Otsuse tegemise aeg ja koht 10.03.2015, Tallinn Kentmaani Kohtumaja tsiviilkantselei Tsiviilasja number
2-13-56086
Tsiviilasi
KÜ XXXhagi XXX(XXX) vastu võla, viivise nõudes
Hagihind
1375,36 €
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja KÜ XXX(XXX, XXX) esindaja v.adv. Indrek Ergma, AB PriceWaterhouseCoopers Legal OÜ Kostja XXX (ik XXX), esindaja v.adv. Kersti Kägi, Aavik ja Partnerid Advokaadibüroo
Menetluse liik
Lihtmenetlus, kohtuistung 02.02.2015, Kentmanni Kohtumaja, Tallinn, hageja esindaja v.adv. I. Ergma, kostja XXX ja esindaja v.adv. K. Kägi.
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista XXX(XXX) KÜ XXX kasuks põhivõlga 234,25 € ja viivist 10 €.
3.Lõpetada menetlus osaliselt KÜ XXX nõudes XXXvastu arve nr 62 29.02.12 järgse väidetava võla 148 € ja arve nr 362 30.11.12 järgse väidetava võla 5,10 € nõudes, kokku summas 153,10 €.
5.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tuleb teha menetlustoiming, mille tarvis menetlusabi soovitakse saada. Toimingu tegemata jätmine ei välista menetlustähtaja ennistamist.
2.Hageja on loodud XXX ehitise ja maatüki mõttelise osa majandamiseks ja ühistu liikmete huvide esindamiseks ja kostja on KÜS § 5 lg 1 järgi ühistu liige. Kostja on kohustatud tasuma majandamiskulusid, mida ta ei ole korrektselt teinud.
3.Kostja võlg on perioodi 31.03.2011 28.02.2014 eest 804,25 €. Kõik tasumised, mis kostja tegi perioodil 31.03.2011-28.02.2014 tasumisele kuuluvate arvete järgi, luges hageja tasutuks esimesena sissenõutavaks muutnud kohustuse katteks juhul kui kostja ei olnud määranud, millise kohustuse katteks ta raha on maksnud. Muudel juhtudel arvestas hageja seda, kuidas kostja oli määranud, millise kohustuse katteks oli raha tasutud. Viivis on arvestatud 0,07% päevas majandamiskuludelt majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates vastavalt juhatuse otsusele 11.05.2012.
4.Esialgses hagis (I kd lk 47-49 14.04.14) palus hageja kostjalt välja mõista võla 804,25 €, viivised 365,62 € ja alates 14.04.2014 viivise 0,07% päevas kuid mitte suuremas ulatuses kui põhinõue.
5.Oma lõplikes täpsustustes 29.09.2014 (II kd lk 2-8) märkis, et arve nr 62 29.02.12 ja nr 362 30.11.12 on nõuetekohaselt tasutud ja hageja loobus vastavate arvete järgsetest nõuetest. Arved nr 298, 308, 362, 388, 22 on tasutud pärast hagi esitamist. Kokku on kostja tasunud 422 € nende arvete alusel ja hageja vähendas nõuet summas 422 €. Kostjal oli ettemaks 31.10.2012 esitatud arve nr 334 järgi 15,50 € ja 31.01.11 esitatud arve nr 62 järgi 55 €. Kostja on ise süüdi selles, et hageja tekkis segadus, kuna kostja tasus arvete eest ebakorrektselt. Nende ettemaksete arvel luges hageja tasaarvestatuks 2012.a. novembrikuu 5,10 eurose võla katteks ja 2012.a jaanuarikuu 55 eurose võla katteks. Lisaks arvestas arve nr 334 ettemakse arvel tasutuks ka hagi p –s 4.1 märgitud arvete nr 124 31.03.11 võla 0,03 €, nr 226 30.06.11 võla 0,04 €, nr 368 31.10.11 võla 0,01 €, nr 130 30.04.12 võla 0,06 €, nr 226 31.07.10 võla 0,01 €, kokku 0,15 €, mille võrra vähenda oma nõuet. Lisaks luges hageja ettemakse arvel tasutuks osaliselt arve nr 56 28.02.14 (170 €) ja vähendas seda 10,25 € võrra, mistõttu on võlg selle arve järgi 159,75 € (170-10,25). Hageja palus välja mõista võla arve nr 78 31.03.2013 järgi 74,50 €, kuna kostja maksis selle AS SEB Pank kontole, kuid hagejal sellist kontot pole ning hageja seda raha saanud ei ole. Arvetel on märgitud, et hageja konto on AS-s Swedbank.
