702-2012.
16.Samuti nähtub asjas kogutud tõenditest, et AR sõlmis kostja nimel hageja kui vedajaga eelviidatud lepingutega analoogilistel tingimustel veotellimised/lepingud nr. 39/2012, 29/2012/2, 32/2012, 33/2012 22 000 kg Makroflexi vedamiseks Pärnust St Peterburgi hinnaga 1350 eurot. Veotellimustes on märgitud kauba peale ja maha laadimise kohad, kusjuures veos tuli peale laadida Pärnus ja maha laadida St. Peterburgis Uralskaja tänaval, maja nr 17 juures asuvas korpuses 6. Lepingutes oli märgitud, et lepingute täitmise osas kohaldub CMR konventsioon ning lepingutes oli märgitud veokite registrinumbrid 816MHC/273YHG, 924MNJ/405YHF, 419MHB/317ZB ja 817MHC/258YHM. Kõigil neljal lepingul on märge, et arve tuleb saata aadressil Lao 25, Maardu. Kõigil neljal lepingul oli kostja ümmargune tempel. Veotellimuste all oli märge, kus paluti hagejal
kinnitada tellimus ja tagastada see faksiga. Lepingute järgi pidi kostja tasuma veo eest 14 päeva jooksul pärast arve ja kauba saatedokumentide originaalide saamist.
17.Hageja esitatud CMR-dest nähtub, et sõidukitega nr 817MHC, 273YHG, 924MNJ, 405YHF, 419MHB, 317ZB, 817MHC ja 258YHM on Eestist veetud St Peterburgi Makroflexi, kuigi kaup on Pärnu asemel peale laaditud Narvas. Kauba saajaks on märgitud OOO Apis ning saatjaks Baltkom OÜ. Tarnitud kauba brutokaal on olnud kahel korral 21 000 kg, ühel korral 21 957 kg ning ühel korral 21 240 kg. Seega on CMR-del kajastatud kauba kaal mõnevõrra väiksem veolepingutes toodud kauba kaalust. Kõigil CMR-del on peal venekeelne tempel kauba kättesaamise kohta koos kuupäevadega. Vedude eest koostas hageja kostjale arved nr. 698-2012, 699-2012, 700-2012 ja 701-2012.
18.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et AR sõlmis kostja esindajana hagejaga eelmiste lepingutega võrreldes samasugustel tingimustel veotellimise/lepingu nr. 37/2012, veokite numbritega 192MNR/318ZB ning veotellimuse/lepingu nr. 38/2012, veokite numbritega 550MNR/661YHL. Samuti on AR Pilver Transport OÜ esindajana sõlminud hagejaga veotellimise/lepingu nr. 30/2012, millega telliti 2,5 tonni kaaluvate seadmete vedu Maardust Moskva oblastis asuvasse Elektogorski linna. Veokite numbriteks on 007MLZ/056YHJ. Kõigil kolmel lepingul oli märge, et arve tuleb saata aadressil Lao 25, Maardu. Kõigil lepingutel on kostja ümmargune tempel. Veotellimuste all oli märge, kus paluti hagejal kinnitada tellimus ja tagastada see faksiga. Lepingute järgi pidi kostja tasuma veo eest 14 päeva jooksul pärast arve ja kauba saatedokumentide originaalide saamist.
19.Hageja esitatud CMR-dest nähtub, et sõidukitega nr. 192MNR, 318ZB, 550MNR ja 661YHL on Narvast veetud St Peterburgi Makroflexi. Kauba saajaks on märgitud OOO Apis ning saatjaks Baltcom OÜ. Tarnitud kauba brutokaalud olid 21 240 kg, 21 708 kg ning 21 957 kg, mis on mõnevõrra väiksemad veolepingutes märgitust. Kõigil CMR-del on peal venekeelne tempel kauba kättesaamise kohta koos kuupäevadega. Ühe CMR-ga on veetud mitte Makroflexi, vaid varustust äravoolude puhastamiseks. Antud CMR-l on kauba saatjaks märgitud Pilver Transport OÜ ning saajaks OOO NPK Promyshlennaya Komplektacya Peterburis. Kaupa on veetud koguses 2508 kg ning see on maha laetud Moskva oblastis, Elektrogorskis. Kauba eest on hageja koostanud kostjale arved nr. 6952012, 696-2012 ja 697-2012.
20.Ühtlasi on AR kostja esindajana sõlminud veotellimuse/lepingu 29/2012/3 22 000 kg Makroflexi vedamiseks Pärnust St Peterburgi hinnaga 1350 eurot. Veotellimuses on märgitud kauba peale ja maha laadimise kohad, kusjuures veos tuli peale laadida Pärnus ja maha laadida St. Peterburgis Uralskaja tänaval, maja nr 17 juures asuvas korpuses 6. Lepingus oli märgitud, et lepingu täitmise osas kohaldub CMR konventsioon ning lepingus oli märgitud veokite registrinumbrid 419MHB/317ZB. Lepingu järgi tuli arve saata aadressile Lao 25, Maardus ning lepingule oli märgitud ümmargune Pilver Transport OÜ tempel. Veotellimuse all on märge, kus paluti hagejal kinnitada tellimus ja tagastada see faksiga.
21.Hageja esitatud CMR-st nähtub, et 21 000 kg Makroflexi on Narvast veetud St Peterburgi, Uralskaja tänavale. Kauba saatjaks on märgitud Baltkom OÜ. Kaup on veetud veokitega nr 419MHB ja 256YHM. CMR-l on tempel kauba kättesaamise kohta. Lepingu järgi pidi kostja tasuma veo eest 14 päeva jooksul pärast arve ja kauba saatedokumentide originaalide saamist. Lepingu alusel koostas hageja kostjale arve nr. 712-2012.
22.Seega on tõendatud AR poolt kostja nimel veolepingute nr. 20/2012/3, 27/2012/2, 31/2012/2, 33/2012/2, 39/2012, 29/2012, 32/2012, 33/2012, 30/2012/2, 37/2012, 38/2012 ja 29/2012/3 sõlmimine. Kuigi hageja ei ole väljendanud oma nõustumust faksi teel saadetult kirjalikul viisil, on ta seda teinud oma teoga, sest kohtule esitatud CMR-dest nähtuvalt on hageja asunud tellitud vedusid teostama. Seega oli hageja nõustunud talle saadetud pakkumistega veolepingute sõlmimiseks.
