O-FL ja K-LL avaldus juhatuse vabastamiseks ja uue määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.10.2014 määrus menetluskulude kindlaksmääramises
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
O-FL ja K-LL määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja O-FL (IK XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja adv. Senny Pello Avaldaja K-LL (IK XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja adv. Senny Pello Puudutatud isik A-BL (IK XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja adv. Armand Reinmaa Puudutatud isik KL (IK XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja adv. Armand Reinmaa Puudutatud isik OÜ Lepiku Lihatööstus (RK 10449824), lepinguline esindaja adv. Armand Reinmaa
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
liikme
RESOLUTSIOON:
Tühistada Harju Maakohtu 16.10.2014 määrus menetluskulude kindlaksmääramise osas osaliselt, väljamõistetud summa osas. Teha tühistatud osas uus määrus, mõistes välja menetluskuludena (õigusabikulu) O-FL-lt ja K-LL-lt solidaarselt KL kasuks 19,04 eurot, O-FL-lt KL kasuks 1498 eurot ning K-LL-lt KL kasuks 1498 eurot. Määruskaebus rahuldada osaliselt. Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
1) Jätta rahuldamata avaldajate O-FL ja K-LL 17.09.2014.a taotlused täiendavate tõendite kogumiseks. 1(12)
2) Välja mõista avaldajalt O-FL-lt ja avaldajalt K-LL-lt solidaarselt puudutatud isiku KL kasuks põhjendatud menetluskulud 19,04 eurot. 3) Välja mõista avaldajalt O-FL-lt puudutatud isiku KL kasuks põhjendatud menetluskulud summas 1498 eurot. 4) Välja mõista avaldajalt K-LL-lt puudutatud isiku KL kasuks põhjendatud menetluskulud summas 1498 eurot. 5) Kohustada avaldajaid O-FL-t ja K-LL-t tasuma puudutatud isiku KL põhjendatud menetluskulud Reinmaa ja Partnerid Advokaadibüroo OÜ kontole nr EE501010220105597013 AS-is SEB Pank. 6) Jätta rahuldamata avaldajate O-FL ja K-LL 17.09.2014.a taotlus menetluskulude tasumise korra kindlaksmääramiseks.
Edasikaebe kord Määruse peale saab Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
Asjaolud
Harju Maakohus jättis 15.11.2013 määrusega rahuldamata O-FL ja K-LL avalduse juhatuse liikme vabastamiseks ja uue määramiseks ning jättis kõik menetluskulud 50% ulatuses O-FL ja 50% ulatuses K-LL kanda. Avaldajad esitasid Harju Maakohtu 15.11.2013 määrusele määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 22.01.2014 määrusega rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis kummagi avaldaja kanda menetluskuludest 50%. Avaldajad esitasid Tallinna Ringkonnakohtu 22.01.2014 määrusele määruskaebuse. Riigikohus jättis 11.06.2014 määrusega avaldajate määruskaebuse menetlusse võtmata ja jättis kassatsioonastme menetluskulud O-FL ja K-LL kanda. Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu määrused jõustusid 11.06.2014.
Puudutatud isikute avaldus
A-BL, KL ja OÜ Lepiku Lihatööstus esitasid kohtule 11.07.2014 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Puudutatud isikud ei ole käibemaksukohustuslased, mistõttu menetluskulude kindlaksmääramisel on kulud arvestatud käibemaksuga. Puudutatud isikud kinnitasid, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Kulud kandis KL, kuid menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik. Puudutatud isikud palusid O-FL-lt ja K-LL-lt välja mõista hüvitatava menetluskuluna puudutatud isikute kasuks õigusabikulud 5904 eurot Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo arvelduskontole EE501010220105597013.
Avaldajate vastuväited
O-FL ja K-LL vaidlesid vastu puudutatud isikute õigusabikulude suurusele. Tegelikkusele ei vasta puudutatud isikute väide, et puudutatud isikud ei ole käibemaksukohuslased, kuna OÜ Lepiku 2(12)
Lihatööstus on alates 01.07.1999 käibemaksukohuslane ning nimetatut kinnitab Maksu- ja Tolliameti käibemaksukohuslaste andmebaasi väljavõte. Puudutatud isikud on esitanud valeväiteid ning minimaalselt tuleks õigusabikulude käibemaksu summast vähemalt pooles summas käibemaksu osa lugeda alusetult sissenõudmiseks esitatuks. Kuivõrd on alust arvata, et tegelikkuses on õigusabikulude eest tasunud OÜ Lepiku Lihatööstus, kes on käibemaksukohuslane ja käibemaksu tagasi saanud, paluvad avaldajad nõuda puudutatud isikutelt, Maksu- ja Tolliametilt ning puudutatud isikute lepinguliselt esindajalt välja andmed perioodil märtsist 2013 kuni juunini 2014 OÜ-le Lepiku Lihatööstus puudutatud isikute lepingulise esindaja poolt esitatud arvete ja maksekorralduste ning deklaratsioonide osas. Nimetatud andmete väljanõudmine on oluline selleks, et tuvastada, kas käibemaks on õigustatud osaliselt või täielikult jätta menetluskuludena arvesse võtmata ja välja mõistmata. Avaldajad palusid kohtul nõuda välja arve tasumist tõendavad dokumendid. Neil on alust arvata, et KL-le ei ole kunagi esitatud arvet õigusabi osutamise eest ning tema poolt ei ole vastavat arvet ka tasutud. Kui arve oleks tasutud, siis jääb arusaamatuks ka nõue menetluskulude puudutatud isikute lepingulise esindaja arvelduskontole tasumiseks. Arve nr. 13656 ei sisalda ühtegi viidet sellele, et tegemist oleks tsiviilasjas nr. 2-13-11105 esitatud õigusteenustega. Kuivõrd kõikidel puudutatud isikutel on/oli mitmeid teisi kohtumenetlusi (nt 213-5443, 2-13-4990, 2-13-53045, 2-13-52643) ja muid asjaajamisi (sh kriminaalmenetlusi) pooleli, millised kattuvad ajaliselt sama ajaperioodiga, millise osas on esitatud ka väidetav kliendi aruanne ning millise raames esindab puudutatud isikuid üksnes ja ainult Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo OÜ, on ilmselt tegemist muudes asjades kui tsviilasjas nr. 2-13-11105 esitatud õigusabiga, eeldusel, et vastav arve üldse on KL-le Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo OÜ poolt esitatud. Eluliselt ei ole usutav, et tööde eest, millised tehti oktoobrist kuni detsembrini 2013, esitatakse arve 30.06.2014, seejuures ei ole arvel ühtegi märget ega viidet tsiviilasjale nr. 2-1311105. Kliendikaart/aruanne ei ole mingil määral seostatav arvega nr. 13656, dokumentidest on näha, et need on loodud erinevates programmides ja erinevatel aegadel (arve 30.06.2014, kliendikaart/aruanne 