6.Hageja palus kostjalt välja mõista arve nr 56 28.02.2014 alusel 159,75 € ja nr 78 31.03.2013 järgi 74,50 € ning viivist 29.09.2014 seisuga 409,24 €. Hageja tugines KÜS § 7 lg 4 tulenevale viivisemäärale ja viivisenõude alusena ei tuginenud ta enam juhatuse otsusele. Istungil vähendas viivist 345,49 eurole (II kd lk 70). Menetluskulud, milleks on lõiv l50 € ja õigusabikulud 2174,40 €, palub jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED
7.Kostja hagi ei tunnistanud (vastus 23.05.2014, I kd lk 111 jj ning samasisuline vastus 21.08.2014, I kd lk 184).
8.Arve nr 22 31.01.12 järgset võlga pole. Kostja maksis 5 osamaksega: 29.02.12 35,95€, 18.03.12 3,5€, 15.05.12 7,65 €, 27.06.12 98,85 €, 28.06.12 25 €, 29.06.12 55 €.
9.Arve nr 62 29.12.12 järgset võlga pole. Kostja maksis 3 osamaksega: 15.05.2012 11,64 €, 28.06.12 128 €, 30.06.12 90 €.
10.Arve nr 362 30.11.12 järgi oli kostjal ettemaks 10,40 €.
11.Arve nr 78 31.03.13 järgset võlga pole. Kostja maksis 7 osamaksega: 21.04.2013 summas 18,22 €, 28.04.2013 summas 26,50 €, 09.07.2013 summas 43,50 €, 27.10.2013 summas 15,50 €, 14.12.2013 summas 14,50 €, 08.02.2014 summas 25,50 € ja 16.02.2014 summas 74,50 €.
12.Kostjal ei ole võlgnevust 30.09.2013 arve nr 298 osas. Arve on tasutud kolme osamaksega: 01.03.2014 summas 25,66 €, 27.03.2014 summas 20,50 €, 29.04.2014 summas 69,50 €.
13.Kostjal ei ole võlgnevust 31.10.2013 arve nr 308 osas. Arve on tasutud ositi kolme osamaksega: 28.11.2013 summas 16,57 €, 04.03.2014 summas 30,50 €, 05.05.2014 summas 89,50 €.
14.Kostjal ei ole võlgnevust 30.11.2013 arve nr 362 alusel. Arve on tasutud ositi kolme osamaksega: 28.01.2014 summas 15,31 €, 04.03.2014 summas 59,50 €, 05.05.2014 summas 39,50 €, 08.05.2014 summas 50,00 €.
15.Kostjal ei ole võlgnevust 31.12.2013 arve nr 388 tasumise osas. Arve on tasutud viie osamaksega: 27.01.2014 summas 29,44 €, 09.02.2014 summas 25,50 €, 27.03.2014 summas 25,50 €, 08.05.2014 summas 59,00 €, 09.05.2014 summas 40 €.
16.Kostjal ei ole võlgnevust 31.01.2014 arve nr 22 tasumise osas. Arve on tasutud kolme osamaksega: 01.03.2014 summas 117,03 €, 27.03.2014 summas 25,50 €, 08.05.2014 summas 74,50 €.
17.Kostja nõustus sellega, mis puudutab järgnevaid võlgnevusi: arve nr 124 31.03.11 võlgnevus on 0,03 €, nr 225 30.06.2011 on 0,04 €, nr 368 31.10.2011 on 0,01 €, nr 130 30.04.12 on 0,06 €, nr 226 31.07.2012 on 0,01 €, nr 26 28.02.2014 on 170 € (hageja hagi p 4.1 tabeli read 1, 2, 3, 6, 7 ja 15 toodud andmed). Kostja leiab, et 0,01 € kuni 0,06 € suurused vahed on tekkinud arvete tasumisel ilmselt seetõttu, et kostja maksis need arved osaliselt sularahas. Arve nr 26 28.02.2014 on tasumata (vastuse koostamise aeg) 170 € põhjusel, et kostja leidis, et tema arvestuste kohaselt oli võlgnevus oluliselt väiksem kui seda näitas hageja enda arvetel ja ka hagiavalduses.