23.Veolepingutest tulenevate kohustuste täitmist tõendavadki esmajoones kohtule esitatud CMR-d. Kõigil CMR-dele on kantud templid kauba kättesaamise aja kohta ning CMR konventsioonist ei tulene, et kauba saaja oleks pidanud oma allkirjaga kinnitama kauba kättesaamist. Kõigil CMR-del on märgitud sama kauba kättetoimetamise aadress, mis on kirjas veotellimustel. Ainuüksi asjaolu, et rahvusvahelistel CMR-del on kauba peale laadimise kohaks märgitud Pärnu asemel Narva, ei lükka ümber veo teostamist, sest kaup võidi vedada siseriikliku veo korras esmalt Pärnust Narvasse. Erinevused CMR-des ning veotellimustes märgitud kauba kogustes ei ole märkimisväärsed. Kostja ei ole ühelgi viisil tõendanud ega välja toonud, et kauba saaja ei oleks viidatud CMR-de alusel kaupa kätte saanud või oleks esitanud vedajale kauba või selle koguse osas pretensioone. Isegi juhul, kui CMR-de alusel tarniti kaupa väiksema kaaluga, kui oli kirjas veotellimuses, ei vabane veo tellija ainuüksi sellise erinevuse tõttu veo eest tasumise kohustusest.
24.Ebaõige on kostja väide, et hageja ei saatnud talle pärast veo teostamist arveid ega CMR originaaldokumente. Tunnistaja JS kinnitas, et hageja saatis talle vaidlusaluste vedude arveid koos CMR-dega, millised ta saatis omakorda edasi OÜ-le Logiterra. Seega sai kostja veolepingute alusel arved ja CMR-d kätte, kuid ei pidanud võimalikuks neid tasuda, sest kostja ei pidanud ennast lepingute pooleks.
25.Kostja esitas kohtule täiendavalt ilma allkirjadeta veotellimused nr. 29/2012, 38/2012, 37/2012, 34/2012, 33/2012, 32/2012, 35/2012, 40/2012, 41/2012, mis kannavad samu numbreid, nagu hagi aluseks olevad veotellimused, kuid millistele on tempel „OÜ Pilver Transport“ kantud hageja esitatud veotellimustega võrreldes erineval moel. Kostja ei esitanud tõendeid selle kohta, et sai kohtule esitatud veotellimused nimelt hagejalt vastuseks viimase pretensioonile esitatud päringule. Seega ei tõenda kostja esitatud tõendid seda, et ta ei ole saanud hagejalt vedude teostamist tõendavaid CMR-e ja arveid lepingute alusel. Samuti ei tõenda kostja esitatud tõendid seda, et hageja nõude aluseks olevad veotellimused oleksid kõik võltsitud.
26.Eeltoodu alusel on hageja tõendanud kokkulepete sõlmimist kostja esindajaks peetud AR vahendusel vedude tellimiseks ning hageja on tõendanud kõigi veolepingute alusel kokku lepitud vedude teostamist.
27.Kõigi kohtule esitatud CMR-de kohaselt (välja arvatud CMR nr. 870, kus on kauba saatjaks märgitud kostja) on montaaživahu Makroflex saatja Venemaale olnud OÜ Baltkom. Hageja väited selle kohta, et kostja oli OÜ Baltkom ekspedeerijaks ja korraldas viimase arvel vedusid, ei ole ühegi tõendiga tõendatud.
28.Tõendatud ei ole, et kostja andis AR volituse sõlmida tema nimel veolepinguid. Samuti tuleneb kohtule esitatud tõenditest, et AR ei olnud kostja töötaja. Juba kostja vastusest hageja pretensioonile 01.08.2012 nähtub, et kostja eitas veotellimuste esitamist. Kostja selgitas oma vastuses, et veod on tellitud AR poolt, kes ei ole kostja töötaja, vaid Logiterra OÜ töötaja.
29.Hageja esitatud volikirjast nähtub, et kostja oli JS kaudu volitanud AR esindama ettevõtet ERAA-s ning võtma vastu ja ära andma TIR-vihikuid ning teelubasid. Volikiri kehtis kuni 14.03.2012. Antud volikiri ei andnud AR õigust esindada kostjat veolepingute sõlmimisel. Lisaks oli volikirja kehtivus vaidlusaluste lepingute sõlmimise ajaks lõppenud.
30.Kostja esitatud AR nõudeavaldusest OÜ-le International Baltic Service nähtub, et tal oli sõlmitud nimetatud ettevõttega tööleping 02.04.2007, mis kehtis kuni OÜ International Baltic Service pankroti väljakuulutamiseni 08.02.2013. Töölepingu kohaselt töötas AR OÜ-s International Baltic Service logistikuna. OÜ International Baltic Service maksis AR töötasu.
31.AR kinnitas maakohtu istungil, et töötas International Baltic Services OÜ-s ja läks 2012 tööle OÜ-sse Logiterra. Viimases ettevõttes töötas ta logistikuna. Ta kinnitas, et ei töötanud kostja juures ning et Pilver Transport OÜ ei ole talle andnud rohkem volikirju peale toimikus oleva volikirja, millega teda volitati ERAA-s TIR vihikute osas. Palka maksid
tunnistajale esmalt OÜ International Baltic Services ja hiljem OÜ Logiterra. Tunnistaja JS kinnitas, et AR töötas varem OÜ-s International Baltic Service ning seejärel OÜ-s Logiterra. JS väitis, et andis AR õiguse esindada kostjat ERAA-s. See volikiri anti tunnistaja JS sõnul AR viimase abikaasa töö abistamiseks. Kummagi tunnistaja ütlusest ega ühestki asjas kogutud tõendist ei nähtu, et AR oleks kostjaga olnud sõlmitud mõni muu leping, näiteks käsundusleping.
32.Hageja ei ole viidanud ega tõendanud, et kostja oleks teinud hagejale või AR mõne avalduse, milles ta oleks nimetanud AR enda esindajaks või andnud AR volituse kostjat esindada. Samuti ei ole tõendatud, et kostjal oleks olnud hagejaga lepingust või muust võlasuhtest tulenev kohustus, mida ta täitis kolmanda isiku ehk AR abil. Seega ei kuulu kohaldamisele ka TsÜS § 118 lg. 1 ja § 132 lg. 2.
