RJ apellatsioonkaebuse hind 1181,07 eurot LLJ vastuapellatsioonkaebuse hind 681,93 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
RJ apellatsioonkaebus ja LLJ vastuapellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: LLJ (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX XXX-XX XXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anneli Aab Kostja: RJ (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX X-XX XXXXXXX), lepinguline esindaja Peeter Malve
Kohtuistungi toimumise aeg
09. veebruar 2015, avalik kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 03.11.2014 otsus osaliselt osas, millega suurendati RJ poolt LLJ ülalpidamiseks tasumisele kuuluvat elatist 281,23 euroni kuus.
2.Teha selles osas uus otsus, millega muuta Harju Maakohtu 6. septembri 2011.a. kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-11-27220 RJ-lt LLJ ülalpidamiseks kindlaks määratud elatise suurust järgmiselt: 2.1 Välja mõista RJ-lt
elatis tema alaealise tütre LLJ, sünd. XX.XX.XXXX.a.
ülalpidamiseks, alates 09.04.2014.a. 263,98 (kakssada kuuskümmend kolm eurot ja üheksakümmend kaheksa senti) Vabariigi Valitsuse määrusega
eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool
kehtestatud kuupalga alammäära, kuni LLJ
täisealiseks saamiseni või juhul kui laps jätkab täisealiseks saanuna õpinguid põhi-
või
keskhariduse
omandamisel
põhikoolis,
gümnaasiumis
või
kutseõppeasutuses, siis tema 21-aastaseks saamiseni.
3.Muus osas jätta Harju Maakohtu 03.11.2014 otsus muutmata.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
6.Poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.
7.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 7.1 Rahuldada osaliselt LLJ hagi RJ vastu Harju Maakohtu kohtumäärusega 6. septembrist
2011.a.
tsiviilasjas
2-11-27220
kindlaksmääratud
elatise
suurendamiseks. 7.2 Muuta Harju Maakohtu 6. septembri 2011.a. kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-1127220 RJ-lt LLJ ülalpidamiseks kindlaks määratud elatise suurust järgmiselt: 7.2.1 Välja mõista RJ-lt elatis tema alaealise tütre LLJ, sünd. XX.XX.XXXX.a. ülalpidamiseks, alates 09.04.2014.a. 263,98 (kakssada kuuskümmend kolm eurot ja üheksakümmend kaheksa senti) eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära, kuni LLJ täisealiseks saamiseni või juhul kui laps jätkab täisealiseks saanuna õpinguid põhi- või keskhariduse omandamisel põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis tema 21-aastaseks saamiseni. 7.3 Jätta rahuldamata LLJ nõue muuta alates 1. jaanuarist 2015.a. iga aastaselt väljamõistetud elatise suurust tarbijahinnaindeksi muutuse võrra. 7.4 Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt on RJ kohtuotsuse p-s 7.2 märgitud rahalised kohustused täitma AV
kohustatud
arvelduskontole
nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX iga jooksva kuu 10. kuupäevaks märkides makse selgitusse „LLJ elatusraha“. 7.5 Kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud elatise on RJ kohustatud AV arvelduskontole üle kandma viivitamatult pärast kohtuotsuse jõustumist. 7.6 Poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.
8.Jätta rahuldamata LLJ taotlus 09.02.2015 toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.LLJ (hageja, laps) esitas 09.04.2014 Harju Maakohtule hagi RJ (kostja, isa) vastu, paludes hagis ja selle täpsustuses suurendada kostjalt väljamõistetavat igakuist elatist 431,51 euroni kuus.
2.Harju Maakohtu 06.09.2011 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-11-27720 on kinnitatud poolte vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt kohustub kostja tasuma LLJ ülalpidamiseks alates 03.05.2011 igakuiselt elatist 150 eurot kuus.
3.Hagiavalduse kohaselt on hageja igakuised vajadused võrreldes 2011. a muutunud, sest ta on saanud ca 3 aastat vanemaks, millest tulenevalt on tema ülalpidamiskulud kasvanud. Samuti on kasvanud elukallidus Eesti Vabariigis. Kostja maksab hagejale elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära. Eelnevas kohtumenetluses ei arutatud, kui suured on hageja ülalpidamiskulud, sest pooled sõlmisid elatise suuruses kompromissi.