11.07.2014), mistõttu on arvatavasti kliendikaart/aruanne koostatud üksnes ja ainult selleks, et püüda väita, et arvel nr. 13656 kajastatud õigusabi on osutatud tsiviilasjas nr. 2-13-11105. Kliendikaart/aruanne ei ole väljavõte ajahaldusprogrammist, vaid käsitsi menetluskulude avalduse juurde koostatud. Arvestades, et advokaadibüroodes on tavapäraselt praktikas kasutusel ajahaldusprogramm, millisest on näha konkreetse asja raames tehtud tööd ajalise täpsusega ja nimetatud aruanne on arve lahutamatuks lisaks samas programmis, on alust arvata, et nimetatud kliendikaart/aruanne on koostatud ja esitatud üksnes näiliselt ja selleks, et saavutada alusetult menetluskulude väljamõistmine avaldajatelt. Arvestades tsiviilasjas nr. 2-13-11105 esitatud nõuet, vaidluse sisu ja asja keerukust, asjaolu, et tegemist oli hagita menetlusega, on puudutatud isikute esindaja tunnitasu 120 eurot (lisandub käibemaks) ebamõistlikult suur. Õigusabikulude osas tuleb vähemalt kuni 16.06.2013 kohaldada TsMS § 172 lõiget 8, mille kohaselt hüvitatakse menetlusosalise menetluskulud samadel alustel tunnistajatele makstava hüvitisega. Ülepaisutatud on 07.05.2013 ajakulu, kus eelistungil osalemine ning ettevalmistus võttis väidetavalt kokku 2,5 tundi, kusjuures istung kestis protokolli kohaselt 1 tund ning ettevalmistamiseks arvestades selleks hetkeks asjas esitatud dokumente ning seda, et puudutatud isikud olid saanud oma kirjaliku seisukoha kohtule juba eelnevalt esitada, pidi kuluma seega väidetavalt 1,5 tundi. Ettevalmistamisele sai kuluda maksimaalselt 20-30 minutit, mitte aga 1,5 tundi. Väidetavalt oli ajakulu avaldusega tutvumiseks, analüüsimiseks ja vastuse koostamiseks juba eelnevalt kulunud 9 tundi. Avaldusega tutvumine ja vastuse koostamine said maksimaalselt võtta aega 1,5-2 tundi. Ekspertiisitaotluse esitamine oli ebamõistlik ja ebavajalik ja ka vastava taotluse koostamise ajakulu 1 tund seega ebavajalik ja täielikult põhjendamatu. Tegemist oli pärimisõigusliku vaidluse taotlusega, mis nimetatud menetlusse kuidagi ei puutunud. Arvestades, et avaldajad olid korduvalt teinud puudutatud isikutele ettepaneku ettevõtte väärtuse hindamiseks eksperdi poolt, mis nähtub ka 07.05.2013 istungi protokollist, oli nimetatud taotluse esitamine 3(12)
asjakohatu. Isegi, kui taotlus oleks asjakohane, ei oleks selle koostamisele ilmselt saanud kuluda enam kui maksimaalselt 10 minutit.
9.E-kirja koostamine 22.05.2013 ei saanud võtta 30 minutit, vaid maksimaalselt 2-3 minutit. Arvestades 31.05.2013 selgitusi, milliste koostamiseks läks puudutatud isikutel väidetavalt 1,5 tundi, on nimetatud ajakulu ülepaisutatud. Kui tutvuda nimetatud selgitustega, tuleb asuda seisukohale, et vastava dokumendi koostamiseks sai maksimaalselt kuluda 5 minutit. Seega ajakulu kokku saab maksimaalselt olla 3 tundi ja 48 minutit.
10.Puudutatud isikute 31.05.2014 täiendavate tõenditega tutvumise ja vastuse koostamise ajakulu kokku 12,25 tundi ei ole eluliselt usutav ning on ülepaisutatud. Selline ajakulu on professionaalse esindaja puhul üksnes võimalik selgitada ebamõistliku ajakasutamisega, mitte aga mingil juhul mõistlik, vajalik ega põhjendatud. Kusjuures täiendavate vastuste koostamisele ei eelnenud mingisuguseid nõupidamisi puudutatud isikutega, täiendavate tõendite analüüsimist vms. Lisaks sellele on menetluses esitatud üksnes üks täiendav vastus, mitte kaks. Lisaks, kui tutvuda esialgse vastusega sisuliselt, on ilmselgelt 3,5 tundi nimetatud vastuse koostamiseks ebamõistlik ja ka ebavajalik. Kõrvutades esialgset vastust ja 31.07.2013 täiendavat vastust on ilmne, et tegemist on ühe ja sama dokumendiga, millise koostamist kahel korral ajakuluga 3,5 tundi esimesel korral, ning 4 ja/või 6,5 tundi kokku teisel korral ilmselt põhjendatuks ja vajalikuks pidada ei ole mingil viisil võimalik. Ainus vajadus esialgse vastuse koostamiseks oli puudutatud isikute soov tähtaega pikendada, mitte aga vastust esitada. Seega tuleks nimetatud esialgse vastuse ajakulu jätta üldse kui ebavajalik ja põhjendamatu arvestamata. Samuti on ebamõistlikult ülepaisutatud 11.11.2013 ajakulu seisukohaga tutvumiseks 45 minutit, kus tegemist oli üksnes tutvumisega 2 lk sisulise dokumendiga ning muid puudutatud isikute tegevusi seisukohaga tutvumisele peale kohtulahendi ei järgnenud.
11.Puudutatud isikutel ei olnud Riigikohtu menetluses vajalik vandeadvokaadi vahendusel osaleda. Sellest tulenevalt ning arvestades, et maakohus edastas Tallinna Ringkonnakohtule avaldajate määruskaebuse, millise osas puudutatud isikud said maakohtule oma seisukoha avaldada ning Riigikohtu menetluses puudutatud isikud üldse ei osalenud, samuti seda, et tegemist oli hagita menetlusega, ei ole puudutatud isikute väidetavad kulud 2014. a. põhjendatud ega vajalikud.
12.Ülepaisutatud on ringkonnakohtu määrusega tutvumise ja kliendile selgitamise ajakulu 1 tund, seda enam, et puudutatud isikutel ilmselt puudus soov Riigikohtule määruskaebuse esitamiseks. Maksimaalselt saaks selliselt olla ajakulu 10-15 minutit. Samuti määruskaebusega tutvumine ei saanud võtta 1,5 tundi, see ajakulu on põhjendamatult ülepaisutatud, eriti arvestades, et puudutatud isikud ei esitanud määruskaebuse osas oma seisukohta. Selliselt on analüüs olnud ilmselt üleüldse ebavajalik ja tutvumise ajakulu maksimaalselt 5-10 minutit. Ka Riigikohtu määrusega tutvumine ja selgituste andmine on puudutatud isikute poolt teadlikult põhjendamatult ülepaisutatud, väites, et selleks kulus 45 minutit. Riigikohtu määrus oli ühel leheküljel standardne menetlusse mittevõtmise määrus, kolme resolutsiooni punktiga ning selgitus sai seisneda ainult selles, et Tallinna Ringkonnakohtu määrus jõustus. Mistõttu maksimaalne ajakulu saaks olla 2-3 minutit. Kõikvõimalikud muud selgitused, mida puudutatud isikute õigusabina Riigikohtu määrusele järgnevalt osutati, ei saanud enam olla käesoleva tsiviilasja kulud ega vajalikud ning põhjendatud. Ainsad selgitused, mida peale Riigikohtu määruse puudutatud isikutele seejuures esitati puudutasid arvatavasti menetluskulusid, millised selgitused ei ole aga õigusabikulud, milliseid puudutatud isikud oleksid õigustatud nõudma.
