Aktiva Finance Group OÜ hagi X.S vastu põhivõla, viivise ja sissenõudmiskulu nõudes 408,12 eurot Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: X.S (isikukood XXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus; kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista välja X.S-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 350,76 eurot, millest põhivõlg on 274,15 eurot, sissenõudmiskulud on 30 eurot ja 23.04.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis on 46,61 eurot.
3.Mõista välja X.S-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlalt, 274,15 eurolt viivis 0,05% päevas alates 24.04.2026 kuni põhivõla tasumiseni.
4.Jätta rahuldamata hagi suuremas osas põhivõla ja sissenõudmiskulude nõudes.
6.Mõista välja X.S-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud summas 280 eurot.
7.Mõista välja X.S-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludelt 280 eurolt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
8.Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
9.Toimetada kohtuotsus pooltle kätte. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse 1
2-25-130019 olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtule (Kalevi tn 1, Tartu). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Ringkonnakohus menetleb käesolevas lihtmenetluse asjas hageja esitatud apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei anna luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 16.12.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X.S (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle menetluse jätkamiseks Tartu Maakohtule. Tartu Maakohus kohustas hagejat esitama nõuetekohase hagiavalduse.
2.Hageja esitas 21.01.2026 Tartu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 294,15 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 33,99 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja viivise põhivõlalt 274,15 eurolt 0,05% päevas alates 22.01.2026 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Tele2 Eesti Aktsiaselts 25.02.2023 lepingu nr 851047351 telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks numbrile XXX. Kostja kohustus tasuma temale osutatud teenuste eest vastavalt temale esitatud arvetele. Kostjal jäid tasumata järgmised arved: arve nr 15122039372, mille maksetähtpäev oli 18.03.2025 ning tasumisele kuuluv summa 84,89 eurot; arve nr 15122268898, mille maksetähtpäev oli 18.04.2025 ning tasumisele kuuluv summa 117,42 eurot; arve nr 15122493552, mille maksetähtpäev oli 18.05.2025 ning tasumisele kuuluv summa 71,84 eurot; arve nr 15122720691, mille maksetähtpäev oli 18.06.2025 ning tasumisele kuuluv summa 5 eurot (meeldetuletuskiri); ja arve nr 15123174062, mille tasumise tähtpäev oli 18.08.2025 ning tasumisele kuuluv summa 15 eurot (meeldetuletuskiri). Tele2 Eesti Aktsiaselts ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles 27.06.2025 ning loovutas 25.08.2025 nõude hagejale. Hageja saatis kostjale tasulisi meeldetuletuskirju 26.08.2025, 03.09.2025 ja 18.09.2025.
3.Kohus võttis hagi 03.02.2026 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates määruse ja hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostjale toimetati hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude kohtumäärusega kätte nende saatmisega kostja e-posti aadressile 06.04.2026 (TsMS § 3141 lg 2 alusel). Seega saabus hagile vastamise tähtpäev 20.04.2026. Kostja hagile ei vastanud. 2
2-25-130019
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Lõige 6 kohaselt kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hageja esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagi asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et asjaoludega õiguslikult põhjendatud ei ole hageja põhivõlana märgitud nõue 15 euro ulatuses ning sissenõudmiskulude nõue pärast lepingu ülesütlemist 5 euro ulatuses. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 1 järgi võib lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja on hagiavalduses märkinud, et põhivõlg koosneb põhinõudest ja kuludest, sh on põhinõue 274,15 eurot ja kulud 20 eurot. Kulud on tekkinud meeldetuletuskirjade saatmisega ning kajastuvad arvetel nr 15122720691 (5 eurot, tasumise tähtpäev 18.06.2025) ja nr 15123174062 (15 eurot, tasumise tähtpäev 18.08.2025). Hagiavalduse kohaselt ütles Tele2 Eesti Aktsiaselts ütles lepingud üles 27.06.2025. Hageja on saatnud tasulisi meeldetuletuskirju 26.08.2025, 03.09.2025 ja 18.09.2025. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskuludena 16.08.2025 kirja saatmisega seoses 15 eurot, 03.09.2025 kirja saatmisega seoses 5 eurot ja 18.09.2025 kirja saatmisega seoses 5 eurot ning lisaks veel kostja makseviivitusega seotud kuluna 5 eurot. Kohus leiab, et arvestades VÕS §§-des 1132 lg-s 1 ja § 1132 lg-s sätestatud piiranguid on põhjendatud hageja sissenõudmiskulude nõue kokku summas 30 eurot, sh 5 eurot lepingu kehtivuse ajal saadetud meeldetuletuskirja eest ja 25 eurot pärast lepingu lõppemist saadetud kolme meeldetuletuskirja eest, ning rahuldamata tuleb jätta hageja põhinõue 15 euro ulatuses ja sissenõudmiskulude nõue 5 euro ulatuses. Kohus leiab, et muus osas on hagi asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja võimalik rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 274,15 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, kohtuotsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivise põhivõlalt 46,61 eurot ja edasiulatuvalt viivise põhivõlalt 0,05% päevas kuni nõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3
2-25-130019
5.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Antud juhul rahuldab kohus hageja nõude osaliselt. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga oleks hageja nõue olnud 370,76 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise seisuga 350,76 eurot. Seega rahuldab kohus hagi 95% ulatuses. Kohus leiab, et arvestades hagi rahuldamise ulatust on põhjendatud menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
6.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena tasutud riigilõivu 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja tasu hagimenetluses 253,50 eurot. Hageja lepingulise esindaja kulud hagimenetluses on seoses tõendite kogumisega ja hagi koostamisega 1,5 tundi ning esindaja taotleb tasu arvestusega 169 eurot tunnis ilma käibemaksuta.
6.1.Kohus leiab, et põhjendatud hageja menetluskuluks saab lugeda hagilt tasutud riigilõivu. TsMS § 139 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu, mis vastavalt TsMS § 139 lg-le 1 kuulub menetluskulude koosseisu. Kohus kontrollis, et kostja tasus hagiavalduselt riigilõivu 140 eurot, sh 65 eurot maksekäsu kiirmenetluses ja 75 eurot täiendavalt hagiavalduse esitamisel. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Seega loeb kohus riigilõivu summas 140 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks.
6.2.Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud saab lugeda põhjendatud ja hüvitatavaks menetluskuluks osaliselt. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise eest tasu 20 eurot on põhjendatud. Arvestades menetluse asjaolusid ja asja keerukust ning mahukust, hindab kohus, et märgitud toimingute eest esindaja ajakulu hagimenetluses on põhjendatud osaliselt. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Kohus arvestab ka sellega, et hageja esitab tüüphagisid. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nõude vormistamisele saab lugeda 1 tundi. Kohus leiab, et lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot (ilma käibemaksuta) ei ole põhjendatud ja ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepinguline esindaja vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 sätestatud lepingulise esindaja nõuetele ning ei ole advokaat. Hageja viidatud Riigikohtu lahendites on peetud põhjendatuks tunnitasusid kuni 153 eurot ja 170 eurot vandeadvokaatide osas. Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks tasumäära, mis on 120 eurot ühe töötunni eest (ilma käibemaksuta).
4
2-25-130019 Kohus loeb vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu 1 töötunni eest kokku 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus mõistab kostjalt välja lepingulise esindaja kulud 280 eurot, sh riigilõiv 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse tasu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu hagiavalduse koostamise eest 120 eurot.
6.3.Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
7.TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.