4.Hageja igakuised ülalpidamisekulud on 882,20 eurot: eluasemekulud 424,75 eurot, kulud toidule 112,70 eurot, kulud transpordile 93 eurot, kulud tervishoiule 4,20 eurot, kulud riietele ja jalanõudele 25,66 eurot, kulud lasteaiale 66,21 eurot ja huvialaringidele 15 eurot. Hageja ülalpidamiskulude hulka kuuluvad lisaks veel muud ühekordsed kulud 53,93 eurot, mis seisnevad näiteks mööbli ostmise kulus lapse tuppa, samuti tulevikus tekkivates kuludes lapse jaoks koolitarvete ja trenniriiete ostmisele. Lisaks nimetatule käib hageja ka eelkoolis XXXXXX, kus igakuise tasu suuruseks on 60 eurot kuus, kuid kuivõrd eelkooli on 9 kuud aastas, on igakuiseks kuluks selle eest arvestatud 45 eurot. Igakuised muud kulud, mis seisnevad kulutustes meelelahutusele, kinole, teatrile, sünnipäevadel käimisele jmt moodustavad 42,25 eurot. Arvestades sellega, et hageja saab riiklikku peretoetust 19,18 eurot kuus, jääb hageja vanemate kanda lapse ülalpidamiskuludest 863,02 eurot, millest kostja osa moodustab 431,51 eurot.
5.Lisaks palus hageja määrata kindlaks, et alates 2015. aastast muutub igakuise elatise suurus kord aastas 01. jaanuaril möödunud aasta tarbijahinnaindeksi muutuse võrra. Kui tarbijahinnaindeksi muutus on negatiivne, siis elatise suurus ei muutu. Kostja vastuväited
6.Kostja nõustus hagi rahuldamisega osaliselt, s.o elatise suurendamisega kuni 200 eurot kuus. Kostja vaidlustas hageja eluasemekulud kasutuseelise väärtust puudutavas osas, leides, et hageja ei saa seda nõuda käesolevas hagis, sest ta ei nõudnud seda 2011. aastal, kui esialgne elatisehagi kohtu menetluses oli. Hageja ei peaks koos emaga elama
kahekesi kolmetoalises korteris. Laps saab eluruumi kasutamisest hüve väiksemaks ulatuses kui täiskasvanud inimene. Ka kommunaalteenuste kulud on ülepaisutatud. Hageja transpordikulud on põhjendamatult suured. Laps võiks käia lasteaias ka ühistranspordiga. Kulud meelelahutusele, kultuuriüritustele ja mänguasjadele on põhjendatud summas 20 eurot kuus. XXXXXX eelkoolis käimine ei ole põhjendatud, kuna laps käib lasteaias, mis ongi eelkool.
7.Kostja on abielus ja kasvatab koos abikaasaga kahte last, kellest üks ei ole tema bioloogiline laps, kuid kelle suhtes on kostjal kehtiva perekonnaseaduse (PKS) järgi ülalpidamiskohustus. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
8.Harju Maakohus rahuldas 03.11.2014 otsusega hagi osaliselt ja muutis Harju Maakohtu 06.09.2011 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-27220 kindlaks määratud elatise suurust nii, et mõistis välja kostjalt hageja ülalpidamiseks alates 09.04.2014 elatise 281,23 eurot kuus, kuid mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära, kuni hageja täisealiseks saamiseni või juhul, kui laps jätkab täisealiseks saanuna õpinguid põhi- või keskhariduse omandamisel põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis tema 21-aastaseks saamiseni. Kohus jättis rahuldamata hageja nõude, milles ta palus muuta alates 01.01.2015 iga-aastaselt väljamõistetud elatise suurust tarbijahinnaindeksi muutuse võrra. Lisaks määras maakohus kindlaks kohtuotsuse täitmise korra selliselt, et kostja on kohustatud rahalised kohustused täitma hageja ema arvelduskontole iga jooksva kuu 10. kuupäevaks. Lisaks märkis maakohus, et kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud elatise on kostja kohustatud üle kandma viivitamatult hageja ema arvelduskontole pärast kohtuotsuse jõustumist. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.