13.Kobarkirjetena väljendatud menetluskulud on üksteisest ajakulu mõttes mitteeraldatavad ning ei võimalda seetõttu kujundada seisukohta iga väidetava tegevuse ajakulu osas ning sellest tulenevalt ei võimalda ka puudutatud isikute kasuks väljamõistmist. Maksimaalselt sai 15.11.2013 kohtumäärusega tutvumiseks kuluda 5 minutit ning kliendile selgituste andmiseks samuti 5 minutit, sest kohus jättis avalduse rahuldamata ning ilmselt puudus puudutatud isikutel soov nimetatud määruse vaidlustamiseks. Seega said kliendile selgitused seisneda üksnes selles edasikaebeõiguse selgitamises, milline sisaldus kohtumääruses selgelt ja ühemõtteliselt ning millest puudutatud isikud olid suutelised ka ise aru saama ilma lepingulise esindaja vahenduseta.
4(12)
14.Ülepaisutatud on puudutatud isikute 10.12.2013 määruskaebusega tutvumise ning kliendiga nõupidamise ajakulu 1 tund, kuna tutvumiseks sai maksimaalselt kuluda 5-10 minutit ning kliendiga nõupidamiseks samapalju. Avaldajad tõid välja, et 12.12.2013 on määruskaebusele vastuse koostamiseks väidetavalt kulunud 2,5 tundi. Arvestades määruskaebuse vastust ning seda, et see on põhimõtteliselt samasugune ning olulises osas kattuv puudutatud isikute varasemate menetluses esitatud dokumentidega, ei ole võimalik nimetatud ajakulu pidada vajalikuks, põhjendatuks ega tegelikkusele vastavaks. Kui lisada siia juurde see, et väidetavalt neli päeva hiljem 16.12.2013 koostas puudutatud isikute lepinguline esindaja veel 5,5 tundi vastust ning kokku seega kulus vastuse koostamiseks 8 tundi, siis on tegemist ilmselgelt tegelikkusele mittevastava ajakuluga, mis on näilikult ja kohtu eksitamiseks ja alusetult menetluskulude väljamõistmiseks ülepaisutatult kajastatud. Kõik kirjed ajavahemikul 15.11.2013 kuni 16.12.2013 kokku 11 tunni ulatuses, mis seonduvad kohtumääruse, määruskaebuse ja sellele vastuse koostamisega kogumis, on ülepaisutatud ja ebamõistlikud. Eriti arvestades, et tegemist on hagita menetlusega, kus Riigikohtu seisukohtadest juhindudes menetluskulusid mõistetakse välja piiratumalt kui hagimenetluses.
15.Asjaolu, et puudutatud isikute menetluskulud on põhjendamatult suured ja ülepaisutatud tõendab kasvõi see, et enamus töid on märgitud 0,5 tunni täpsusega. Tundub uskumatu ja ebausutav, et kogu pika menetluse kestel kulus enamus tööde tegemiseks aega selliselt, et seda saaks arvestada 0,5 või täistunni kaupa, seega tasustavate tööde ühikud peaksid olema ka 0,1 jne. Kõikides puudutatud isikute poolt kohtule esitatud dokumentides on asjaolude väljatoomine esitatud ebavajalikult. Arvestades, millise osa mahult võtab nimetatu kogu dokumendi osas, siis on tegemist ilmselt sooviga näidata vastust pikemana ja mahukamana ning õigustada seeläbi väidetavalt ebamõistlikku ajakulu. Asjaolude väljatoomine on täielikult ebavajalik. See ei anna menetlusele midagi juurde. Niisuguste ja sarnaste, ebavajalike, üksnes mahu tekitamise eesmärgil koostatud tekstide maht on rahalises väljenduses ca 1/5 taotletud üldsummast.
16.Vaidlus ei olnud õiguslikult keeruline, rääkimata määruskaebusmenetluste keerulisusest. Kuna maakohus ja ringkonnakohus leidsid, et tegemist oli tsiviilasjaga, millise puhul tuleb nimetatud menetlust lugedagi kohtu järelevalvetegevuseks ei ole õigustatud õigusabikulude väljamõistmisel ja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel rakendada tavapäraseid meetmeid, vaid ajakulu oluliselt võrreldes tavapäraselt väljamõistetavate menetluskuludega võrreldes vähendada. Puudutatud isikud on korduvalt esitanud sisult samasuguseid (koguni identseid nii sisult kui vormistamiselt) seisukohti erinevates menetlusdokumentides, seega ei saa pidada põhjendatuks puudutatud isikute poolt väidetavalt kantud õigusabikulusid. Puudutatud isikud olid enam kui võimelised omapoolseid selgitusi andma edasi hagita menetluses ka iseseisvalt, ilme esindajata ning igasugune vajadus puudus selleks, et nimetatud selgituste koostamiseks oleks kasutatud esindajat. Tunnitasu 120 eurot, millele lisandub käibemaks, oli nimetatud asjas põhjendamatult kõrge.
17.KL on muudes menetlustes näidanud ennast ebausaldusväärsena. Nimelt oli tsiviilasjas nr. 2-1352643 vaidlus dokumentide võltsimise osas ning peale seda, kui ekspertiisiga tuvastati, et vaidlusalused dokumendid on arvatavasti võltsitud, teatas KL, et on originaaldokumendid hävitanud, mis ei võimalda originaaldokumentide alusel dokumentide võltsimise osas ekspertiisi teostada. Selliselt on põhjust arvata, et kui eelviidatud vaidluses oli võimalik võltsida vahekohtu otsus, millega väideti 225 000 eurose nõude olemasolu, on menetluskulude avaldusele lisatud arve, millisel puudub igasugune seos käesoleva tsiviilasjaga ilmselt koostatud näiliselt üksnes selleks, et nõuda alusetult menetluskulude väljamõistmist avaldajatelt.