33.Nõustuda ei saa hageja väidetega, et kuna kostja kasutas AR pidevalt oma majandustegevuses ning hageja ja kostja vahel oli varem pikaajaline koostöö, kus AR kostjat esindas, vastutab kostja AR käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest. Selliseid asjaolusid esitatud tõenditest ei nähtu. Samuti ei ole tõendatud vastavalt TsÜS § 118 lõikele 2, et AR käitumine ja avaldused mõjutasid hagejat mõistlikult uskuma, et AR on volitus antud ning kostja teadis või pidi teadma, et AR tema esindajana tegutses ja talus sellist tegevust. Seesuguseid asjaolusid asjas kogutud tõendite pinnalt samuti järeldada ei saa.
34.Kahe veolepingu ja arve alusel ei saa järeldada hageja ja kostja vahelist pikaajalist koostööd ega seda, et kostja kasutas AR pikaajaliselt ning pidevalt oma majandus- ja kutsetegevuses. Kostja endine juhatuse liige JS väitis vande all antud ütlustes, et ta tegutses varem koos partneritega OÜ-s International Baltic Servies. Kui tema teed partneritega OÜs International Baltic Services lahku läksid, oli neil kokkulepe abi osutamise kohta. Kuna OÜ International Baltic Services arved olid suletud, paluti tal maksta mõningaid arveid, milleks kanti raha. Seega võis ülalkirjeldatud kolmel juhtumil olla tegemist nende OÜ International Baltic Services kohustustega hageja ees, millised vormistati ümber kostjale ning milliseid kostja oli nõus kandma. Lisaks võis olla tehingutega, mille tegemise AR poolt kostja nimel viimane heaks kiitis läbi arvete tasumise.
35.Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja tasus hagejale 01.06.2012 veel arvete nr. 471, 515, 516, 517, 518, 563, 564 alusel 9100 eurot, 11.06.2012 arvete nr. 599, 600, 565, 566, 618 alusel 6750 eurot. Kas tasutud arved olid esitatud kostjale või mõnele teisele isikule ning millistel õiguslikel alustel arved esitati, pangakonto väljavõttest iseenesest järeldada ei saa. Pangakonto väljavõttest ei saa järeldada, et hageja ja kostja vahel oli juba varem kujunenud pikaajaline koostöö, kus AR esindas kostjat.
36.Kostja esitatud päringust OOO Apis esindajale GŽ-le ja viimase vastusest sellele 21.02.2014 nähtub, et GŽ korraldas 2012 maist kuni juunini Makroflexi vedu Eestist Venemaale läbi International Baltic Service OÜ ning alates 15. juunist kuni 30. septembrini läbi OÜ Logiterra. Tema vastuse järgi oli tal sõlmitud OÜ-ga Logiterra ekspedeerimise leping 15.06.2012 kuni 30.09.2012. International Baltic Service OÜ pangakonto väljavõttest perioodil 02.01.2012 kuni 31.12.2012 nähtub, et nimetatud ettevõte on tõesti tasunud hagejale korduvalt arveid.
37.OOO Apis vastuse kohaselt ei omanud antud ettevõte kostjaga perioodil 01.05.2012 kuni 30.09.2012 lepingulisi suhteid ega tellinud viidatud ajal Makroflexi tarneid. Ettevõte tellis 2012 maist kuni juunini Makroflexi tarneid Eestis OÜ-lt Baltic International Service ning alates 15. juunist kuni 30. septembrini firmalt Logiterra.
38.Viidatud tõenditest võib järeldada, et kauba saajal OOO Apis olid kuni 15.06.2012 lepingulised suhted OÜ-ga Baltic International Services. Antud kinnitus läheb kokku JS ütlustega, milliste kohaselt tellis hagejalt vedusid kuni 15.06.2012 OÜ International Baltic Services, kelle arveid kostja osaliselt tasus. GŽ vastusest päringule nähtub, et alates 15.06.2012 oli OOO Apis ekspedeerimisleping OÜ-ga Logiterra, kus töötas AR. Tõenditest ei saa kuidagi järeldada, et hagejal ja kostjal oleks olnud pikaajaline koostöö
Makroflexi vedude korraldamiseks Eestist Venemaale või et kauba saaja OOO Apis oleks kostjalt tellinud vedude korraldamist ning oleks kostjale vedude korraldamise eest tasunud.
39.Tunnistaja JS avaldas, et ta ei ole AR andnud korraldusi pärast seda, kui nimetatud isik OÜ-sse Logiterra tööle läks. Samuti kinnitas JS, et Makroflexi vedusid tellinud OÜ International Baltic Services klient ehk OOO Apis läks üle OÜ-sse Logiterra ning see klient ei ole esitanud kostja kaudu hagejale vedude tellimusi.
40.Tunnistaja AR kinnitas, et OÜ International Baltic Services Makroflexi vedu puudutavad lepingud läksid alguses üle OÜ-le Logiterra, kuid pärast kostjale. Millal ja kuidas täpselt lepingud kostjale üle läksid, tunnistaja seletada ei osanud. Tunnistaja väitis, et korraldusi vaidlusaluste veolepingute sõlmimiseks andsid talle kostja juhatuse liikmed JS ja OP telefoni teel ning tunnistajal oli algusest peale enda käes ka kostja tempel. Erinevusi kostja pitsatite ja tema kasutuses olnud pitsati vahel tunnistaja selgitada ei osanud. Tunnistaja vormistatud veotellimused läksid tema ütluste järgi posti teel hagejale, sest tunnistaja töötas kodus. Kostja esitatud pitsatite jäljenditest nähtub, et tegelikult kasutas kostja teistsugust pitsatit, kui oli kantud hageja nõude aluseks olevatele veotellimustele. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et vaidlusalustele lepingutele olid kantud tunnistaja AR telefoni numbrid, mitte kostja omad.
41.Hageja esitatud e-kirjadest nähtub, et AR suhtles tellitud vedude küsimuses hageja töötaja G-ga e-posti teel. Samuti suhtles hageja töötaja G kostja töötaja ST-ga seoses TIR vihikute ja kauba deklaratsioonidega. Nimetatud isikute kirjavahetuses on märgitud ka vedusid teostavate sõidukite numbrid, kuid need ei ühti nende veokite numbritega, millised on märgitud hageja nõude aluseks olevates veotellimustes. Esitatud e-kirjad ei tõenda, et nimelt kostja tellis hagejalt hagi nõude aluseks olevad veod või et hageja ja kostja vahel oli varasemalt analoogiliste lepingute sõlmimisel pikaajaline koostöö. Hageja esitas kohtule ka kauba tollideklaratsioonid, mille järgi on OÜ Baltckom saatnud kaupa LLP-le Meridian ja OOO-le Apis, kuid kostja ei eitanud iseenesest tollideklaratsioonide vormistamist. Tollideklaratsioonidest ei saa järeldada, et veo tellija oli kostja.