9.Maakohus pidas põhjendatud ülalpidamiskuluks hageja eluasemekulusid 424,75 eurot. Eluasemekulud koosnevad eluaseme kasutuseelise väärtusest 324,40 eurot ning kulutustest kommunaalteenustele 92,35 eurot, kaabeltelevisioonile ja internetile summas 8 eurot. Hageja elab koos emaga (AV) viimasele kuuluvas kolmetoalises korteris. Arvestades, et hageja emale kuuluva korteriomandi suuruseks on 81,10 m2 ja keskmiseks ühe ruutmeetri üürihinnaks Põhja-Tallinna linnaosas on 2014. aastal olnud 8 eurot/m2, on hageja poolt märgitud kasutuseelise väärtus 324,40 eurot isegi väiksem, kui see oleks hageja kasutuses oleva toa ja emaga ühiskasutuses olevate ruumide täpse väljaarvutamise korral. Kuna hageja ema on ostnud eelpoolnimetatud eluruumi pärast seda, kui esialgselt 2011. a elatis välja mõisteti, on hageja ülalpidamiskulud kasvanud juba üksnes sellega, et tema elamistingimused on paranenud. Kostja väide nagu oleks 3-toaline korter liigne luksus kahele inimesele elamiseks, on põhjendamatu, arvestades elustandardit Eesti Vabariigis. Kostja ise elab oma perega 98,50 m2 suuruses korteris. Asjaolu, et hageja 2011. aastal esitatud hagis kasutuseelise väärtust eluasemekuluna ei arvestanud, ei tähenda, et ta elatise suuruse muutmise hagis seda teha ei saa. Kohus arvestas hageja põhjendatud eluasemekulude hulka kommunaalteenused (keskmine suurus kuude lõikes 92,35 eurot) ja kulutused kaabeltelevisioonile ning interneti kasutamisele 8 eurot kuus.
10.Samuti pidas kohus põhjendatuks hageja kulutusi toidule 112,70 eurot, kulutusi transpordile 60 eurot, riiete ja jalanõude ostmise kulu 25,66 eurot; kulutusi tervishoiule 4,20 eurot ja lasteaiale 66,21 eurot, kulutusi huvialaringis osalemisele 15 eurot, muid
ühekordseid kulusid 20 eurot, huvikooliga XXXXXX seotud kulusid 45 eurot ja vaba aja veetmisega seotud kulusid 30 eurot.
11.Eeltoodu alusel pidas kohus hageja põhjendatud ülalpidamiskuluks kuus 803,52 eurot. Hageja ülalpidamiskulud kuus on kasvanud võrreldes 2011. aastaga seega 503,52 euro võrra, mis on aluseks elatise suuruse muutmiseks.
12.Juhindudes PKS § 105 lg-s 3 sätestatust tuleb otsuse tegemisel arvestada ka hageja vanemate varalist olukorda, sest vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile. Arvestades, et hageja ema bruto töötasu suuruseks on 3000 eurot ja kostja bruto töötasu suuruseks on 2399,47 eurot, ning muu varaline olukord on hageja vanematel sisuliselt võrdne (elatakse samas suurusjärgus korterites ning kasutatakse sõidukeid), on hageja ema sissetulek ligikaudu 25 % võrra suurem hageja isa sissetulekust. Tulenevalt sellest, et kostja on kohustatud lisaks hagejale andma ülalpidamist ka oma teisele alaealisele lapsele, pidas kohus põhjendatuks jätta 35% hageja ülalpidamiskuludest kostja kanda ja 65 % hageja ema kanda. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatist suurendada 281,23 euroni kuus (803,52x35:100). Kostjal ei ole oma abikaasa tütre ülalpidamise kohustust. Tema ülalpidamiskohustus on lapse vanematel.
13.Lapse ülalpidamiskulud aastate lõikes ei muutu sõltuvalt tarbijahinnaindeksi muutumisest riigis, vaid eelkõige on need seotud lapse kasvamise ja arenemisega ning selleks vaja minevate rahaliste vahendite hulgaga. Selleks puhuks on seadusandja andnud võimaluse nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
14.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse kostja. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada elatise suurendamise osas ja tagastada tsiviilasi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule või jätta hagi rahuldamata või teha tühistatud osas uus otsus, millega suurendada elatist 200 euroni kuus.
