1.Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt OÜ Aktiva Finants hagi Joosep Pilliroog vastu 13. veebruaril 2012 sõlmitud liitumislepingu nr 1611311 ja 21.02.2012 sõlmitud järelmaksuga vara müügilepingu nr 1623346 alusel võla väljamõistmiseks.
2.Mõista Joosep Pilliroolt (Pilliroog) (isikukood 38908300256) OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479) kasuks välja 405 (nelisada viis) eurot ja 1 sent (sealhulgas põhivõlg 317 (kolmsada seitseteist) eurot ja 81 senti ning sissenõutavaks muutunud viivis kuni 29. aprillini 2014 summas 87 (kaheksakümmend seitse) eurot ja 20 senti).
Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata, st osas, milles hageja soovib leppetrahvi väljamõistmist, leppetrahvilt viivise väljamõistmist ja järelmaksu summade tasumisega viivitamiselt viivise väljamõistmist seaduses sätestatud viivisemäära ületavas osas.
5.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta hageja menetluskuludest 53% kostja kanda ja 47% hageja enda kanda; kostja menetluskulud jätta kostja kanda. Lk 1 / 7
7.Mõista Joosep Pilliroogilt (Pilliroog) OÜ Aktiva Finants kasuks välja menetluskulu 127 (ükssada kakskümmend seitse) eurot ja 20 senti.
8.Mõista Joosep Pilliroogilt (Pilliroog) OÜ Aktiva Finants kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Käesolevas asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
KIRJELDAV OSA
1.TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.
KOHTU PÕHJENDUSED
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt, kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 3. novembril 2014. Hageja kohtule 10. detsembril 2014 esitatud hagiavalduse täiendus on kostjale kätte toimetatud 30. jaanuaril 2015. Kuigi kostja ekirjaga saadetud kättesaamiskinnitused on digiallkirjastamata, ei ole kohtul põhjust kahelda kättesaaja isikus, kuivõrd kostja on kohtule telefoni teel kinnitanud, et tegu on tema e-posti aadressiga ning et ta on dokumendid kätte saanud. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
3.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
4.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja Joosep Pilliroog 13. veebruaril 2012 liitumislepingu nr 1611311 ja 21. veebruaril 2012 liitumislepingu nr 1611311 lisana järelmaksuga vara müügilepingu nr 1623346 (edaspidi: liitumisleping), mille kohaselt kohustus kostja tasuma osutatud telekommunikatsiooniteenuse eest ning kauba Lk 2 / 7
maksumuse 288 eurot vastavalt järelmaksugraafikule. Intressi kostja tasuma ei pidanud. Sellest tulenevalt palub hageja mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlg summas 381,72 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 378,41 eurot.
5.Kohus leiab, et hageja põhinõue on ainult osaliselt õiguslikult põhjendatud. Hageja põhinõue summas 381,72 eurot hõlmab telekommunikatsiooniteenuse osutamise tasu summas 41,81 eurot, järelmaksuvõlgnevust summas 276 eurot ja käsitlustasu summas 63,91 eurot (tl-d 86–87).
6.Hagiavalduse ning selle täpsustuse kohaselt ütles Elisa Eesti AS 27. juunil 2012 kostjaga sõlmitud liitumislepingu üles ning loovutas 6. detsembril 2013 liitumislepingust tulenevad nõuded põhisummas 381,72 eurot hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja põhinõue on seega telekommunikatsiooniteenuse osutamise tasu ja järelmaksuvõlgnevuse osas muutunud sissenõutavaks ning hagejal on õigus nõuda selle täitmist.
7.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja põhinõue on õiguslikult põhjendatud telekommunikatsiooniteenuse osutamise tasu ning järelmaksuvõlgnevust puudutavas osas, so summas 317,81 eurot. Selles osas tuleb hagi rahuldada.
8.Kohus leiab, et hageja käsitlustasu nõue ei ole õiguslikult põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Samuti ei ole tervikuna õiguslikult põhjendatud hageja viivisenõue.
9.Kohus leiab, et hageja nõutud käsitlustasu 63,91 eurot on olemuslikult leppetrahv. Hagi materjalidest nähtub, et hageja käsitlustasu nõue tuleneb liitumislepingu lisa järelmaksuga vara müügilepingu lõikest 5 (tl-d 6 ja 86). Järelmaksuga vara müügilepingu lõige 5 näeb ette, et kui klient peatab või lõpetab Elisaga sõlmitud liitumislepingu või liitumisleping lõpetatakse Elisa initsiatiivil kliendi poolse rikkumise tõttu või järelmaksuga vara müügilepingus märgitud mobiiltelefoninumbriga seotud SIM-kaart suletakse või klient muudab kasutatavat kõnepaketti väiksema miinimumtasuga kõnepaketi vastu kui seda on 4,8 eurot käesolevas järelmaksuga vara müügilepingus fikseeritud järelmaksu summade tasumise perioodi vältel, on Elisal õigus nõuda kliendilt liitumislepingu lõpetamise, peatamise, SIM-kaardi sulgemisega ja/või kõnepaketi vahetamisega seotud kulude katteks käsitlustasu 63,91 eurot ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi järelmaksu summade korraga tasumist (tl 23).
