Kohtulahend

Menetluse käik, hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 22.06.2010 esitas Rafał Grochulski – FH ESCA Euroopa Maksekäsu avalduse AS Allando Trailways vastu 4350 euro saamiseks. 27.08.2010 tegi Harju Maakohus Euroopa maksekäsu. 06.09.2010 vaidlustas AS Allando Trailways maksekäsu ning Harju Maakohtu 07.09.2010 määrusega anti tsiviilasi üle maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetlusse. 27.09.2010 esitas Rafał Grochulski – FH ESCA (hageja) hagi AS Allando Trailways (kostja) vastu veolepingust tuleneva võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale transporditeenuseid, kuid kostja jättis hageja poolt esitatud arvete alusel perioodil 16.02.2008 – 31.03.2008 tasumata 8870 eurot. Hageja palus jätta aegumise vastuväite rahuldamata. Hageja ei ole ületanud üheaastast aegumistähtaega. Hagi aegumistähtaeg algab 3 kuud pärast lepingu sõlmimist. Hageja esitas hagi võla sissenõudmiseks Poola kohtule 17.03.2008. Poola kohus jättis hagi läbi vaatamata, kuna hagi on kohtualluvuse järgi pädev lahendama Eesti kohus. Poola kohtu otsus jõustus 20.10.2009. Pärast seda kulus hagejal 8 kuud dokumentide esitamiseks Harju Maakohtule (22.06.2010). Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ning palus teha kohtul vaheotsuse, millega kohaldada hageja nõudele aegumist ning jätta menetluskulud hageja kanda. Poolevahelisele lepingutele kohaldub rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsioon (CMR). CMR art 32 lg 1 kohaselt kehtib konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvatest vedudest tulenevatele nõuetele üheaastane hagi aegumistähtaeg. Hagi aegumistähtaja kulgemine kauba kaotsimineku või vigastamise juhul algab kauba üleandmise päevast arvates, kõikidel muudel juhtudel kolmekuuse tähtaja möödumisel veolepingu sõlmimise päevast arvates. Veolepingud on sõlmitud ajavahemikul 27.12.2007 - 25.02.2008. Seega hakkas viimasena sõlmitud veolepingu puhul aegumistähtaeg kulgema alates 26.05.2008 ja hagi esitamise tähtaeg lõppes 26.05.2009. Varasemalt sõlmitud lepingute puhul veelgi varem. Hagiavaldus on kohtule esitatud 22.06.2010, seega üle aasta hiljem. Aegumistähtaeg oli hagiavalduse esitamise ajaks möödunud. Esimese astme kohtu lahend Harju Maakohtu 21.07.2014 vaheotsusega kohaldati hageja nõuetele aegumist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3), jäeti hagi täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda. Pooled ei vaidle selle üle, et tegemist on rahvusvahelise kaubaveoga ja vaidluse lahendamisel tuleb kohaldada rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni sätteid. CMR art 32 lg 1 kohaselt kehtestatakse konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvatest vedudest tulenevatele nõuetele üheaastane aegumistähtaeg. CMR art 32 lg 1(a) järgi algab hagi aegumistähtaja kulg kauba osalise kaotsimineku, vigastamise või kohale toimetamisega viivitamise puhul kauba üleandmise päevast arvates, art 32 lg 1(c) kohaselt aga kõikidel muudel juhtudel kolmekuuse tähtaja möödumisel arvates veolepingu sõlmimise päevast. Kuna tegemist on veotasu nõudega, tuleb kohaldada CMR art 32 lg 1(c) sätteid. Tõenditest nähtuvalt on esimene veoleping sõlmitud 27.12.2007, viimane 26.02.2008. Hageja esitas kostja vastu nõude Poola kohtusse 17.03.2008. Kohtumenetlus lõppes 01.06.2009 otsusega. Harju Maakohtusse esitas hageja nõude 22.06.2010. Poola kohtusse hagi esitamise ajal 17.03.2008 oli hagi aegumise tähtaeg esimese nõude osas kulgenud 10 päeva, ülejäänud nõuete osas ei olnud tähtaeg kulgema hakanud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks ning lg 3 kohaselt nõude aegumise peatumine lõpeb peatumise