15.Maakohus tegi otsuse nõude kohta, mida hageja kohtule ei esitanudki. Hageja ei taotlenud kohtult varasema kohtulahendi muutmist, vaid elatise esmakordset väljamõistmist. Samuti ei ole maakohus selgitanud, kas ja mis ajast ning millega seoses on hageja ülalpidamiskulud vahepeal muutunud.
16.Hageja ei ole oma esialgses hagis kostjalt kasutuseelise osas nõudeid esitanud, kuigi ta elas ka siis enda emale kuuluvas korteris. Kohus on ebaõigesti välja arvutanud lapsele langeva kasutuseelise suuruse. Kohus ei arvestanud, et eelduslikult võiks ka emal olla omaette privaatne tuba, mida ainult tema kasutab. Kohus ei ole arvestanud kostja väidet, et laps ei ole võimeline eluruumist saadavaid kasutuseeliseid tarbima täiskasvanuga võrdselt. Kuivõrd laps ilmselt süüa ei tee, ei saa ta kasutada näiteks kööki emaga võrdsel määral. Kasutuseeliste väljamõistmine on kohtupraktikas pigem erand, kui reegel. Maakohus ei ole otsuses selgitanud, mis tingib kasutuseelise väljamõistmise vajaduse ja õigusliku põhjendatuse.
17.Põhjendamatu on kohtu seisukoht, et 81,1 m2 suurune korter ei ole liiga suur kahele inimesele. Kui hageja ema otsustas elada oluliselt avaramates tingimustes, kui kostja
perekond seda endale lubada saab, pidanuks kohus kaaluma, kas ja kuivõrd oli hageja ema soov suurema korteri ostuks kooskõlas hageja kui lapse esmavajadustega.
18.Seoses abiellumisega tekkis kostjal kohustus pidada üleval kogu perekonda, sh abikaasa last CJ. Maakohus ei ole põhjendanud, mille alusel ei ole kostjal C kui perekonna täieõigusliku liikme ülalpidamiskohustust. PKS § 15 lg 1 kontekstis ei ole tähtsust, kelle lapsed perekonnas kasvavad. C ei saa oma bioloogiliselt isalt elatist. Vastuapellatsioonkaebus ja selle põhjendused
19.Maakohtu otsuse peale esitas vastuapellatsioonkaebuse hageja. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osaliselt, s.o elatise suuruse ja menetluskulude jaotuse osas. Hageja palub välja mõista elatise 357 eurot kuus ja jaotada maakohtu menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
20.Kohus kohaldas ebaõigesti PKS § 105 lg-t 3. Kohus ei määranud elatise suurust kindlaks võrdeliselt vanemate varalise seisundi proportsioonile. Arvestades vanemate varalist seisundit, peaks kostja kandma lapse ülalpidamiskuludest 357 eurot kuus. Hagis nõutud elatise tasumine ei kahjusta kostja enese ega ka teise ülalpeetava, NMJ, tavalist ülalpidamist.
21.Kohtuotsusest ei selgu, millistel kaalutlusel peab kohus õiglaseks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Arvestades, et maakohus rahuldas hageja nõude 65% ulatuses, siis on ebaõiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Vastused apellatsioonkaebusele ja vastuapellatsioonkaebusele
22.Pooled vaidlesid teineteise kaebustele vastu ja palusid jätta need rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
23.TsMS § 657 lg 1 p 2 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada kohtuotsus osaliselt või täielikult ja teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue otsuse. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
24.TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on lapse suhtes tehtavaid ülalpidamiskulusid vaidlustanud üksnes eluruumi kasutusväärtuse osas. Seega kontrollib ringkonnakohus ülalpidamiskulusid ainult selles osas.