42.AR ja GŽ e-kirjadest nähtub, et GŽ teatas, millal toimuvad maksed seoses OÜ-ga Pilver Transport. Maksete osas on viidatud tellimuste numbritele, kuid need ei ühti hageja nõude aluseks olevate veotellimuste numbritega. Seega ei tõenda antud tõend hageja väidet, et kostja sai vaidlusaluste vedude korraldamise eest tasu kauba saajalt. Hageja esitatud maksedokumentidest nähtuvad maksete tegemised hagejale Cambridge Associates Ltd poolt, kuid need maksed ei seondu vaidlusaluste veotellimustega. Ühelgi viisil ei saa nendest e-kirjadest järeldada, et AR tegutses kostja esindajana või kostja nimel.
43.Eelviidatud tõenditest kogumis ei tulene, et kostja kasutas AR pidevalt oma majandus või kutsetegevuses. Samuti ei saa esitatud tõendite alusel järeldada, et hageja võis kostja käitumisest kuidagi mõistlikult järeldada, et kostja andis AR volituse ning kostja teadis või pidi teadma lepingute sõlmimise ja vedude teostamise ajal, et AR on vaidlusalused veod kostja esindajana hagejalt tellinud. Üksnes AR on kohtus antud ütlustes väitnud, et sai kostja juhatuse liikmetelt korraldusi veolepingute sõlmimiseks, kuid ta ei suutnud konkretiseerida, kelle käest täpselt ja millal. Millisel põhjusel täitis AR kui OÜ Logiterra töötaja teise juriidilise isiku juhatuse liikmete väidetavaid kohustusi, ei ole tema ütlustest võimalik järeldada. OOO Apis esindaja on oma kirjalikus vastuses päringule väitnud, et ettevõte tellis veo korraldamist vaidlusaluste lepingute sõlmimise ajal nimelt OÜ-lt Logiterra, kelle töötaja oli AR. Tunnistaja AR kinnitas, et OÜ Logiterra oli Makroflexi vedude korraldaja, kuid millal või kuidas läks vedude korraldamise kohustus üle kostjale, tunnistaja seletada ei osanud. Kuivõrd tunnistaja AR ütlused temale mistahes käsundi andmise kohta kostjalt on ebakonkreetsed ega lange kokku teiste asjas kogutud tõenditega, ei saa neid ütlusi lugeda usaldusväärseteks. Ühestki teisest kohtule esitatud tõendist (peale AR ütluste) ei nähtu, et kostja oleks AR andnud käsundeid või korraldusi enda
esindamiseks või, et kostja oleks teadnud, et AR teda esindab või et kostja oleks AR pidevalt kasutanud oma vedude korraldamist puudutavas majandustegevuses.
44.Kostja esitatud OÜ Logiterra 13.08.2012 e-kirjast nähtub, et nimetatud ettevõte on kellelegi I-le saatnud andmed mais ja juunis toimuvate peale laadimiste kohta. E-kirjas toodud loetelusse kantud sõidukite numbrid ja vedude kuupäevad ühtivad vaidlusaluste vedude kuupäevade ning sõidukite numbritega. Seega tõendab antud tõend kostja väiteid, et vaidlusaluste vedude tegelik tellija võis olla OÜ Logiterra, kus töötas tunnistaja AR.
45.Samuti on kostja esitanud OÜ Logiterra 13.08.2012 e-kirja kellelegi I-le, milles on märgitud, et on koostatud tasumata arvete register. Nimetatud registris on muuhulgas kajastatud võlgnevus hageja ees. Kostja on väitnud, et I oli OÜ Logiterra raamatupidaja ning kirjavahetus tõendab OÜ International Baltic Services poolt hagejalt teenuste tellimist ja hiljem samade teenuste tellimist hagejalt OÜ Logiterra poolt. Kostja esitatud tõenditest võib järeldada üksnes seda, et OÜ-l Logiterra oli võlgnevus hageja ees ja seega olid OÜ-l Logiterra majanduslikud suhted hagejaga.
46.Kostja esitatud e-kirjadest GŽ ja AR vahel nähtub, et GŽ oli saatnud tollel ajal OÜ-s International Baltic Service töötanud AR erinevaid tabeleid, kuid mida need puudutavad ja kuidas need on seotud käesoleva vaidlusega, tõendist siiski järeldada ei ole võimalik. Kostja esitatud hageja arvest nr. 656-2012 nähtub, et see oli faksitud Männiku Auto OÜle, kuid millist asjaolu on kostja soovinud tõendiga tõendada, kostja seisukohtadest ei nähtu. Seega asjas kogutud tõendid ei tõenda kostja ja hageja vahel veolepingute sõlmimist ning kostja poolt AR lepingute sõlmimiseks mistahes volituste või käsundite andmist. Asjas kogutud tõendite järgi ei ole AR tegevust võimalik omistada kostjale.
47.Vaidlusalused veolepingud sõlmis kostja nimel ilma esindusõiguseta AR. Tegemist on tühiste tehingutega, millised ei saa kostjale kaasa tuua siduvaid õiguslikke kohustusi. Kostja ei ole vaidlusaluseid veolepinguid hiljem heaks kiitnud.
48.Hageja väited selle kohta, et kostja pidi vaidlusaluste vedude eest hagejale tasuma, sest ta oli kauba saatjaga OÜ-ga Baltkom ühte kontserni kuuluv ettevõte ning kostja võttis ettevõttena üle pankrotistunud OÜ International Baltic Services, ei ole tõendatud. Kostja äriregistri väljavõttest nähtub, et kostja tegeles kaubavedudega maanteel ja JS oli kostja juhatuse liige 03.04.2009 kuni 12.06.2012. Kostja osanik oli ta 17.08.2011 kuni 06.06.2012. OÜ Baltkom äriregistri väljavõtte järgi tegeleb antud ettevõte veoste ekspedeerimisega. JS oli ka selle ettevõtte osanik ajavahemikul 17.08.2010 kuni 31.10.2012 ning ta on alates 17.08.2012 ettevõtte juhatuse liige. Seega ei ole kostja OÜ Baltkom ema- ega tütarettevõte ega vastupidi. Tegemist ei ole samasse kontserni kuuluvate ettevõtetega. Asjaolu, et nimetatud kahe isiku juhatuse liikmeks ja osanikuks oli JS, ei too kaasa õiguslikke sidemeid nende kahe juriidilise isiku enda vahel. Ainuüksi sellest asjaolust tulenevalt ei saa omistada kostjale kohustust tasuda vedude eest, kus kauba saatjaks on olnud OÜ Baltkom.