18.Kostja võlgnevus on mitte enam kui 89,10 €. Viivisenõue on alusetu. Ühistu juhatuse 11.04.12 otsus viiviste kohta pole põhikirja p 6.1 järgi teatavaks tehtud ja seega pole õigust viivist nõuda. Hageja ei ole kordagi viivist nõudnud ja seda pole ka ühelgi väljastatud arvel. Kuna kostjal oli ka ettemaks, siis pole viivisearvestus õige. Viivisenõue on seetõttu vastuolus hea usu põhimõttega. Istungil tunnistas põhivõlga 89,25 € (II kd lk 70).
19.Menetluskulud, milleks on õigusabikulud 2038,80 €, palub jätta hageja kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
20.Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu 27.03.2014 ning menetlus läks üle hagimenetluseks. Seega tuleb hagi esitatuks lugeda TsMS § 486 lg 2 alusel 27.03.2014.
21.Kooskõlas VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustused täita vastavalt seadusele ja lepingule. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine mittekohane täitmine, täitmata jätmine, sj täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 alusel on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist. KÜS § 2 lg 1 alusel on ühistu eesmärgiks korteriomandite esemeks oleva ehitise ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja liikmete huvide ühine esindamine. KÜS § 15`järgi on majandamiskuludeks vajalikud kulud eluruumi ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja selle ümbruse hoolduseks, remondiks, tasu ühistu poolt majandamiseks osutatud teenuste eest, sh energiaauditi ja energiamärgiste tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ruutmeetri kohta, kui põhikirjas ei ole sätestatud teisiti. Tasu kütte eest on seega korteriühistuseaduse mõttes majandamiskulu ning juhul, kui korteriühistu põhikirjas ei ole märgitud teisiti, tuleb selle eest tasuda, lähtudes korteriomandi üldpindalast. KÜS § 15 mõttest tulenevalt kannavad ühistu liikmed mõtteliste osade majandamise kulusid.
22.Vaidlus puudus selles, et kostja on XXX, Tallinn asuva korteriomandi nr XXX, mille reaalosaks on korter nr 2, omanik (väljavõte kinnistusraamatust) ja hageja on loodud XXX ehitise ja maatüki mõttelise osa majandamiseks ja ühistu liikmete huvide esindamiseks ja kostja on KÜS § 5 lg 1 järgi ühistu liige. Eeltoodu alusel on kostjal kohustus tasuda ühistule KÜS § 15 ja § 15.1 alusel vastavaid majandamiskulusid. Kohustuse täitmine Kostja on esitanud kohtule maksedokumendid (I kd lk 118-159).
23.Viidatud tõenditega on kostja tõendanud järgmist.
24.Kostja maksis arve nr 22 (31.01.12 maksis 5 osamaksega: 29.02.12 35,95€, 18.03.12 3,5€, 15.05.12 7,65 €, 27.06.12 98,85 €, 28.06.12 25 €, 29.06.2012 maksis 55 €. Seega ei võlgne kostjale hagejale arve nr 22 järgi 74,50 € (hageja hagi p 4.1 rida 14).
25.Arve nr 298 30.09.2013 järgse kohustuse täitis ta kolme osamaksega: 01.03.2014 summas 25,66 €, 27.03.2014 summas 20,50 €, 29.04.2014 summas 69,50 €, seega võlga 69,50 € ei ole (hageja hagi p 4.1 rida 10).
26.Arve nr 308 31.10.2013 järgse kohustuse täitis kolme osamaksega: 28.11.2013 summas 16,57 €, 04.03.2014 summas 30,50 €, 05.05.2014 summas 89,50 €, seega võlga 89,50 € ei ole (hagi p 4.1 rida 11).
27.Arve nr 362 30.11.2013 järgse kohustuse täitis kolme osamaksega: 28.01.2014 summas 15,31 €, 04.03.2014 summas 59,50 €, 05.05.2014 summas 39,50 €, 08.05.2014 summas 50,00 €, seega võlga 89,50 € pole.