25.Ebaõige on kostja seisukoht, et hageja ei taotlenud elatise suuruse muutmist, vaid selle esmakordset väljamõistmist. Kuna Harju Maakohus kinnitas 06.09.2011 määrusega poolte kompromissi, siis edaspidi saavadki pooled taotleda üksnes elatise suuruse muutmist. Ka 09.04.2014 esitatud hagis on hageja selgelt märkinud, et ta soovib, et kohus suurendaks igakuist elatist.
26.Kolleegium ei nõustu kostjaga ka selles, et maakohus ei ole selgitanud, kas hageja ülalpidamiskulud on vahepeal muutunud. Maakohus on leidnud, et lapse kasvamisega ja vanemaks saamisega suurenevad ka tema ülalpidamiskulud, samuti on tõusnud
elukallidus võrreldes 2011. aastaga. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Lisaks märgib ringkonnakohus, et elatise suurendamise nõude esitamiseks annab aluse juba ainuüksi asjaolu, et kostja maksab elatusraha alla seaduses sätestatud miinimummäära.
27.Kolleegium nõustub maakohtuga, et asjaolu, et 2011. aastal esitatud hagis kasutuseelise väärtust eluasemekuluna ei arvestatud, ei tähenda, et seda ei saa teha elatise suuruse muutmise hagis. See, et eelnevas kohtumenetluses sellist kulu ei arvestatud, ei piira PKS § 96 alusel eluruumi kasutuseelisega seonduva ülalpidamise nõude esitamist elatise suurendamise hagis.
28.Ebaõige on kostja seisukoht, et eluaseme kasutuseelise hüvitamist saab nõuda üksnes erandlikel asjaoludel. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) selgitanud, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluruumi ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Sama lahendi p-s 19 on Riigikohus märkinud, et lapse vajadust kasutada eluruumi saab ülalpidamise määramisel arvestada ka siis, kui laps elab ühele vanemale kuuluvas eluruumis, sõltumata sellest, kas eluruumi soetamiseks on võetud krediiti. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul hagejal käesoleval juhul õigus nõuda eluaseme kasutuseelise hüvitamist.
29.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-69-13 (p 21) leidnud, et eluruumi kasutuseelise väärtuse saab määrata võrreldava eluruumi keskmise üürihinna järgi samas piirkonnas, arvestades mh lapse kasutuses oleva eluruumi osa suurust ning asjaolu, et eluruum on ühiskasutuses. Kui lapse kasutuses oleva eluruumi osa kasutuseelise väärtust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemiseks vajalike asjaolude täielik väljaselgitamine on ebamõistlikult raske või kulukas, võib kohus TsMS § 233 järgi otsustada lapse kasutuseelise väärtuse kõiki asjaolusid arvestades oma siseveendumise kohaselt. Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-93-12 (p 20) tuleneb, et mitme isiku kasutuses oleva eluruumi kasutuseelise väärtus on madalam kui ainukasutuses oleva eluruumi kasutuseelise väärtus.
30.Maakohus tuvastas, et hageja elab tema emale kuuluvas 81,1 m2 suuruses kolmetoalises korteris Põhja- Tallinna linnaosas. Samuti tuvastas maakohus, et ühe ruutmeetri üürihinnaks Põhja-Tallinna linnaosas 2014. aastal oli 8 eurot. Hageja on märkinud, et tema toa suurus on 11 m2, sama suur on hageja ema tuba. Korteri ülejäänud pind on 59,1 m2. Hageja on arvestanud kasutuseeliseid enda toa pealt 88 eurot (11 m2 x 8 eurot) ja muu korteri (v.a hageja ema tuba) pinna pealt 236,40 eurot ((59,1m2 x 8 eurot/2 (korteri ülejäänud pind on kahe inimese kasutuses)). Hageja ema tuba on jäetud arvestusest välja. Selliselt on saadud kasutuseelise koguväärtuseks 324,40 eurot. Ringkonnakohus ei nõustu sellise arvestusega. Antud juhul on korteriomand kahe inimese ühiskasutuses. Sealhulgas ei ole täielikult hageja ainukasutuses ka tema tuba, kuna mingis ulatuses kasutab seda kindlasti ka hageja ema. Kuna ühiskasutuses olevas eluruumis tuleb arvestada ka teise isiku huvidega, siis ei saa sellise eluruumi kasutusväärtus olla nii suur, kui ainukasutuses oleva eluruumi puhul. Kuna käesoleval juhul ei ole pooled esitanud tõendeid, mille abil õnnestuks täpselt kindlaks teha ühiskasutuses oleva eluruumi kasutuseelist, siis otsustab kohus selle TsMS § 233 järgi oma siseveendumuse kohaselt. Arvestades, et korteri suurus on 81,1 m2, ühe ruutmeetri keskmine üürihind on 8 eurot ning seda, et eluruum on ühiskasutuses, hindab kohus hageja kasutuseelise väärtuseks 200 eurot kuus.