49.Kostja kodulehe väljavõttest nähtub, et kostja on seal ennast nimetanud mitmete transporditeenuseid osutavate ettevõtete emaettevõtteks. Samas ei ole kodulehele märgitud, et kostja oleks OÜ Baltkom emaettevõte. Ainuüksi kostja kodulehe andmetele toetudes ei saanud hageja järeldada, et AR kui OÜ Logiterra töötajal on olemas õigused kostja esindamiseks veolepingute sõlmimisel.
50.Kohtu 08.02.2013 määrusest tsiviilasjas nr. 2-12-51207 nähtub, et kohus rahuldas OÜ International Baltic Services pankrotiavalduse ning kuulutas nimetatud ettevõtte pankroti välja 08.02.2013 kell 14.00. Määruses on kajastatud ajutise halduri aruannet, mille kohaselt hakkas võlgniku majanduslik olukord halvenema 2011. Võlgniku püsivad makseraskused tekkisid ajutise halduri hinnangul 2012 kolmandas kvartalis. Ajutise halduri aruande järgi oli OÜ International Baltic Services võõrandanud vaid kaks sõidukit kostjale (kes on määruses märgitud kui OÜ PT). Ajutine haldur on viidanud, et võivad esineda alused tehingute tagasivõitmiseks, kuid tema ega pankrotimääruse teinud kohus ei
ole tuvastanud ettevõtte üleminekut. VÕS § 180 lg. 1 ja § 182 lg. 1 kohaselt ei saa üksnes kahe sõiduki võõrandamisest kostjale järeldada kogu OÜ International Baltic Services ettevõtte üleminekut. Muid tõendeid, mis tõendaksid hageja väiteid ettevõtte ülemineku kohta, kohtule esitatud ei ole.
51.Harju Maakohtu 04.04.2013 otsusega tsiviilasjas nr. 2-12-32943 rahuldati Tornado Trans OÜ hagi kostja vastu. Otsuse kohaselt osutas Tornado Trans OÜ kostjale veoteenuseid veotellimuste alusel, millised oli allkirjastatud AR poolt. Kostja eitas veolepingute sõlmimist. Kohus rahuldas hageja nõude, tuginedes erinevate tunnistajate ütlustele ning leidis, et kostja oli üle võtnud OÜ IBS kohustused. Samuti luges kohus tunnistajate ütlustega tõendatuks, et AR oli volitatud kostja nimel lepinguid vormistama. Nimetatud maakohtu otsus ei tõenda antud asjas hageja nõude põhjendatust. Antud asjas ja tsiviilasjas nr. 2-12-32943 on erinevad pooled ning erinevad on ka nõuete aluseks olevas asjaolud ja kohtute hinnatavad tõendid.
52.Harju Maakohtu 01.10.2013 otsusest tsiviilasjas nr. 2-12-33859 nähtub, et OÜ Irtimid esitas kostja vastu lepingulise nõude analoogilistel asjaoludel. Hagejal oli sõlmitud kostjaga veolepingud kaupade tarnimiseks Pärnust Sankt-Peterburgi ning kostja ei täitnud oma kohustusi. Kostja viitas, et ta ei ole lepinguid sõlminud ning need on allkirjastatud AR poolt, kes ei ole kostja töötaja. Kohus leidis asja lahendamisel, et hageja ei olnud veolepingute pooleks, sest CMR-de järgi oli vedajaks AS Roolid. Nõude loovutamisele hageja ei tuginenud. Tunnistajate ütlusi hinnates leidis kohus, et ei ole tõendatud lepingute sõlmimine kostja poolt. Ka antud otsus ei ole käesolevas vaidluses hinnatav kohtu jaoks siduva tõendiga, sest tsiviilasjas nr. 2-12-33859 on käesoleva asjaga võrreldes erinevad pooled, erinevad nõude aluseks olevad asjaolud ja erinevad tõendid. Apellatsioonkaebus
53.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada ning menetluskulud jätta kostja kanda.
54.Maakohus tuvastas ebaõigesti, et AR ei olnud pädevust veotellimusi vormistada ja allkirjastada. Harju Maakohtu 04.12.2013 otsuse tsiviilasjas nr. 2-12-32943 kohaselt esitas OÜ Tornado Trans kohtule 6 veotellimust/lepingut, millest kaks on poolt vahel sõlmitud mais ja neli juunis 2012. Seega on nimetatud tsiviilasjas tegemist sama ajavahemiku nagu käesolevas asjas. OÜ Tornado Trans veotellimused olid varustatud OÜ Pilver Transport pitsatiga ja OÜ Pilver Transport poolt allkirjastatud AR poolt. Nimetatud tsiviilasjas väitis ka OÜ Pilver Transport, et AR ei olnud õigust teha OÜ Pilver Transport nimel tellimusi ja sõlmida lepinguid. Maakohus leidis, et AR oli volitatud OÜ Pilver Transport nimel lepinguid vormistama. Sama otsusega tuvastati, et korraldused veolepingute vormistamiseks andsid AR JS või OP, kes olid OÜ Pilver Transport juhatuse liikmeteks. Käesoleva asja lahendamiseks on oluline, et kohtuotsusega tuvastati, et AR oli õigus tegutseda OÜ Pilver Transport nimel hagejale veotellimuste esitamise ajal, ta täitis OÜ Pilver Transport käsundeid ning tegutses just OÜ Pilver Transport huvides. Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.2013 otsusega on küll maakohtu otsus osaliselt tühistatud, kuid ainult väljamõistetud põhivõlgnevuse suuruse osas. Ülejäänud osas toetas ringkonnakohus maakohut. Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.2013 kohtuotsus jõustus 29.01.2014.
55.Jõustunud Harju Maakohtu 01.10.2013 otsusega tsiviilasjas nr. 2-12-33859 tuvastati, et vaatamata asjaolule, et AR ei olnud ametlikult OÜ Pilver Transport töötaja, andsid talle OÜ Pilver Transport nimel korraldusi OÜ Pilver Transport juhatuse liige JS ning OÜ Pilver Transport juhatuse liige ning pearaamatupidaja OP. AR oli õigus allkirjastada veolepinguid OÜ Pilver Transport nimel. JS ütlused selle kohta, et AR ei kasutatud OÜ-ga Pilver Transport seotud tööülesannete täitmiseks, on ümber lükatud nii tunnistajate AR ja OP ütluste kui ka kostja 14.03.2011 volikirjaga, millega volitatakse AR esindama kostjat
ERAA-s, võtma vastu ja ära andma TIR-vihikuid ning teelubasid. Samas kohtuotsuse kohaselt on tegemist kaubaveoga, mis toimus mais ja juunis 2012.