28.Arve nr 388 31.12.2013 järgse kohustuse täitis viie osamaksega: 27.01.2014 summas 29,44 €, 09.02.2014 summas 25,50 €, 27.03.2014 summas 25,50 €, seega võlga 99 € ei ole (hagi p
4.1.rida 13).
29.Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et puudub alus kostjalt võlga ülaltoodud arvete järgi välja mõista. Küll aga on kostja täitnud ülalviidatud arvete järgsed kohustused osaliselt pärast hagi esitamist (esitatud 27.03.14) ja ka osaliselt nõude esitamise päeval (arve 298 31.09.13 järgi 27.03.14 20,5 € ja arve 388 21.12.13 järgi 27.03.14 25,50 €), mistõttu oli hageja õigustatud kohtusse oma nõudega kostja vastu pöörduma. Ülaltoodut arvestades leiab kohus, et kostja täitis oma kohustusi pärast nõude esitamist tema vastu või nõude esitamise päeval kokku summas 590 €.
30.Hageja tõi oma 29.09.2014 (II kd lk 2 jj) esitatud avalduses välja, et kostjal oli ettemaks arve nr 334 31.10.2012 ja nr 62 31.01.11 järgi (nende arvete nr 334, 62 järgesid võlgu pole hageja hagis nõudnud, vt hagi p 4.1). Nende arvete järgsete ettemaksete arvel luges hageja tasutuks hagis nõutud võlgnevused arvete nr 22 31.01.12 55 €, nr 124 31.03.2011 0,03 €, nr 226 30.06.2011 0,04 €, nr 368 31.10.11 0,01 €, nr 130 30.04.12 0,06 €, nr 226 31.07.10 0,01 € (hagi p 4.1 rida 1-4, 6-7). Arvete nr 124, 226, 368, 130, 226 järgi luges hageja ettemakse arvel tasutuks kokku 0,15 €, mida hagis esialgselt nõudis. Viidatud 0,15 € ulatuses vähendas hageja nõuet arvete nr 124, 226, 368, 130, 226 järgi ja seega ei ole kostjal ka nende arvete järgset vastavat võlga. Ehkki hageja väitis, et luges tasutuks mainitud ettemakse arvel ka võla arve nr 22 31.01.12 järgi 55 €, ei ole hageja sellest selgelt loobunud ega nõuet selles osas selgelt vähendanud. Kuna aga hageja ise on märkinud, et see arve on ettemakse arvel tasutud, siis ei ole kostjal ka võlga hageja ees märgitud arve järgi nr 55 €. Eeltoodu tõttu puudub alus seda võlga 55 € kostjalt välja mõista. Lisaks luges hageja ettemakse arvel tasutuks ka arve nr 362 30.11.12 järgse väidetava võla 5,10 € (hagi p 4.1 rida 8) ning loobus sellest, sest see oli õigeaegselt tasutud (vt otsus edaspidi menetluse lõpetamise osas). Hageja arvestas kostja ettemakse alusel tasutuks osaliselt arve nr 56 28.02.2014 järgsest võlast 170 € vastavalt 10,25 € (hagi p 4.1. rida 15) ja palus välja mõista võla vähendatud ulatuses arve nr 56 järgi 159,75 € (vt ka protokoll 02.02.15). Esitatud maksekorraldustest (I kd lk 118156) tasumist ei nähtu ning oma vastuses 23.05.2014 on kostja möönnud selle arve tasumata jätmist põhjusel, et tema arvetes on võlg väiksem (samasisuline vastus ka 21.08.2014, I kd lk 111 jj, 180jj). Istungil märkis kostja, et võlg on selle arve järgi 89,25 € (vt prot 02.02.15), kuid esitatud maksekorraldustest seda ei nähtu. Seega on tõendamata kostja väide, et võlg märgitud arve järgi vaid 89,25 € ning tõendatud on hageja väide, et võlg on 159,75 €. Hageja nõuab ka võla tasumist arve nr 78 31.03.2013 (II kd lk 35) järgi summas 74,50 € (hagi p 4.1. rida 9). Kostja on tõendanud kohtule esitatud maksekorraldustega, et maksis 21.04.2013 summas 18,22 €, 28.04.2013 summas 26,50 €, 09.07.2013 summas 43,50 €, 27.10.2013 summas 15,50 €, 14.12.2013 summas 14,50 €, 08.02.2014 summas 25,50 €. Kostja esitatud maksekorraldustest nähtub, et kostja maksis 16.02.2014 74,50 €, kuid maksekorraldusest nähtub, et see on tasutud mitte hageja kontole AS-s Swedbank vaid mingile kontole AS-s
SEB Pank (I kd lk 141). Kõigist hageja arvetest, sj arvest nr 78 31.03.13 nähtub, et hageja konto asub AS-s Swedbank mitte AS-s SEB Pank. Seega ei ole kostja arve nr 78 31.03.2013 järgi 16.02.2014 74,50 € maksmisega täitnud kohustust kohasele isikule VÕS § 76 lg 3 alusel ehk võlausaldajale või täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule. Eeltoodu alusel leiab kohus, et õige on hageja väide, et selle arve järgne võlg on 74,50€ ja tõendamata on kostja väide, et see oleks tasutud.