18.Avaldajad palusid kohustada puudutatud isikuid esitama täiendavaid tõendeid arve nr. 13656 tasumise osas ja tsiviilasjaga nr. 2-13-11105 seotuse osas, samuti tõendeid ja selgitusi iga puudutatud isiku osa osas õigusabikuludes ning OÜ Lepiku Lihatööstus käibemaksukohustust puudutava õigusabikulu osas; kohustada puudutatud isikuid esitama täiendavaid tõendeid OÜ Lepiku Lihatööstus poolt puudutatud isikute lepingulisele esindajale perioodil märtsist 2013 kuni juuni 2014 esitatud õigusabitasude osas ning nõuda nimetatud tõendid välja ka puudutatud isikute lepinguliselt esindajalt ning Maksu- ja Tolliametilt; edastada täiendavad tõendid avaldajatele seisukoha esitamiseks; jätta puudutatud isikute avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks 5(12)
rahuldamata või alternatiivselt suuremas osas rahuldamata ja mitte rahuldada puudutatud isikute avaldust menetluskulude kindlaksmääramiseks enam kui 200 euro ulatuses ning jätta käibemaks välja mõistmata; määrata kindlaks menetluskulude tasumise kord, mille kohaselt väljamõistetud menetluskulud kuuluvad tasumisele maksimaalselt igakuiselt summas 50 eurot kuus alates menetluskulusid kindlaksmäärava määruse jõustumisele järgnevast kuust, kuid mitte varem kui alates märtsist 2015. Puudutatud isikute täiendav seisukoht
19.Riigikohus on korduvalt selgitanud, et hagita menetlustes esindajakulude väljamõistmisel tuleb üldnormina kohaldada TsMS § 175 lõikeid 1–31 ning põhiliseks kriteeriumiks on TsMS § 175 lg. 1 järgi lähtuda esindajakulude vajalikkusest ja põhjendatusest. Avaldajate poolt menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuvaidlemine on täiesti pahatahtlik, sest avaldajad ise põhjustasid tarbetu kohtumenetluse ning suurendasid kohtukulusid korduvalt määruskaebuse esitamisega. Avalduses esitatud õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud, puudutatud isikud on esitanud dokumendid õigusabi osutamisele kulunud aja ning tehtud toimingute kohta, seega avaldus on õiguspärane ja tuleb rahuldada.
20.OÜ Lepiku Lihatööstus on käibemaksukohuslane. Kuna aga kõik menetluskulud kandis ja tasus ka teiste puudutatud isikute eest KL, siis ei saagi KL käibemaksu tagasi nõuda, sest tema ei ole käibemaksukohuslane. OÜ-le Lepiku Lihatööstus ei esitatud arveid advokaadibüroo poolt, aga esindatavatel oli omavahel ja esindajaga kokkulepe, et menetluses osaletakse ühiselt ning õigusteenuse eest esitatakse arveid ainult KL-le. Seega on KL-le esitatud arvel kajastatud kulu, mis on kantud kõigi puudutatud isikute esindamisel. OÜ Lepiku Lihatööstus ei ole ise kulusid kandnud ja ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, selleks puuduks ka igasugune mõistlik põhjendus. Avaldajate väited, et puudutatud isikud on esitanud valeväiteid, on täiesti meelevaldsed ja asjakohatud.
21.Avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks on igal juhul põhjendatud, sest faktiliselt koostas esindaja menetlusdokumendid kõigi puudutatud isikute nimel korraga ehk ühes versioonis, seega isegi kui menetluses oleks osalenud ainult KL, oleks kulude suurus samasugune. Seega, kui kohtu arvates peaks olema põhjendatud avaldajate rahulolematus sellega, et kõik puudutatud isikud pole kulusid kandnud, saab kohus täies ulatuses rahuldada menetluskulude taotluse ja mõista kulud välja ainult KL kasuks. Kõik menetlusdokumendid esitasid puudutatud isikud ühiselt, seega jääb arusaamatuks, milles tulenevalt väidavad avaldajad, et A-BL menetluses ei osalenud. Puudutatud isikud on menetlusökonoomiliselt õigesti käitunud ja osalenud menetluses ühise esindaja kaudu, puudutatud isikud ei ole taotlenud aga kulude hüvitamist mitmekordselt, seega avaldajate rahulolematus ja väited ühe või teise puudutatud isiku suuremale panusele tuleb jätta tähelepanuta.
22.Puudutatud isikud esitasid kohtule menetluskulude suurust tõendavad dokumendid ning arve. OÜle Lepiku Lihatööstus ei ole käesoleva menetluse raames arveid esitatud ega ole ta tasunud õigusabikulusid, need on tasunud täies ulatuses KL ning kuna KL ei ole käibemaksukohuslane, tuleb menetluskulude hulka mõista õigusabikulude suurusele lisanduv käibemaks. Avaldajate taotlus nõuda välja arve tasumist tõendavad dokumendid ei ole põhjendatud. Arvel nr. 13656 on kajastatud vastavalt menetluskulude avaldusele lisatud kohtuasja nr. 2-13-11105 kliendiaruandele ainult selle kohtuasjaga seondunud kulud. Ei ole ühtegi regulatsiooni, mis kohustaks märkima arvele, millises tsiviilasjas esindamise eest on arve väljastatud. Asjakohatu on ka avaldajate seisukoht, et arve esitamine alles 30.06.2014 ei ole eluliselt usutav. Kohtumäärus käesolevas tsiviilasjas jõustus alles 11.06.2014 ja arve väljastamine peale kohtumenetluse lõppu on täiesti aktsepteeritav, kliendil ja esindajal oli omavaheline kokkulepe, et õigusabiteenuse eest esitatakse arve peale asja sisulist lõppu.
23.Asjaolu, et kliendikaart ei ole väljavõte ajahaldusprogrammist, ei tähenda seda, et tööd ei oleks tehtud. Selleks, et oleks konkreetselt arusaadav tehtud toimingute sisu ja aeg, kopeeriti toimingud eraldi dokumenti varasematest igakuistest koondaruannetest ning koostati ainult käesoleva tsiviilasja esindust sisaldav kliendikaart. Puudutatud isikute lepinguline esindaja on oma praktikas 6(12)
alati niimoodi talitanud ja sellist lähenemist kasutavad veel mitmed advokaadibürood. Esindajal ei ole seadusest tulenevat kohustust esitada kulude koosseisu tõendamiseks väljavõtet ajahaldusprogrammist, puudub isegi kohustus sellist programmi kasutada. Seega esitatud kliendiaruanne on igati õiguspärane ja puudub mistahes alus kahelda aruande usaldusväärsuses. Tunnitasu 120 eurot + käibemaks ei ole ka ebamõistlikult suur. Kohus peab menetluskulude kindlaksmääramisel lähtuma hetkel kehtivast seadusandlusest ja kohtupraktikast ehk kulude väljamõistmisel on põhiliseks kriteeriumiks sarnaselt hagimenetlusega esindajakulude vajalikkus ja põhjendatus, mida puudutatud isikud on tõendanud. Avaldajatel ei ole õiguspärast ootust selles osas, et kohus kohaldaks 11.07.2014 avalduse alusel algatatud menetlusele varasemat praktikat hagita menetluse esindajakulude kohta.
24.07.05.2013 kulus reaalselt 2,5 tundi istungiks ettevalmistumiseks ja sellel osalemiseks. Kuigi istung kestis vaid 1 tund, siis enne istungit on vaja alati põhjalikult ette valmistuda, et istung õnnestuks kliendi huvides. On arusaadav, et kui avaldusele vastuse koostamine toimus märtsis ja istung 2 kuud hiljem, siis pidi esindaja ennast asjaga uuesti põhjalikult kurssi viima, samuti kliendiga suhtlema võimaliku kompromissi osas, et oleks istungil vastavat infot jagada. Ekspertiisitaotluse esitamine oli vajalik ning seega ka täies ulatuses põhjendatud. Kuigi avaldaja ise oli istungil viidanud sellele, et ettevõte tuleks hinnata, siis ettevõtte hindamist avaldaja korraldama ei asunud ja puudutatud isikute jaoks oli ainuvõimalik esitada taotlus kohtule. Lisaks vaidlesid avaldajad hiljem ettevõtte hindamisele vastu. 31.05.2013 kulus puudutatud isikute esindajal 1,5 tundi selgituste koostamiseks. Tuleb arvestada, et menetlusdokumendile olid lisatud tõendid, mille hankimiseks pidi esindaja samuti aega kulutama. Samuti oli põhjendatud ja vajalik korrata ekspertiisi taotlust, kuivõrd avaldajad olid taotlusele vastu vaielnud.