56.Seega ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht, et Harju Maakohtu 01.10.2013 otsus tsiviilasjas nr. 2-12-33859 ei tõenda antud asjas hageja nõude põhjendatust kuna tsiviilasjas nr. 2-12-33859 on erinevad pooled ning erinevad on ka nõuete aluseks olevad asjaolud ja kohtute hinnatavad tõendid. Käesoleva asja lahendamiseks on oluline, et kohtuotsusega tuvastati, et AR oli õigus tegutseda OÜ Pilver Transport nimel hagejale veotellimuste esitamise ajal, ta täitis OÜ Pilver Transport käsundeid ning tegutses just OÜ Pilver Transport huvides.
57.Harju Maakohtu 04.12.2013 otsust tsiviilasjas nr. 2-12-32943, Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.2013 otsust samas asjas, Harju Maakohtu 01.10.2013 otsust tsiviilasjas nr. 2-1233859, tunnistaja AR ütlusi ning asjas kogutud tõendeid nende kogumis analüüsides, tuleb asuda seisukohale, et hagejale veotellimuste esitamise ajal oli AR pädevus OÜ Pilver Transport nimel veotellimusi vormistada ja allkirjastada.
58.Arvestades tunnistaja JS ütlusi selle kohta, et Baltcom OÜ, kes oli kaubasaatjaks saatelehtede järgi, ei osuta ega sõlmi transportvedude tehinguid ning Logiterra OÜ-ga JSil suhteid ei olnud, saab järeldada, et transpordi korraldamisega Baltcom OÜ jaoks tegeles OÜ Pilver Transpot.
59.Hageja palub asja materjalide juurde võtta Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.2013 otsuse tsiviilasjas nr. 2-12-32943. Maakohus tagastas selle alusetult. Hageja ega tema lepinguline esindaja ei osalenud eelviidatud asjas ning ei saanud teada Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.2013 otsuse tegemisest või jõustumisest, et esitada see maakohtu määratud tähtajaks. Nimetatud otsuse lisamine on vajalik, kuna see on lahutamatult seotud maakohtu 04.12.2013 otsusega tsiviilasjas nr. 2-12-32943. Vastus apellatsioonkaebusele
60.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
61.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada kohtuotsus osaliselt või täielikult ja teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ning apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega hagi rahuldatakse osaliselt.
62.Apellatsioonkaebuse resolutsioonis palub apellant tühistada Harju Maakohtu 23.10.2014 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-12-33863 täies ulatuses ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses. Maakohtus palus hageja kostjalt põhinõudena välja mõista 18 400 eurot ja viivise. Maakohus tuvastas, et hageja on nõude veolepingu nr 33/2012 alusel esitanud kaks korda. Seetõttu leidis maakohus, et hageja nõue 1350 euro ulatuses tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuses ei esitanud apellant maakohtu nimetatud seisukohale vastuväiteid. Kuivõrd asja materjalidest nähtuvalt nõuab hageja veotellimuse/lepingu 33/2012 (I kd, tlk 133 ja I kd, tlk 221) alusel summade tasumist kaks korda e 2x1350 eurot, siis nõustub kolleegium maakohtu otsusega selles osas, et hageja nõue summas 1350 eurot tuleb jätta rahuldamata.
63.Maakohus luges tõendatuks AR (R) poolt kostja nimel veolepingute nr. 20/2012/3, 27/2012/2, 31/2012/2, 33/2012/2, 39/2012, 29/2012, 32/2012, 33/2012, 30/2012/2, 37/2012, 38/2012 ja 29/2012/3 sõlmimise. Kolleegium nõustub selles osas maakohtu
põhjendustega. Eelkõige on AR poolt vaidlusaluste veolepingute sõlmimine tõendatud tema enda ütlustega.
64.Poolte vahel on vaidlus selles, kas AR oli esindusõigus kostja nimel veolepinguid allkirjastada. Kolleegium on seisukohal, et AR esindusõigus kostja nimel veolepinguid sõlmida on asjas veenvalt tõendamist leidnud. Kolleegium põhjendab seda seisukohta alljärgnevalt.
65.TsÜS § 117 lg 1 kohaselt on esindusõigus õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel, lg 2 kohaselt võib esindusõiguse anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). TsÜS § 118 lg 1 kohaselt volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele.
66.Maakohus leidis, et AR poolt antud ütlused kostja poolt käsundi andmise kohta on ebakonkreetsed ja seetõttu ei saa neid lugeda usaldusväärseteks. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. AR on tunnistajana andnud selged ütlused selle kohta, et korraldusi veolepingute sõlmimiseks andsid talle J.S ja O.P. Poolte vahel puudub vaidlus, et J.S ja OP olid vaidlusaluste veolepingute sõlmimise ajal kostja juhatuse liikmed. Tunnistaja AR ütluste kohaselt ütles J.S, et kui koormad lähevad läbi teatud tollipunkti, on veolepingute väljastaja OÜ Pilver Transport. Asjaolu, et tunnistaja ei osanud konkreetselt öelda mis kuupäeval ja kelle käest konkreetne korraldus tuli, on kolleegiumi arvates eluliselt mõistav, arvestades veotellimuste/lepingute hulka ja möödunud aega nende tegemisest. Tunnistaja AR ütluste kohaselt oli tal kirjalik tööleping sõlmitud IBS OÜ-ga ja seejärel OÜ-ga Logiterra, kuid veoteenuste tellimiseks anti talle Pilver Transport OÜ-st suulisi korraldusi. Kolleegiumi arvates ei nähtu tunnistaja AR ütlustest, et VV andis talle korraldusi kostja nimel veolepingute sõlmimiseks. Kuna asjas tuvastati, et AR töötas nii IBS OÜ-s kui ka OÜ-s Logiterra, need äriühingud olid aga seotud VV-ga, siis pididki VVlt tulema korraldused temaga seotud äriühingute suhtes.