31.Ülaltoodu alusel nõustub kohus hagejaga, et kostja rikub KÜS § 15, 15.1 tulenevaid majandamiskulude kandmise kohustust VÕS § 100 mõttes, kuna on osaliselt jätnud tasumata kohustused, mille ulatus oli määratud arves nr 78 31.03.13 ja nr 56 28.02.2014, ja hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § KÜS § 15, § 15.1 järgi kohustuse täitmist. Märgitud võlg kokku 234,25 € tuleb kostjalt hagejale välja mõista ja seega kuulub hagi vastavalt täpsustatud avaldusele (29.09.14) põhinõude osas rahuldamisele.
32.Hageja väitis, et kuna kostja täitis oma kohustusi ebakorrapäraselt, siis selle tõttu tekkis segadus, mistõttu sai hageja alles menetluse käigus lugeda ettemakse arvel tasutuks ülalviidatud arved, kuid kostja vastutab selle eest ise. Kohus sellega ei nõustu. Kui võlgnik on võlausaldajale maksnud rohkem, siis ei saa võlausaldaja võlgnikule rohkem tasumist ette heita ning rohkem tasumisest tulenevaid tagajärgi pöörata võlgniku kahjuks, antud juhul leida, et võlgnik peaks maksma menetluskulud. Märgitu oleks vastuolus hea usu põhimõttega VÕS § 6 lg 1 mõttes. Lisaks nähtub kostja esitatud maksekorraldustest, et kostja on iga kord määranud, millise kohustuse katteks ta makse teeb ning kui kostjal oligi ettemaks, nagu hageja ise väidab, saanuks võlausaldaja VÕS § 6 lg 1 ja § 7 lg 1 tulenevatest hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt ka võlgnikult küsida, kas ettemaksu saab arvestada mõne võlgnevuse katteks või analoogiliselt VÕS § 88 lg 4 tulenevalt määrata ise, millise kohustuse katteks ta rohkem tasutu arvestab. Eeltoodu alusel leiab kohus, et seda, milles hageja tasaarvestas kohtumenetluses ettemaksu arvel arvete nr 124, 226, 368, 130, 226, järgse võla kokku 0,15 € ( ja mille võrra vähendas ta nõuet), ning arve nr 22 järgi 55 € (kuid mille arvel ei ta nõuet selgelt ei vähendanud ega selgelt loobunud), ei saa pidada kostjast tulenevaks asjaoluks, mida arvestada menetluskulude jaotusel kostja kahjuks. Hageja osaline nõuetest loobumine
33.Kostja esitatud maksedokumentidest nähtuvalt täitis kostja arve nr 62 29.02.12 (hagi p 4.1 rida 5) järgse kohustuse 3 osamaksega: 15.05.2012 11,64 €, 28.06.12 128 €, 30.06.12 90 €. Nagu nähtub maksekorraldustest, on need tasutud enne nõude esitamist ja seega tõendas kostja, et tal ei olnud nõude esitamise ajal selle arve järgset võlga 148 € ning hageja loobus nõudest 29.09.2014 avalduses ( II kd lk 2 p 1 nõude täpsustus). Hageja enda väidetel on kostja tasunud ka nõuetekohaselt arve nr 362 30.11.2012 (hagi p 4.1 rida 8, samas oli ta ka teinud ettemakse arvel tasaarvestuse 5,10 €, vt otsus eespool) järgse kohustuse ja hageja loobus selles osas väidatava võla ehk 5,10 € nõudest (II kd lk 2). Eeltoodu alusel lõpetab kohus TsMS §
482 lg 1 p 3 järgi menetluse osaliselt hageja nõudes arve nr 62 29.02.12 järgse väidetava võla 148 € ja arve nr 362 30.11.12 järgse väidetava võla 5,10 € nõudes, kokku summas 153,10 €. Viivis