10.Nimetatud säte näeb sisuliselt ette võlgnikust tuleneva asjaolu tõttu liitumislepingu ennetähtaegse lõpetamise eest leppetrahvi maksmise kohustuse. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ning motiveerida võlgnikku kohustust korrektselt täitma. Kuivõrd käsitlustasu tasumise kohustus tekib liitumislepingu alusel juhul, kui kostja rikub kohustust olla Elisa Eesti AS-i klient järelmaksu perioodi vältel, ning käsitlustasu alusel kuulub hüvitamisele liitumislepingu lõpetamise, peatamise, SIM-kaardi sulgemise ja/või kõnepaketi vahetamise tõttu tekkinud kahju, siis on sellise kokkuleppe eesmärk lihtsustada kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ning motiveerida võlgniku olema Elisa klient järelmaksu perioodi vältel, st tegemist on olemuslikult leppetrahvi kokkuleppega.
11.TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel kontrollima tehingu tühisuse aluseid, sh tüüptingimuste tühisust (vt nt Riigikohtu 30. oktoober 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106Lk 3 / 7
13, p 24). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal algatusel kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu 14. juuni 2012. a otsus C-618/10 Banco Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.
12.Hagi kohaselt tuleneb leppetrahvi maksmise kohustus liitumislepingu lisaks olevast järelmaksuga vara müügilepingust ning lepingujärgne viivise määr 0,15% päevas Elisa Eesti AS teenuse kasutamise üldtingimuste p-st 7.8, st tegemist on võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses tüüptingimustega. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Ebamõistlikult kõrge leppetrahvi ja viivise sätestamine tüüptingimustes toob seega VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel kaasa vastavate tüüptingimuste tühisuse. Viivist on sel juhul võimalik nõuda vaid seaduses sätestatud ulatuses (vt Riigikohtu 14. juuni 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).
13.Leppetrahvi ja viivise peamine eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisest tekkinud kahju arvestamist ning hüvitamist. Nii leppetrahvi kui ka viivise teisene funktsioon on motiveerida võlgnikku oma kohustusi nõuetekohaselt täitma. Leppetrahvi ega viivise eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Seega on tüüptingimustes sätestatud leppetrahvi ja viivise nõue ebamõistlikult kõrge ning VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine juhul, kui tüüptingimuse kasutajale kohustuse rikkumisest eeldatavalt tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes leppetrahvi ja viivise nõude summaga, ning ka väiksem leppetrahv ja viivisemäär oleksid piisavad motiveerimaks mõistlikku võlgnikku kohustust korrektselt täitma.
14.Liitumislepingust tulenev leppetrahvi nõue on 63,91 eurot. Käesolevas asjas on leppetrahvi eesmärgina hageja tüüptingimustes välja toodud katta Elisa Eesti AS-le liitumislepingu lõpetamise, peatamise, SIM-kaardi sulgemise ja/või kõnepaketi vahetamisega tekkinud kulu. Kuivõrd praeguses asjas on hagiavalduse kohaselt leping üles öeldud, tuleb võrrelda leppetrahvi lepingu lõpetamise kuluga. Elisa Eesti AS-i põhitegevusalaks on telekommunikatsiooniteenuse osutamine, mille lahutamatu osana Elisa Eesti AS või tema klient lõpetavad liitumislepinguid. Tasu telekommunikatsiooniteenuse osutamise eest tavaklientidele jääb tunduvalt alla 63,91 euro. Näiteks praeguse lepingu puhul oli fikseeritud kuutasu 5 eurot (vt nt tl 27). Kohus järeldab sellest, et lepingu lõpetamise tegelikult tekkiv kulu peab jääma tunduvalt alla 63,91 euro. Ei ole mõeldav, et ainuüksi selleks, et katta teenuse osutajale võimaliku lepingu lõpetamisega kaasnev kulu, peaks lepinguline suhe kestma üle aasta, seejuures teenuse osutamiseks tehtud kulusid arvestamata. Hageja ei ole ka välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, kui suur on lepingu lõpetamise kulu. Seega leiab kohus, et Elisa Eesti AS-le liitumislepingu lõpetamisega tekkinud kahju on, võrreldes hageja leppetrahvi nõude suurusega, ebaproportsionaalselt väike. Samuti tagaks kohtu hinnangul ka tunduvalt väiksem leppetrahv võimaluse korral mõistliku kliendi poolse lepingu täitmise, arvestades eriti eeltoodud teenuse osutamise tasu suurust. Leppetrahvi kokkulepe on seega VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühine ning leppetrahvi kostjalt väljamõistmine ei ole õiguslikult põhjendatud. Lk 4 / 7
15.Liitumislepingust tulenev viivise määr on 0,15% päevas ehk 54,75% aastas. Käesolevas asjas on viivisenõude puhul tegemist hageja tüüptingimustes sätestatud õiguskaitsevahendiga, mis on mõeldud juhuks, kui kostja rikub oma kohustust tasuda osutatud telekommunikatsiooniteenuse eest, tagastada järelmaksu summad ning maksta käsitlustasu ehk leppetrahvi.