67.Maakohtu seisukoha järgi ei tõenda tsiviilasjas nr 2-12-32943 tehtud otsus hageja nõude põhjendatust, kuna selles tsiviilasjas olid erinevad pooled, erinevad olid ka nõuete aluseks olevad asjaolud ja kohtute hinnatavad tõendid. Maakohus leidis, et tsiviilasjas nr 2-1233859 tehtud otsus ei ole kohtu jaoks siduv tõend, kuna erinevad on pooled ja nõude aluseks olevad asjaolud ja tõendid. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et nimetatud tsiviilasjas tehtud otsuseid ei saa arvestada.
68.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 järgi hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Käesolevas asjas on kohtule esitatud Harju Maakohtu 04.04.2013.a otsus tsiviilasjas nr 2-12-32943, milles pooled olid OÜ TORNADO TRANS ja OÜ Pilver Transport ning Harju Maakohtu 01.10.2013.a otsus tsiviilasjas nr 2-12-33859, milles pooled olid OÜ Irtimid ja OÜ Pilver Transport. Kohtuotsus on käsitatav tõendina TsMS § 272 tähenduses. TsMS § 272 lg 2 määratleb, et dokumendid on ka ametlikud ja isiklikud kirjad, kohtulahendid teistes kohtuasjades ning menetlusosalise poolt kohtule esitatud eriteadmistega isikute arvamused. Seega tuleb kohtul hinnata kohtulahendit dokumentaalse tõendina teiste tõendite hulgas. Tsiviilasjades nr 2-12-32943 ja 2-12-33859 oli OÜ Pilver Transport kostjaks. Nendes tsiviilasjades oli samuti vaidlus selle üle, kas AR oli õigus kostja nimel veotellimusi teha (veolepinguid sõlmida).
69.Tsiviilasja nr 2-12-33859 kohtuotsusest nähtuvalt tuvastas kohus, et AR oli õigus allkirjastada veolepinguid kostja nimel. Kohus leidis, et tunnistaja JS ütlused selle kohta, et AR ei kasutatud kostjaga seotud tööülesannete täitmiseks, on teiste tõenditega ümber lükatud. Tsiviilasja nr 2-12-32943 kohtuotsuse kohaselt tuvastas kohus, et AR oli volitatud
kostja nimel lepinguid vormistama (sõlmima). Tallinna Ringkonnakohus nõustus tsiviilasjas nr 2-12-32943 maakohtu järeldusega, et AR oli õigus kostja nimel veotellimusi vormistada ja allkirjastada. Seega on kahes teises tsiviilasjas jõustunud kohtuotsusega tuvastatud, et AR oli oli kostja nimel nimetatud tsiviilasjades vaidluse all olnud veolepinguid sõlmida. Kuigi nimetatud tsiviilasjades tehtud otsustes tuvastatu ei ole käesolevas tsiviilasjas siduv, muudab see kolleegiumi arvates usutavaks hageja väited, et AR oli esindusõigus hagejaga kostja nimel ka vaidlusaluseid veolepinguid sõlmida.
70.Käesolevas tsiviilasjas tõendab AR esindusõigust kostja nimel veolepinguid sõlmida ka asja materjalidele lisatud hageja esitatud arvete tasumine kostja poolt Nimetatud arvete aluseks olnud veotellimused/lepingud on samuti allkirjastatud AR poolt (II kd, tlk 110119). Oluline on kolleegiumi arvates see, et tasutud arvete aluseks olnud veotellimused/lepingud (kauba pealelaadimise aeg 23.05.2012) kattuvad ajaliselt käesoleva hagi aluseks oleva ühe veotellimuse/lepinguga ning kõik asjas esitatud veotellimused/lepingud on sõlmitud ajaliselt ligistikku. Kolleegiumi arvates ei ole kostja veenvalt selgitanud, miks loeb ta mõned AR poolt kostja nimel sõlmitud veolepingud kehtivaks, kuid teiste lepingute osas väidab, et AR esindusõigus puudub.
71.Asjas puudub vaidlus selles, et hagejalt tellitud vedudega veeti kaup OOO-le Apis. OOO Apis vastuse kohaselt ei omanud antud ettevõte kostjaga perioodil 01.05.2012 kuni 30.09.2012 lepingulisi suhteid ega tellinud viidatud ajal Makroflexi tarneid. Ettevõte tellis 2012 maist kuni juunini Makroflexi tarneid Eestis OÜ-lt Baltic International Service ning alates 15. juunist kuni 30. septembrini firmalt Logiterra. OOO Apis esindaja GŽ vastusest nähtub, et GŽ korraldas 2012 maist kuni juunini Makroflexi vedu Eestist Venemaale läbi International Baltic Service OÜ. Maakohus leidis, et viidatud tõenditest võib järeldada, et kauba saajal OOO Apis olid kuni 15.06.2012 lepingulised suhted OÜ-ga Baltic International Services ja antud kinnitus läheb kokku JS ütlustega, milliste kohaselt tellis hagejalt vedusid kuni 15.06.2012 OÜ International Baltic Services, kelle arveid kostja osaliselt tasus.
72.Kuigi maakohus on käsitlenud ka AR ja GŽ e-kirju (III kd, tlk 30), milles GŽ teatab, millal toimuvad maksed seoses OÜ-ga Pilver Transport, on maakohus leidnud, et need kirjad ei tõenda vaidlusaluses tsiviilasjas esitatud veotellimuste eest maksmist. Kolleegium osutab, et siiski on nimetatud e- kiri vastuolus GŽ kirjaliku kinnitusega, et maist-juunini korraldas vedu International Baltic Service OÜ. Sel juhul tekib küsimus, miks teatas GŽ, et vedude eest makstakse kostjale mai lõpus ja juuni alguses (22, 23, 24 nädalal). Kolleegiumi arvates seavad sellised vastuolulised tõendid kahtluse alla G.Ž väited selle kohta, et kostjaga lepingulised suhted puudusid.
73.Kõigi kohtule esitatud CMR-de kohaselt (välja arvatud CMR nr. 870, kus on kauba saatjaks märgitud kostja) on montaaživahu Makroflex saatja Venemaale olnud OÜ Baltkom. Nii OÜ Baltkom kui ka kostja juhatuse liikmeks oli vaidlusaluste veolepingute sõlmimise ajal JS (III kd, tlk 50-56). Asjaolu, et nii veo tellijal kui ka saatjal oli ühine seaduslik esindaja lisab kolleegiumi arvates veenvust sellele, et vedude tellijaks hagejalt oli kostja.