34.KÜS § 7 lg 4 sätestab, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kuna hageja ei tuginenud viivisenõudes enam juhatuse otsusele, siis kohus poolte väidetele sellest, kas juhatus on vastava otsuse liikmetele põhikirja kohaselt, teatavaks teinud, hinnangut ei anna ja põhikirjale ja kostja esitatud otsustele hinnangut ei anna. Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda KÜS § 7 lg 4, § 101 lg 1 p 6 alusel kostjalt võlausaldaja nõuda kohustuse täitmise viivitamise korral viivist. Kostja enda vastusest ja lisatud maksedokumentidest nähtub, et kostja maksis ühistule arvete alusel makseid mitte terves ulatuses, vaid mitme osa kaupa. Esitatud arvetest nähtuvalt oli igakuiste majandamiskulude maksmise tähtaeg arves endas märgitud (vt II kd lk 9-46): nii tuli näiteks 31.12.11 esitatud arve nr 430 tasuda 29.01.12, 30.11.11 arve nr 396 29.12.11 jne. Seega muutusid igakuise majandamiskulude tasumise kohustused sissenõutavaks nende kulude suuruse kohta esitatud arves märgitud tähtajal VÕS § 82 lg 1, lg 7 I lause järgi. Kohustuse rikkumine on kohustuse osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine (VÕS § 100). 35.Kostja enda vastusest ja lisatud maksedokumentidest nähtub, et kostja maksis ühistule arvete alusel makseid mitte terves ulatuses, vaid mitme osa kaupa ja seda hilinemisega. Nimelt nähtub, et arve nr 22 31.01.12 tuli maksta 29.02.12, kostja maksis sellest ühe makse 29.02.12 35,95 €, ülejäänud pärast tähtaega: 18.03.12 3,5 €, 15.05.12 7,65 €, 27.06.12 98,8 5€, 28.06.12 25 €, 29.06.2012 55 €. Arve 298 30.09.2013 tuli maksta 30.10.13, kostja täitis kohustuse pärast tähtaega kolme osamaksega: 01.03.2014 summas 25,66 €, 27.03.2014 summas 20,50 €, 29.04.2014 summas 69,50 €. Arve nr 308 31.10.2013 tuli maksta 30.11.13, kostja maksis ühe enne tähtaega, so 28.11.2013 summas 16,57 €, kuid ülejäänud osad pärast tähtaega: 04.03.2014 summas 30,50 €, 05.05.2014 summas 89,50 €. Arve nr 362 30.11.2013 tuli maksta 30.12.2013, kuid kostja maksis need pärast tähtaega: 28.01.2014 summas 15,31 €, 04.03.2014 summas 59,50 €, 05.05.2014 summas 39,50 €, 08.05.2014 summas 50,00 €. Arve nr 388 31.12.2013 tuli maksta 30.01.14, kostja maksis ühe makse enne tähtaega 27.01.2014 summas 29,44 €, ülejäänud osa aga pärast tähtaega: 09.02.2014 summas 25,50 €, 27.03.2014 summas 25,50 €. Arve nr 56 28.02.2014 järgse võla 159,75 € -le, mida hageja vähendas ettemakse arvel, mõistis kohus kostjalt välja. Seega on kostja ka selle arve nr 56 tasumisega, mille tähtaeg oli 30.03.14, viivitanud. Arve nr 78 31.03.2013 tasumise tähtaeg oli 30.04.13. Kostja on tõendanud, et maksis selle arve osaliselt enne tähtaega 21.04.2013 18,22 €, 28.04.2013 summas 26,50 €, kuid ülejäänud osad aga pärast tähtaega: 09.07.2013 summas 43,50 € 27.10.2013 15,50 € 14.12.2013 14,50 €, 08.02.2014 summas 25,50 €. Lisaks otsustas kohus, et ülejäänud 74,50 €, tuli kostjalt välja mõista, kuna tõendamata on selle tasumine. Eeltoodu tõttu on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist VÕS § 101 lg 1 p 6, KÜS § 7 lg 4 järgi , kuna kostja on viivitamisega täitnud ülalviidatud kohustusi.