16.Kohus leiab, et hageja viivisenõue telekommunikatsiooniteenuse tasu maksmisega viivitamise eest on tervikuna õiguslikult põhjendatud. Seda põhjusel, et hageja nõutud viivisemäär vastab elektroonilise side seaduse (ESS) § 98 lg-s 6 ette nähtud viivisemäärale, mis on ette nähtud puhuks, kui lõppkasutaja on vaidlustanud sideteenuse tasu alusetult ja viivitanud sellega seoses sideteenuse tasu maksmisega. ESS § 98 lg 6 on kohtu hinnangul sideteenuse tasu maksmisega viivitamisel viivise nõudmisel erinormiks mh VÕS § 42 lg 3 p 5 suhtes, mistõttu sideteenuse tasu maksmisega viivitamisel ESS § 98 lg-s 6 sätestatud määras viivise nõudmisel, ei saa pidada viivisemäära isegi kui see on tüüptingimustes kokku lepitud VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel ebamõistlikult kõrgeks.
17.Kohus leiab, et hageja viivise nõue järelmaksu summade tagastamisega viivitamise eest on ainult osaliselt õiguslikult põhjendatud. Arvestades, et elektroonilise side seadus sätestab võlaõigusseaduse suhtes eriregulatsiooni ainult sideteenuse osutamise lepingute osas, ei ole ESS § 98 lg-st 6 tulenev sideteenuse tasu maksmisega viivitamise eest ette nähtud viivise määr kohaldatav müügilepingust tuleneva ostuhinna tasumise kohustuse täitmisega viivitamise puhul. Kuna seadusandja ei ole ostuhinna tasumisega viivitamise eest tasumisele kuuluva viivise määra osas sätestanud eriregulatsiooni, siis tuleb viivise määra tüüptingimustes sätestamise korral VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel hinnata, kas tüüptingimuse kasutajale ostuhinna tasumisega viivitamisest eeldatavasti tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes viivise nõude summaga, ning kas ka väiksem viivisemäär oleks olnud piisav motiveerimaks mõistlikku võlgnikku ostuhinda õigel ajal tasuma.
18.Elisa Eesti AS-i ettenähtav kahju hõlmab eelkõige saamata jäänud tulu ehk kasu, mida Elisa Eesti AS oleks tõenäoliselt saanud, kui kostja oleks võlgnevuse õigel ajal tasunud. Samas tuleb arvestada ka võlausaldaja kohustust võimalusel kahju tekkimist vältida. Seega ei saa Elisa Eesti AS-i kahju olla suurem, kui kulu, mida Elisa Eesti AS peaks tegema, et kaasata endale kostja võlgnetava summa ulatuses täiendavat kapitali. Võttes arvesse üldtuntud asjaolu, et Elisa Eesti AS on suure omakapitali ja käibega äriühing, saab eeldada, et ta on võimeline saama kostja võlgnetava summa katteks laenu ilmselt kordades väiksema aastaintressiga kui seda on lepingust tulenevate kohustuste rikkumisele kohalduv viivise määr 54,75% aastas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejale järelmaksu summade tagastamise viivitamise tõttu tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes hageja viivise nõude suurusega.