74.Kostja on vastuses apellatsioonkaebusele osutanud, et käesolevas tsiviilasjas olevad veotellimused kannavad kuupäevi vahemikus 23.05.2012-08.06.2012.a. Arvestades veotellimustes märgitud kauba pealelaadimise aega (hilisem neist 08.06.2012) pidid veotellimused tehtud olema kolleegiumi arvates igal juhul enne seda kuupäeva. Kostja vastusest apellatsioonkaebusele nähtub, et Logiterra OÜ asutati 07.06.2012. Kuna veotellimuste tegemise ajal ei olnud OÜ Logiterra asutatud, siis ei ole põhjendatud maakohtu otsuse need seisukohad, millest võib järeldada, et maakohtu arvates oli vaidluse all olevate vedude tellijaks OÜ Logiterra.
75.Maakohus on õigesti tuvastanud, et asja materjalidele lisatud tõenditega on tõendatud, et vedaja/hageja poolt on veolepingutest tulenev kohustus täidetud. Maakohus on veolepingute täitmist hinnates käsitlenud veolepingutes ja CMR-ides märgitud kaupade
spetsifikatsiooni ja -kaalu, kauba peale- ja mahalaadimise kohta, kaupade vastuvõtmist, kaupasid vedanud sõidukite numbrite vastavust. Kolleegium nõustub selles osas, et veolepingud on hageja poolt täidetud, maakohtu põhjendustega. Hageja väljastatud arvete kättesaamine kostja poolt leidis tõendamist JS ütlustega. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja arveid tasunud ei ole.
76.Veotellimustes oli kokkulepe, et veo eest tasumine toimub 14 päeva jooksul peale arve ja kauba saatedokumentide originaalide laekumist.
77.Poolte vahel sõlmitud lepingute alusel esitas hageja kostjale järgmised arved: - 05.06.2012 arve nr 659-2012 (I kd, tlk 54) summas 1350 eurot, maksetähtpäevaga 18.06.2012 (veotellimus /leping 20/2012/3), - 07.06.2012 arve nr. 670-2012 summas 1350 eurot (I kd, tlk 56), maksetähtpäevaga 20.06.2012 (veotellimus/leping 27/2012/2), - 07.06.2012 arve nr. 669-2012 (I kd, tlk 55) summas 1350 eurot (veotellimus/leping nr 31/2012/2), maksetähtpäevaga 20.06.2012, - 13.06.2012 arve nr. 702-2012 (I kd; tlk 57) summas 1350 eurot (veotellimus/leping 33/2012/2), maksetähtpäevaga 26.06.2012, - 13.06.2012 arve nr. 698-2012 (I kd; tlk 138) summas 1350 eurot (veotellimus/leping 39/2012), maksetähtpäevaga 26.06.2012.a, - 13.06.2012.a arve nr. 699-2012 (I kd; tlk 139) summas 1350 eurot (veotellimus/leping 29/2012/2), maksetähtpäevaga 26.06.2012.a, - 13.06.2012.a arve nr. 700-2012 (I kd; tlk 140) summas 1350 eurot (veotellimus/leping 32/2012), maksetähtpäevaga 26.06.2012.a, - 13.06.2012.a arve nr. 701-2012 (I kd; tlk 141) summas 1350 eurot (veotellimus/leping 33/2012), maksetähtpäevaga 26.06.2012.a, -18.06.2012 arve nr. 712-2012 (II kd; tlk 43) summas 1350 eurot maksetähtpäevaga 02.07.2012 (veotellimus/leping 29/2012/3 ???). -13.06.2012 arve nr. 695-2012 (I kd; tlk 230) summas 2200 eurot, maksetähtpäevaga 26.06.2012(veotellimus/leping 30/2012), -13.06.2012 arve nr. 696-2012 (I kd; tlk 231) summas 1350 eurot, maksetähtpäevaga 26.06.2012 (veotellimus/leping 37/2012), -13.06.2012 arve nr. 697-2012 (I kd; tlk 232) summas 1350 eurot, maksetähtpäevaga 26.06.2012 (veotellimus/leping 38/2012). Kostja arveid ei tasunud ning tema põhivõlgnevus hageja eest on 17 050 eurot. VÕS § 774 lg 1 kohaselt kohustub kaubaveolepinguga üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) eest vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Poolte vahel sõlmitud lepingute järgi kohustus veo eest hagejale maksma kostja, kuigi CMR-de järgi oli saatjaks kolmas äriühing. Kostja hagejale vedude eest tasunud ei ole. Seega tuleb hageja hagi põhinõude osas rahuldada.
78.Lisaks põhivõlgnevusele palus hageja kostjalt välja mõista viivise põhinõudelt seadusjärgses määras kohtuotsuse tegemise päeva seisuga ja edasi protsendina põhinõudest kuni põhinõude kohase täitmiseni.
79.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheks protsenti aastas. Kuni 14.04.2013 kehtis VÕS § 113 lg 1 2. lause redaktsioonis, mille kohaselt loetakse viivise määraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Arvestades seaduses sätestatud viivisemäära, põhivõlgnevuse tasumisega viivitatud päevade arvu arvetel olevate summade sissenõutavaks muutumisest kuni käesoleva kohtuotsuse tegemiseni, moodustab hageja viivisenõue järgmiselt:
05.06.2012 arve nr 659-2012 304,02 eurot, 07.06.2012 arve nr. 670-2012 303,42 eurot, 07.06.2012 arve nr. 669-2012 303,42 eurot, 13.06.2012 arve nr. 702-2012 301,62 eurot, 13.06.2012 arve nr. 698-2012 301,62 eurot, 13.06.2012.a arve nr. 699-2012 301,62 eurot, 13.06.2012.a arve nr. 700-2012 301,62 eurot, 13.06.2012.a arve nr. 701-2012 301,62 eurot, 18.06.2012 arve nr. 712-2012 299,82 eurot, 13.06.2012 arve nr. 695-2012 489,84 eurot, 13.06.2012 arve nr. 696-2012 301,62 eurot, 13.06.2012 arve nr. 697-2012 301,62 eurot. Seega moodustab viivis kokku 3 811,86 eurot. Hageja palub viivise välja mõista ka edasiulatuvalt. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kooskõlas TsMS §-ga 367 tuleb hageja edasiulatuv viivisenõue rahuldada. Menetluskulude jaotus. Kuna apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt, siis arvestades hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldatud ja rahuldamata osa ning vaidluse asjaolusid, tuleb hageja menetluskulud jätta 95 % ulatuses kostja kanda, ülejäänud ulatuses hageja enda kanda, kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. Asja menetluskulud määrab kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2) (vt selle kohta Riigikohtu 11. veebruari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14, p 22).
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.