25.Avaldajad esitasid 31.05.2014 9-leheküljelise vastuse, millele oli lisatud 12 lisa. Seega on täiesti meelevaldne väita, et sellele menetlusdokumendile vastamiseks oleks pidanud kuluma maksimaalselt 2-3 tundi kliendiaruandes esitatud kokku 12,25 tunni asemel. Esindaja pidi kõigepealt läbi töötama tõendid - tõenditega tutvumine ei sisalda ainult nende läbilugemist, vaid nende analüüsimist, kliendilt selgituste saamist ja kõike muud, et aru saada mida esitatud tõendid peaks tõendama ja milline on tõendite usaldusväärsus. Seega, on täiesti põhjendatud täiendavate tõenditega tutvumiseks ja vastuste koostamiseks kulunud kokku 12,25 tundi. Iga otsuse või määrusega tutvumine sisaldab endast otsuse või määruse lugemist, siis analüüsimist, siis otsustamist, mis on järgmine samm või kuidas menetlus edasi võiks minna ning seejärel kliendile info edastamine ja tema küsimustele vastamine. Otsuse või määruse lugemine ei ole ega saagi olla vaid teksti kiirkorras üle lugemine. Seega on kõik taolised tegevused täiesti põhjendatud ajakuluga. Määruskaebusemenetluse põhjustasid avaldajad ise ja pidid kulusid ette nägema. Menetluskulud on väljendatud kobarkirjetena, sest reaalselt üks esindaja esindas kolme puudutatud isikut ning põhjendamatu on nõuda, et peaks eraldama ühe puudutatud isiku jaoks tehtud tegevust teise puudutatud isiku jaoks tehtud tegevusest. Avaldajad ei saa mitte millelegi tuginedes väita, et õigusabiteenuse kasutamine polnud vajalik.
26.Puudutatud isikutel oli õigus kasutada õigusabiteenust kogu menetluse kestel, samuti on lubatud Riigikohtu menetluses õigusabikulude hüvitamise taotlemine, hoolimata asjaolust, et Riigikohus määruskaebuse menetlusse ei võtnud. Asjaolu, et enamus töid on märgitud 0,5 tunni täpsusega ei tõenda mitte kuidagi avaldajate arvamust, et puudutatud isikute menetluskulud on ülepaisutatud. Seaduses ei ole kohustust tööaja arvestust pidada nt 0,1 tunni täpsusega. Kuna tegemist ei ole olnud väga lühikese menetlusega, siis on alati vajalik ka menetlusdokumendis tuua välja asjaolud, et kohtunikul ja ka vastaspoolel on hea ülevaade tehtud toimingutest. Puudub alus väitmaks, et tegemist oli lihtsa menetlusega. Avaldajate väited seoses menetluskulude tasumise raskusega on ainetud ja tuleb jätta tähelepanuta. Puudutatud isikute menetluskulud tuleb mõista avaldajatelt välja täies ulatuses ja korraga. Maakohtu määrus
7(12)
27.Maakohus rahuldas puudutatud isikute avalduse osaliselt ning mõistis välja menetluskuludena OFL-lt ja K-LL-lt solidaarselt KL kasuks 20,40 eurot, O-FL-lt KL kasuks 1605 eurot ning K-LL-lt KL kasuks 1605 eurot. Kohus jättis rahuldamata avaldajate taotlused täiendavate tõendite kogumiseks ning menetluskulude tasumise korra kindlaksmääramiseks.
28.Kohtule esitatud arvest nr. 13656 nähtub, et õigusabikulud kandis KL. Kuna teised puudutatud isikud ei ole õigusabikulude kandmist tõendanud, siis on kohtul võimalik rahuldada üksnes KL menetluskulude kindlaksmääramise avaldus põhjendatud ja vajalike menetluskulude osas. TsMS § 174 lg. 4 järgi võib kulud kanda menetlusosalise eest ka menetlusväline isik, kuid TsMS ei näe ette kulude hüvitamist menetlusosalisele, kellele kulusid üldse tekkinud ei ole. Puudutatud isikute esindaja väide selle kohta, et puudutatud isikutel oli kulude kandmise osas omavaheline kokkulepe, on tõendamata. Puudutatud isikud kinnitasid, et kõik menetluskulud kandis ja tasus teiste puudutatud isikute eest KL ning et OÜ Lepiku Lihatööstus ei ole kulusid kandnud ega saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Menetluskulude kindlaksmääramisel omab eelkõige tähendust asjaolu, kas puudutatud isikud on kulusid kandnud ning selleks kontekstis ei oma tähendust asjaolu, et esindaja esindas kõiki kolme puudutatud isikut. Menetluskulude kindlaksmääramisel ei oma tähendust asjaolu, et arve nr. 13656 esitati KL-le alles 30.06.2014.
29.Kuna puudutatud isikuna kandis menetluskulud KL, siis on asjakohatud avaldajate vastuväited menetluskuludelt arvestatud käibemaksu hüvitamise kohta. Vaidlus puudub selle üle, et KL ei ole käibemaksukohustuslane. KL ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb KL põhjendatud menetluskuludelt hüvitada ka menetluskuludelt arvestatav käibemaks. Eelnevast tulenevalt on põhjendamatu nõuda tõendeid ja selgitusi iga puudutatud isiku osa kohta õigusabikuludes ning OÜ Lepiku Lihatööstus käibemaksukohustust puudutava õigusabikulu kohta. Kuna menetluskulud kandis KL, siis on ühtlasi põhjendamatu kohustada puudutatuid isikuid esitama täiendavaid tõendeid OÜ Lepiku Lihatööstus poolt puudutatud isikute lepingulisele esindajale perioodil märtsist 2013 kuni juunini 2014 esitatud õigusabitasude osas ning nõuda nimetatud tõendid välja puudutatud isikute lepinguliselt esindajalt ning Maksu- ja Tolliametilt.
30.Samuti on põhjendamatu avaldajate taotlus kohustamaks puudutatud isikuid esitama täiendavaid tõendeid arve nr. 13656 tasumise osas ja tsiviilasjaga nr 2-13-11105 seotuse osas. Menetluskulude väljamõistmine avaldajatelt ei eelda, et arve nr. 13656 on menetluskulude kindlaksmääramisel reaalselt tasutud. Kulude põhjendatust ja seostatust asjaga saab hinnata kohtule esitatud kliendikaardi/aruande alusel. Avaldajate väited selle kohta, et kliendikaart ei ole usaldusväärne, on põhjendamatud ja paljasõnalised. Puudub alus arvata, et esitatud ajaarvestus on ebatäpne ning TsMS ei näe ette kohustuslikku vorminõuet menetluskulude suurust tõendavatele dokumentidele.