31.Kostja on seisukohal, et 81,1 m2 suurune korter on liiga suur kahele inimesele. Ringkonnakohus ei nõustu selle väitega. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa 81,1 m2 suurust korterit kahe inimese jaoks pidada ebamõistlikult suureks.
32.Eeltoodust tulenevalt on hageja ülalpidamiskulud kuus kokku 679,12 eurot. Maakohus on ebaõigesti jätnud tähelepanuta, et hageja on ülalpidamiskuludest arvestanud maha peretoetuse 19,18 eurot kuus. Kuna selle võrra väheneb vanemate kanda jääv ülalpidamiskulu, siis tuleb selle summa võrra ülalpidamiskulusid vähendada. Seega on vanemate kanda jääv põhjendatud ülalpidamiskulude suurus 659,94 eurot.
33.Kostja on leidnud, et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, et temal on kohustus ülal pidada ka abikaasa last CJ. Ringkonnakohus ei nõustu sellega. Ülalpidamist saama õigustatud isikud on loetletud PKS §-s 97. Selle järgi ei ole kostja kohustatud ülal pidama abikaasa last. Selline ülalpidamiskohustus ei tulene ka PKS §ist 15. Abikaasa laps on õigustatud elatist nõudma oma vanematelt.
34.PKS § 105 lg 3 sätestab, et mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikega. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhted. Maakohus tuvastas, et hageja ema bruto töötasu suuruseks on 3000 eurot ja kostja bruto töötasu suuruseks on 2399,47 eurot. Seega on vanemate sissetulek kokku 5399,47 eurot. Nii moodustab hageja ema sissetuleku osakaal vanemate kogusissetulekust 55,56 % ja hageja isa sissetuleku osakaal 44,44 %. Maakohus on õigesti leidnud, et arvestada tuleb ka kostja kohustust pidada üleval oma teist last NMJ, kuna see mõjutab kostja varalist seisundit. Kostja ei ole tõendanud teise lapse ülalpidamiskulude suurust, mistõttu ei saa kohus täpselt kindlaks teha hageja vanemate varalise seisundi suhet. Arvestades aga vanemate sissetulekute osakaalu kogu sissetulekust ning kostja kohustust pidada üleval oma teist last, peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta hageja ülalpidamiskuludest 40 % kostja kanda ning 60 % hageja ema kanda. Seega tuleb maakohtu otsus osaliselt tühistada ning kostjalt väljamõistetud elatist tuleb suurendada 263,98 euroni kuus, mitte 281,23 euroni kuus.
35.Hageja esitas 09.02.2015 toimunud istungi protokolli parandamise taotluse. Kostja ei vaielnud sellele vastu. Kohus leiab, et protokolli parandamise taotlus ei ole põhjendatud. TsMS § 50 lg 1 kohaselt peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Kohus leiab, et protokoll vastab TsMS § 50 lg 1 nõuetele. Protokoll ei ole stenogramm. Protokollis on istungil väljendatut kajastatud piisavas ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus protokolli parandamise taotluse rahuldamata. Menetluskulude jaotus
36.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja leiab, et ebaõige on jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Ringkonnakohus rahuldab hageja elatise suurendamise nõude ca 61 % ulatuses. Seega rahuldatakse nõue 50 %-le lähedases ulatuses. Samas jättis maakohus rahuldamata hageja nõude suurendada elatist
tarbijahinnaindeksi võrra. Eeltoodust tulenevalt on kolleegiumi hinnangul põhjendatud jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse väikeses osas ning vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb poolte menetluskulud ka ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.