19.Kohtu hinnangul ei ole hageja nõutud viivisemäär põhjendatud ka arvestades viivise teisest eesmärki, st võlgniku motiveerimist kohustust täitma. Nõutud viivise määr ületab enam kui kuus korda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusejärgset viivise määra, st määra, mida seadusandja on pidanud piisavaks viivise eesmärkide saavutamiseks. Kohtu hinnangul mõjutaks mõistlikku inimest võimalusel oma kohustusi õigel ajal täitma ka kordades väiksema sanktsiooni ähvardus. Seega on hageja tüüptingimustes järelmaksu summade tagastamise viivitamise eest ette nähtud viivis ebavajalikult suur ka viivise teisese eesmärgi saavutamiseks. Eeltoodust tulenevalt on lepingutingimus, mis sätestab järelmaksu summade tagastamise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivise määraks 0,15% päevas, VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 kohaselt tühine tüüptingimus. Järelmaksu summade tagastamise kohustuse täitmisega viivitamise eest kostjalt viivise väljamõistmine ei ole seega õiguslikult põhjendatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määra ületavas osas. Lk 5 / 7
20.Kohus leiab, et hageja viivise nõue leppetrahvi tasumisega viivitamise eest ei ole õiguslikult põhjendatud. Kuivõrd kohus on eelnevalt leidnud, et hageja leppetrahvi nõue on põhjendamatu, ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt leppetrahvi tasumisega viivitamise eest viivist.
21.Kuivõrd leppetrahvi kokkulepe on tühine, siis ei ole leppetrahvi ega leppetrahvilt arvestatud viivise kostjalt väljamõistmine õiguslikult põhjendatud. Kuivõrd lepingust tulenevad sätted, mis näevad ette järelmaksu summade tagastamise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivise määraks 0,15 % päevas, on tühised, siis tuleb kostjalt nimetatud kohustuse rikkumise eest viivis välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagist võib järeldada, et hageja on nõudnud viivist kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni. Seadusjärgne viivis kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamiseni on arvest nr 2004284796 tulenevalt 2,11 eurot, arvest nr 2004467700 tulenevalt 2,02 eurot, arvest nr 2004640213 tulenevalt 1,93 eurot ja arvest nr 2004795220 tulenevalt 36,91 eurot, kokku 42,97 eurot. Kuivõrd hageja viivise nõue telekommunikatsiooniteenuse tasu maksmisega viivitamise eest on tervikuna õiguslikult põhjendatud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis telekommunikatsiooniteenuse tasu maksmisega viivitamise eest summas 44,23 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
22.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ligikaudu 53% ulatuses.
23.Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud summas 462,60 eurot, sh riigilõiv summas 175 eurot ja esindajakulu summas 287,60 eurot. Hageja poolt kohtule 1.12.2014 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt hõlmab hagejale osutatud õigusabiteenus nõude alusdokumentidega tutvumist ja nõude analüüsi, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamist ja saatmist, hagiavalduse koostamist ning kohtule esitamist, ajakulu kokku 3 tundi ja 15 minutit. Hageja esindajakulu summas 287,60 eurot sisaldab käibemaksu. Kostja ei ole esitanud hageja menetluskuludele vastuväiteid.
24.Kuivõrd Tartu Maakohtu 18. novembri 2014. a määruse alusel on hagejale käesolevas tsiviilasjas tagastatud hagiavalduse esitamiselt enamtasutud riigilõiv summas 50 eurot, siis on kostjalt hageja kasuks põhjendatud välja mõista hagiavalduselt reaalselt tasutud riigilõiv summas 125 eurot.
25.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 10 ning võttes arvesse asjaolu, et hageja on käibemaksukohuslane, leiab kohus, et hageja poolt kantud õigusabikulu ei ole põhjendatud käibemaksu sisaldavas, so 47,93 euro, ulatuses.
26.Kuivõrd TsMS §-st 4842 tulenevalt kuuluvad maksekäsu kiirmenetluses hüvitamisele avaldaja menetluskulud summas 20 eurot, siis ei ole kohtu hinnangul põhjendatud maksekäsu kiirmenetlusele järgnevas hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulude väljamõistmine suuremas ulatuses kui 20 eurot. Hageja esindajakulu maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja saatmise eest on põhjendatud seega summas 20 eurot.
27.Arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust ning asjaolu, et tegemist on tüüphagiga, milliseid hageja on esitanud sadu kui mitte tuhandeid, leiab kohus, et hageja esindajakulu nõude alusdokumentidega tutvumise ja nõude analüüsi ning hagiavalduse Lk 6 / 7
koostamise ja kohtule saatmise eest on samuti ebamõistlikult suur. Arvestades sarnastes asjades (nt Tartu Maakohtu 17. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-56822) esitatud esindajakulu nõudeid on kohtu hinnangul põhjendatud kulu 95 eurot.
28.Hageja menetluskulud kokku käesolevas asjas on seega 240 eurot (125 + 95 + 20). Kohus jätab hageja menetluskuludest 53% kostja kanda ja 47% hageja enda kanda. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu 127 eurot ja 20 senti. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik
Lk 7 / 7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.