31.Ebaõiged on avaldajate väited, et hagita menetluse menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb lepingulise esindaja tasu suuruse osas lähtuda üksnes TsMS § 172 lg-st 8, mille järgi vajalikud kohtuvälised kulud hüvitatakse hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Nimetatud küsimuses on Riigikohus oma varasemat seisukohta muutnud. Alusetu on avaldajate arusaam, et Riigikohtu muudetud seisukohta ei saa arvestada kulude osas, mis on tehtud kuni 16.06.2013.
32.Ebaõiged on avaldajate väited, mille kohaselt õigusabi kasutamine ei olnud puudutatud isikutel vajalik. Tegemist oli sisulise ja võrdlemisi keeruka vaidlusega. Küll aga on asja mahtu ja sisu arvestades ebamõistlikult kõrge KL esindaja tunnitasu 144 eurot (koos käibemaksuga). Asja materjale arvestades tuleb mõistlikuks tunnitasuks pidada 120 eurot (koos käibemaksuga).
33.Põhjendatuks ei saa pidada KL esindaja ajakulu 0,5 tundi kliendiga nõupidamiseks, kuna toimikust ei saa järeldada, kas kohtumine toimus, kui kaua kestis või kas kohtumine oli üldse seotud tsiviilasjaga nr. 2-13-11105. Arvestades avalduse mahtu koos lisadega, avalduse sisu ja avaldusele koostatud vastuse mahtu koos lisadega, oli põhjendatud KL esindaja ajakulu 4 tundi avaldusega tutvumiseks ja 4,5 tundi vastuse koostamiseks ja edastamiseks. Kohus toob välja, et avaldus oli 8 lk pikk ning ta sisaldas 11 lisa ning vastus oli 6 lk pikk ja ta sisaldas 4 lisa.
34.Ülepaisutatud on KL esindaja 07.05.2013 ajakulu 2,5 tundi eelistungil osalemiseks ja ettevalmistuseks. 07.05.2013 istungiprotokollist nähtub, et istung kestis 59 minutit. Seega on istungil osalemise ja ettevalmistuse põhjendatud ajakuluks kokku 2 tundi. Esindaja ajakulu 1 tund 8(12)
ekspertiisi taotluse koostamiseks ei ole põhjendatud, kuna Harju Maakohtu 28.06.2013 määrusest nähtub, et tegemist oli asjakohatu taotlusega. Avaldajate esindaja 22.05.2013 e-kirja ja KL esindaja 22.05.2013 e-kirja mahtu arvestades, oli põhjendatud KL esindaja 22.05.2013 ajakulu 0,5 tundi avaldajate e-kirjale vastamiseks.
35.Ülepaisutatud on KL esindaja 31.05.2013 ajakulu 1,5 tundi selgituste koostamiseks ja tõendite esitamiseks kohtule. Puudutatud isikute 31.05.2013 seisukohad on 2 lk pikad ning sisaldavad 2 vähemahukat lisa. Seisukohtade sisu ja mahtu arvestades on KL esindaja 31.05.2013 selgituste koostamise ja tõendite esitamise ajakulu põhjendatud 1 tunni ulatuses. Avaldajate 31.05.2013 seisukohad on 9 lk pikad ning esitatud mahukate lisadega ning seetõttu on põhjendatud KL esindaja 01.07.2013 ajakulu 1,5 tundi avaldajate seisukoha ja täiendavate tõenditega tutvumiseks. Puudutatud isikute 24.07.2013 esialgse vastuse sisuline osa on 1,5 lk pikk ning seetõttu tuleb nimetatud dokumendi koostamise põhjendatud ajakuluks lugeda 1 tund, mitte 3,5 tundi.
36.Ülepaisutatud on KL esindaja 30. ja 31.07.2013 ajakulu 6,5 tundi täiendava vastuse koostamiseks. Puudutatud isikute 31.07.2013 vastus on 5,5 lk pikk ning täiendava vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks on kokku 2,5 tundi. Avaldajate 11.11.2013 menetlusdokumendi mahtu arvestades on põhjendatud KL esindaja ajakulu 0,75 tundi eelnimetatud seisukohaga tutvumiseks. Harju Maakohtu 15.11.2013 määrus on 5 lk pikk ning selle põhjendused on esitatud 2-l lk-l. Kliendile mistahes selgituste andmist toimikust järeldada ei saa. Seetõttu on KL esindaja 15.11.2013 ajakulu põhjendatud üksnes 1 tunni ulatuses.
37.Ainuüksi avaldajate 02.12.2013 määruskaebuse mahtu arvestades on põhjendatud KL esindaja 10.12.2013 ajakulu 1 tund. Määruskaebuse vastuse mahtu arvestades on aga ülepaisutatud KL esindaja määruskaebusele vastamise ajakulu 8 tundi. Vastus määruskaebusele oli 6 lk pikk ning seetõttu tuleb vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks lugeda kokku 6 tundi. Tallinna Ringkonnakohtu 22.01.2014 määruse mahtu arvestades on põhjendatud KL esindaja 28.01.2014 ajakulu 1 tund eelnimetatud määrusega tutvumiseks. KL esindaja 11.02.2014 ajakulu 1,5 tundi määruskaebusega tutvumiseks ja analüüsimiseks on põhjendamatu, kuna Riigikohus ei küsinud puudutatult isikutelt Riigikohtule esitatud määruskaebuse kohta vastust. Ülepaisutatud on KL esindaja 11.06.2014 ajakulu 0,75 tundi Riigikohtu kohtumäärusega tutvumiseks. Riigikohtu 11.06.2014 kohtumääruse sisu ja mahtu arvestades on nimetatud määrusega tutvumise põhjendatud ajakulu 10 minutit ≈ 0,17 tundi.
38.Eelnevast tulenevalt on KL esindaja ajakulu põhjendatud 26,92 tunni ulatuses. Kohaldades mõistlikku esindaja tunnihinda 120 eurot (koos käibemaksuga) on KL lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud 3230,40 euro ulatuses.
39.Harju Maakohus ja Tallinna Ringkonnakohus jätsid kummagi avaldaja kanda menetluskuludest 50%, kuid Riigikohus märkis oma 11.06.2014 määruses, et jätta kassatsioonastme menetluskulud O-FL ja K-LL kanda. Kuna Riigikohus ei täpsustanud, millistes osades kassatsioonastme menetluskulud jäävad avaldajate kanda, siis peavad avaldajad kassatsioonastme menetluskulud hüvitama KL-le solidaarselt. KL kassatsioonastme menetluskulud olid põhjendatud 0,17 x 120 = 20,40 euro ulatuses.
40.Kuna ülejäänud menetluskulude osas jäid menetluskulud 50% ulatuses kummagi avaldaja kanda, siis tuleb välja mõista põhjendatud menetluskulud O-FL-lt 1605 eurot ja K-LL-lt 1605 eurot KL kasuks.