36.Hageja esitatud viivisearvestusest (II kd lk 67-69) nähtuvalt on hageja arvestanud viivist arvates arve tasumise kuule järgnevast kuust kooskõlas KÜS § 7 lg 4. Viivist nõuab hageja arvete nr 78 31.03.13, nr 124 30.04.12, nr 226 30.06.2011, nr 298 30.09.13, nr 308 31.10.13, nr 334 31.10.12, nr 368 31.01.2011, nr 22 31.01.12, nr 22 31.01.14, nr 62 29.02.12. 362 30.11.13, nr 388 21.12.13 järgi kokku 345,49 € (vt II kd lk 67 jj). Vaid kahe arve, so nr 334 ja nr 62 järgset võlga ennast pole hageja hagis nõudnud, ülejäänute osas on kas arved olnud tasutud (sh ka ettemakse arvel) või on tasutud menetluse ajal. Viivisearvestus on kohtu arvates selge, kuna sellest nähtub arvestuse perioodi ja tasumisele kuuluv summa. Samas nähtub hageja esitatud arvetest, et mitte kordagi varem pole hageja viivist kostjalt nõudnud.
37.Arvestades ülaltoodud olukorda, kus a) hageja pole kordagi enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist viivist kostjalt kohustuse täitmisega viivitamise eest nõudnud ja on talunud kostja sellist ositi maksmist, b) kostjal on olnud ka ettemaks, mille arvelt on hageja alles menetluses väidetava võla lugenud tasutuks (vt otsus eespool), c) kostja võlg on otsuse tegemise aja seisuga vaid arvete nr 56 ja 78 järgi osaline (kokku 234,25 €), siis on hagetav viivis ebamõistlikult suur võrreldes põhivõlaga ning selle väljamõistmine hagetavas ulatuses on vastuolus hea usu põhimõttega VÕS § 6 lg 1 järgi. Samas tuleb aga arvestades sellega, et kostja on siiski viivituses olnud ehk on rikkunud KÜS § 15, § 15.1 tulenevat majandamiskulude tasumise kohustust. Eeltoodud asjaolusid hinnates (hageja talus ositi maksmisi, kostjal on olnud ettemaks, kostja on olnud viivituses, kostjal on vaid otsuse aja seisuga osaliselt võlg), leiab kohus, et hagetavat viivist tuleb VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel vähendada 10 € -le. Viidatud ulatuses tuleb kostjalt viivis hagejale välja mõista ja sellega on kohus piiranud viivist nii, et ei mõista edaspidiselt kostjalt viivist võlalt protsendina TsMS § 367 alusel.
38.Eeltoodu alusel kuulub hagi osalisele rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista põhivõlga 234,25 € ja viivist 10 €. Hagi tagamise tühistamise taotlus
39.Kostja palus hagi tagamise tühistada, milleks hageja nõusolekut ei andnud, mistõttu jääb taotlus rahuldamata, kuna selleks puudub TsMS § 368 järgi alus. Menetluskulude jaotus, hind
40.Hagi hind 1375,36 € (esialgselt nõutu).
41.TsMS § 162 lg 1, 2 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning lg 4 kohaselt võib kohus jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
42.Kostja tasus osaliselt võlga menetluse ajal (rahuldas nõude menetluse raames 590 € ja kohus mõistis kostjalt välja kokku 244,25 €), mis moodustab hagihinnast ca 60%. Samas
loobus hageja kahe arve järgsest nõudest (kohus lõpetas menetluse), kuna need oli varem tasutud ja osaliselt vähendas menetluses nõuet seetõttu, et kostjal oli tegelikult ettemaks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et poolte menetluskulud on mõistlik jätta nende endi kanda TsMS § 162 lg 4 järgi, sest sellises vaidlusaluses situatsioonis oleks ebamõistlik pooltelt teineteise kulude hüvitamist nõuda. Eeltoodu alusel ei anna kohus hinnangut poolte menetluskulude suurusele ja nende kohta esitatud vastuväidetele.
/digitaalne allkiri/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.