41.Avaldajad ei ole tõendanud, et neil puuduvad vahendid ja võimalused menetluskulude hüvitamiseks. Samuti ei ole teada, kas või millal tasuvad avaldajad menetluskulud mõne teise kohtulahendi alusel. Eelnevast tulenevalt tuleb jäi rahuldamata avaldajate taotlus menetluskulude tasumise korra kindlaksmääramiseks. Määruskaebus
42.Avaldajad paluvad määruskaebuses maakohtu määruse tühistada osas, milles menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldati ja menetluskulud välja mõisteti ning jäeti rahuldamata taotlused täiendavate tõendite kogumiseks ja menetluskulude tasumise korra 9(12)
kindlaksmääramiseks. Mitte rahuldada puudutatud isikute avaldust menetluskulude kindlaksmääramiseks enam kui 200 eurot ning jätta käibemaks välja mõistmata.
43.Avaldajad esitasid taotluse täiendavate tõendite kogumiseks, et selgitada välja iga puudutatud isiku osakaal õigusabikuludes ning kujundada seisukoht ka käibemaksu väljamõistmise osas. Kohtu selgitused nimetatud asjaolu väljaselgitamise mittevajalikkuse osas on vastuolulised, samuti kohtu tegevus menetluskuludelt käibemaksu väljamõistmisel. Kohus eksis selles, kes esitasid avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja selles, kes nimetatud menetluskulude arve tasus või kellele nimetatud arve oli adresseeritud.
44.Olukorras, kus menetluskulude hüvitamist nõuavad kõik puudutatud isikud ei ole võimalik nentida, et OÜ Lepiku Lihatööstus ei ole käibemaksukohuslane ega tugineda TsMS § 174 lõikele
4.Kohus ei ole välja selgitanud, kes arve tegelikult tasus, rääkimata sellest, et menetluskulude kindlaksmääramist nõuavad kõik puudutatud isikud, seega vähemalt 1/3 on avalduses märgitud menetluskulud OÜ Lepiku Lihatööstus menetluskulud, millistelt ei ole võimalik käibamaksu välja mõista. Samuti ei ole vaidlust selles, et menetluskulusid ei kandnud muu isik TsMS § 174 lg. 4 mõttes, sest KL oli samuti menetlusosaline. Seega on kohus menetluskulude avalduse lahendamiseks vajalikud asjaolud jätnud välja selgitamata ning kohaldanud ebaõigesti TsMS § 174 lõikeid 4, 5 ja 6 ning § 175 lõiget 1.
45.Isegi olukorras, kus OÜ Lepiku Lihatööstus menetluskulud tasus KL, kes ei saa käibemaksu tagasi arvestada, ei ole võimalik OÜ Lepiku Lihatööstus menetluskulude käibemaksu osa avaldajatelt välja mõista, kuna see on ebaõiglane ja põhjendamatu. Üksnes seetõttu, et arve adresseeriti ja selle võis tasuda KL, ei ole õiglane, vajalik ega põhjendatud OÜ Lepiku Lihatööstus menetluskuludelt käibemaksu välja mõista.
46.Kohus on ebaõigesti kajastanud avaldajate vastuväiteid ning jätnud täielikult ja alusetult need arvestamata. Sellest tulenevalt on kohus kohaldanud alusetult ja ebaõigesti kõikidele menetluskuludele alates 19.06.2013 Riigikohtu poolt väljendatud muudetud seisukohta ning lähtunud üksnes TsMS § 175 lõigetest 1-31. Avaldajatel oli õiguspärane ootus, mille kohaselt menetluskulude kindlaksmääramine toimub kohtupraktika kohaselt TsMS § 172 lõikest 8 juhindudes. Võimalik ei ole kuni selle hetkeni, mil Riigikohus oma varasemaid seisukohti muutis, kohaldada tagasiulatuvalt kõikidele menetluskuludele ühetaoliselt alates 2013 juunist muudetud seisukohta. Selliselt ei ole tagatud ei õigusselgus, õiguskindlus ega õiguspärase ootuse põhimõte.
47.Sellest tulenevalt tuleb nende õigusabiteenuste osas, mis seonduvad avaldajate 31.05.2013 täiendavate tõendite esitamisega ning neile vastamisega, rakendada samuti kuni Riigikohtu seisukoha muutmiseni kehtinud põhimõtteid menetlusosaliste õigusabikulude hüvitamise osas tunnistajatasu sätete alusel.
48.Asja menetlust arvestades ning peale Riigikohtu poolt seisukoha muutmist toimunud menetlust arvestades tuleks lähtuda ka peale Riigikohtu poolt seisukoha muutmist tekkinud menetluskulude kindlaksmääramisele varasemalt kehtinud põhimõtteid, sest avaldajatel oli õigustatud ootus, et menetluskulusid määratakse kindlaks kuni asja lõpliku lahendi tegemiseni avalduse esitamise hetkel kehtinud kohtupraktikale ja õigusnormidele tuginevalt. Kuivõrd puudutatud isikutele oli ettenähtav ning õigustatud ootus, et menetluskulusid määratakse kindlaks juhindudes kuni Riigikohtu seisukoha muutmiseni kehtinud kohtupraktika kohaselt tunnistajatasu aluseid rakendades, ei ole nende suhtes ebaõiglane varasemalt kehtinud Riigikohtu seisukohale tuginevalt menetluskulude kindlaksmääramine.
49.Kohus on alusetult lähtunud tunnitasu määrast 120 eurot koos käibemaksuga ning jätnud sisuliselt selgitamata ja põhjendamata, miks ta sellist tunnitasu määra kohaldab. Kohtu järeldused tunnitasu määra osas on mittejälgitavad. Arvestades vaidluse sisu ja mahtu, samuti arvestades, et tegemist oli hagita asjaga ja puudutatud isikute koostatud menetlusdokumente, kus õiguslik analüüs sisuliselt puudub ning seda, et tegemist oli üksnes seisukohtade vahendamisega, mitte keeruka õigusliku vaidlusega, ei olnud õigusabi puudutatud isikutele vajalik. Sellest tulenevalt ei ole ka tunnitasu määr 120 eurot koos käibemaksuga mõistlik. Kohus on tunnitasu määra rakendamisel ebaõigesti kohaldanud TsMS § 175 lg. 1.
10(12)
50.Kohtu poolt põhjendatuks loetud ajakulu on põhjendamata ja ebamõistlikult suur. Üksnes sellele tuginevalt, et kohus loetleb ajakulu numbrites, ei piisa, et pidada nimetatud ajakulu õigustatuks, põhjendatuks ja vajalikuks. Ajakulu tuleb hinnata sisuliselt, mitte üksnes formaalsetele parameetritele tuginevalt ning seda, kuidas ja millele tuginevalt kohus loeb ajakulu põhjendatuks, peab olema võimalik järgida.
51.Ei ole võimalik järgida ega saada aru, kuidas ja millele tuginevalt pidas kohus vajalikuks ja põhjendatuks avaldusega tutvumise ajakulu 4 tundi, avaldusele vastuse koostamise ja edastamise ajakulu 4,5 tundi, 07.05.2013 istungil osalemise ja ettevalmistamise ajakulu 2 tundi (istung kestis 59 minutit), 22.05.2013 e-kirja koostamise ajakulu 0,5 tundi, 31.05.2013 selgituste koostamise ja tõendite esitamise ajakulu 1 tund, 01.07.2013 seisukoha ja täiendavate tõenditega tutvumise ajakulu 1,5 tundi, 24.07.2013 esialgse vastuse ajakulu 1 tund, 31.07.2013 täiendava vastuse koostamise ajakulu 2,5 tundi, 11.11.2013 seisukohaga tutvumise ajakulu 0,75 tundi, 15.11.2013 määrusega tutvumise ajakulu 1 tund, 10.12.2013 ajakulu 1 tund, määruskaebuse vastuse ajakulu 6 tundi, Tallinna Ringkonnakohtu määrusega tutvumise ajakulu 1 tund. Eeltoodust tulenevalt ei ole ajakulu kokku 26,92 tunni ulatuses põhjendatuks lugemine järgitav ning kohus ei ole sisuliselt hinnanud nimetatud toimingute vajalikkust, ajakulu põhjendatust ja asja keerukust, rääkimata nimetatud ajakulu põhjendatuse põhjendamisest.
52.Kohus on rikkunud oluliselt uurimispõhimõtet ning jätnud sellest tulenevalt tasumise korra kindlaksmääramise taotluse õigeks lahendamiseks olulised asjaolud välja selgitamata ning sellest tulenevalt alusetult ka taotluse rahuldamata. Kui kohus leidis, et avaldajad ei ole tõendanud, et nad on töötud või saavad miinimumtasu ning neil puuduvad vahendid menetluskulude hüvitamiseks, oleks kohus pidanud vastavad asjaolud hagita menetluse uurimispõhimõtte kohaselt välja selgitama või selgitama avaldajatele, et nimetatud asjaolusid on vaja kohtule tõendada. Kohus on jätnud täielikult tähelepanuta ja arvestamata, et avaldajad hüvitavad tsiviilasjas nr. 2-13-4990 menetluskulusid ning selles asjas on kohus pidanud põhjendatuks menetluskulude tasumise osamaksetena kindlaks määrata. Arvestades, et tsiviilasjas nr. 2-13-4990 on kohus pidanud põhjendatuks ja vajalikuks määrata kindlaks avaldajate poolt menetluskulude tasumise kord, kusjuures nimetatud asjas oli menetluskulude suurus kokku 600 eurot, tuleb avaldajate poolt otsuse täitmise korra kindlaksmääramine käesolevas asjas lugeda põhjendatuks. Asjaolud ja avaldajate varaline seisund ei ole muutunud võrreldes tsiviilasjas nr. 2-13-4990 menetluskulude kindlaksmääramise otsuse täitmise korra määramisega. Puudutatud isikud ei vaidlustanud otsuse täitmise korra kindlaksmääramist tsiviilasjas nr. 2-13-4990, seega on põhjendatud lähtuda sellest, et avaldajatel puudub võime ja võimalus menetluskulusid ühe korraga tasuda ja selliselt asja lahendamine on ebamõistlik ja kahjustab neid põhjendamatult ja ebaproportsionaalselt. Vastuväited
53.Puudutatud isikud vaidlevad määruskaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
54.Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb osaliselt – väljamõistetud menetluskulude summa osas – tühistada ja teha selles osas uus määrus mõistes välja menetluskuludena O-FL-lt ja K-LLlt solidaarselt KL kasuks 19,04 eurot, O-FL-lt KL kasuks 1498 eurot ning K-LL-lt KL kasuks 1498 eurot. Määruskaebus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg. 1 p. 2 alusel osaliselt rahuldada.
55.Menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb arvestada sellega, et adv. Armand Reinmaa osutas õigusabi kolmele puudutatud isikule. Riigikohus leidis asjas nr. 3-2-1-65-13, et olukorras, kus menetluskulude kindlaksmääramist ja teistelt menetlusosalistelt väljamõistmist taotleb mitu isikut ühiselt (nt seetõttu, et neil on olnud ühine esindaja), näitamata isikute kulude suurust, peab kohus selle kindlaks tegema. Juhul kui kohus ei ole menetluskulude hüvitamist nõudvate isikute osa kindlaks määranud, tuleb lugeda, et nende panus menetluskulude kandmisel oli võrdne.
11(12)
56.Maakohus leidis, et puudutatud isikute põhjendatud ja vajalik ajakulu õigusabile esimese ja teise astme kohtus oli 26,75 tundi ning Riigikohtus 0,17 tundi. Ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu põhjendustega mitte nõustuda ja menetluskulusid välja mõista avaldajate taotletud ulatuses. Riigikohus on asjas nr. 3-2-1-88-11 selgitanud, et menetluskulude vähendamise põhjuseks ei saa olla üksnes vastaspoole seisukoht, et õigusabikulu on liiga suur. Puudutatud isikud on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, millele lisatud arvetelt nähtus detailselt osutatud õigusabi sisu ja maht. Maakohus on käsitlenud menetluskulude kindlaksmääramise avaldustes loetletud tööde sisu ja nimetatud töödele väidetavalt kulunud aega. Määrusest nähtub, et kohtu hinnangud põhjendatud ja vajaliku ajakulu osas põhinevad puudutatud isikute esindaja tööde kirjeldusel ja toimiku materjalidel. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg. 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire.
57.Kuna puudutatud isikud ei ole täpsustanud, millises summas keegi neist menetluskulude väljamõistmist taotleb, tuleb menetluskulud hüvitada puudutatud isikutele võrdselt. Asjaolu, et advokaadibüroo arve on koostatud KL nimel, ei anna alust jätta käibemaks OÜ Lepiku Lihatööstus osas õigusabikuludelt maha arvestamata. Oluline ei ole, kas arved on tasutud või kes need tasus. Avaldajatele ei saa panna kohustust hüvitada puudutatud isikute õigusabikulu ulatuses, mille käibemaksukohuslane saaks riigilt tagasi küsida. Kuna puudutatud isikud selgitasid 30.01.2015 vastuses kohtunõudele, et OÜ Lepiku Lihatööstus on käibemaksukohuslane ja ta saaks tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, tuleb õigusabikulud tema osas välja mõista ilma käibemaksuta. Seega tuleb esimese ja teise astme kohtus kantud õigusabikulusid vähendada 214 euro võrra (26,75 x 120 : 3 = 1070; 1070-st 20% = 214) ja Riigikohtus kantud õigusabikulu 1,36 euro võrra (0,17 x 120 : 3 = 6,8; 6,8-st 20% = 1,36).
58.Avaldajate taotlus tunnihinna vähendamiseks TsMS § 175 lg. 1 alusel ei ole põhjendatud. Keskmised tunnihinnad moodustasid paar aastat tagasi Riigikohtu lahendites märgitut arvestades ca 110 – 120 eurot (käibemaksu arvestamata), nüüdseks on hinnad eelduslikult mõnevõrra tõusnud. Seega ei saa ülemäära kõrgest tasumäärast rääkida.
59.Maakohtu määrus on osas, millega jäeti avaldajate taotlus menetluskulude korra kindlaksmääramiseks, põhjendatud. Sellise taotluse lahendamisel tuleb arvestada nii avaldajate kui puudutatud isikute huve. Asjaolu, kas avaldajatele on antud võimalus mõnes teises lahendis tasuda menetluskulusid ositi, ei anna alust järeldada, et avaldajatel puuduvad vahendid ja võimalused käesolevas asjas väljamõistetud menetluskulude hüvitamiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.