aluseks oleva menetluse jõustunud lahendiga lõppemisega. Menetlus Poola kohtus kestis alates 17.03.2008 kuni 01.06.2009 ja sel ajal oli aegumine peatunud. Hageja ei ole esitanud tõendeid Poola kohtuotsuse jõustumise aja kohta, kuigi kohus on teda selleks kohustanud. 31.01.2014 on hageja saatnud kohtule kirja, milles teatab, et ta ei ole ületanud üheaastast aegumistähtaega. Hageja hinnangul peatus aegumine hagi esitamisega Poola kohtusse 17.03.2008 ning kestis kuni jõustunud kohtuotsuse tegemiseni 20.10.2009. Hageja on Poola kohtuotsuse jõustumisena ajana käsitlenud kahte kuupäeva - 01.09.2009 ja 20.10.2009, kumbki aga tõendatud ei ole. Vaatamata kohtu nõudmisele ei ole hageja suutnud 10 kuu jooksul esitada kohtuotsuse jõustumist kinnitavat tõendit. Seetõttu luges kohus kohtuotsuse jõustumise kuupäevaks kohtuotsuse kuulutamise päeva, s.o 01.06.2009. Järgmisest päevast hakkas kulgema aegumise üheaastane tähtaeg. Seega aegusid hageja nõuded hiljemalt 02.06.2010. Hagi esitati kohtule 22.06.2010 ning seega on aegunud. Kuna aegumise kontekstis on eelistatud võlgniku huve, siis pidas maakohus põhjendatuks ja mõistlikuks poolte huvide tasakaalustamiseks jätta kulud poolte endi kanda (TsMS § 162 lg 4). Hageja apellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu vaheotsuse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Hageja nõue ei ole aegunud. Maakohus on jätnud ebaõigesti kohaldamata TsÜS § 160 lg 1 ning arvestamata aegumise peatumise. Maakohus rikkus ka selgitamiskohustust, kuna alles maakohtu vaheotsusest sai hageja teada, et ta oleks pidanud tõendama Poola kohtuotsuse jõustumise aega. Maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid, kui on leidnud, et hageja ei ole tõendanud otsuse jõustumise aega. Juba Poola kohtuotsuse tegemise kuupäevaga on tõendatud, et vähemalt selle ajani oli aegumine peatunud. Hageja ei ole esitanud vastuolulisi väiteid Poola kohtuotsuse jõustumise kohta. Hageja selgitas, et 01.06.2009 kuupäeval tegi Poola kohus otsuse ning hiljem pöördus hageja Poola kohtu poole otsuse jõustumise kuupäeva teadasaamiseks, milleks oli 20.10.2009. Seega on hageja tõendanud Poola kohtuotsuse jõustumise kuupäeva. Kostja apellatsioonkaebus Kostja palub maakohtu vaheotsuse tühistada osas, millega jäeti menetluskulud poolte endi kanda ning teha uus otsus ning jätta menetluskulud hageja kanda. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 oleks maakohus pidanud jätma menetluskulud hageja kanda. Antud juhul ei esinenud erandlikke asjaolusid TsMS § 164 lg 4 kohaldamiseks. Maakohtu põhjendus menetluskulude jaotuse osas ei ole veenev ning on ebapiisav. Kohus oleks pidanud selgelt välja tooma, millel põhineb kohtu veendumus, et õiglane on jätta menetluskulud poolte endi kanda. Aegumise kohaldamine ei tähenda, et sellega oleks eelistatud võlgniku huve. Aegumise kohaldamise tõttu hagi rahuldamata jätmine on võrreldav mistahes muul põhjusel hagi rahuldamata jätmisega. Vastused apellatsioonkaebustele Menetlusosalised palusid jätta vastaspoole apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga leidis, et tulenevalt TsMS § 657 lg 1 p-st 3 tuleb Harju Maakohtu 21.07.2014 vaheotsus tühistada, jätta kostja taotlus aegumise kohaldamiseks rahuldamata ning saata asi samale maakohtule menetluse jätkamiseks. Kuna kohtuotsus tervikuna tühistatakse, siis hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse tervikuna, kostja kaebus aga osaliselt. Maakohus leidis õigesti, et antud juhul tuleb kohaldada CMR art-s 32 sätestatud aegumistähtaega, mille järgi on veolepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg üldjuhul üks aasta ja mis praeguste asjaolude kohaselt hakkas CMR art 32 lg 1(c) järgi kulgema kolme kuu möödumisel veolepingu sõlmimisest. Kohus leidis õigesti, et hagi Poola Vabariigi kohtule esitamise ajal 17.03.2008 ei

olnud CMR art 32 lg 1 järgne kolmekuuline tähtaeg veolepingute sõlmimisest veel möödunud, millest alates hakkab kulgema üheaastane nõuete aegumistähtaeg (märkides küll ekslikult, et ühe veolepingu osas oli tähtaeg 10 päeva kulgenud). Samuti on õige maakohtu seisukoht, et aegumise peatumise osas tuleb kohaldada siseriiklikku õigust, s.o TsÜS § 160. Kohtule esitatud tõendeid on maakohus aga hinnanud ebaõigesti. Vaidlust ei olnud selles, et hageja esitas hagi Poola Vabariigi kohtule 17.03.2008 ja kohus tegi asjas otsuse 01.06.2009. Maakohus on hinnanud aga ebaõigesti hageja poolt kohtu ette toodud asjaolusid ja tõendeid, millest nähtuvalt on nimetatud otsus jõustunud 20.10.2009. 25.11.2013 määrusega peatas maakohus praeguse asja menetluse kuni hageja poolt Poola Vabariigi kohtu otsuse jõustumise kohta tõendi esitamiseni ning pärast hagejalt 30.01.2014 e-kirja saamist uuendas menetluse, märkides 05.03.2014 määruses, et hageja esitatud menetlusdokumendist järelduvalt on menetluse peatamise põhjused ära langenud. Seega, leides määruses, et hageja on otsuse jõustumist tõendanud, asus kohus kohtuotsuses vastupidisele seisukohale. Ka 03.07.2014 toimunud kohtuistungil, kus tsiviilasja arutati sisuliselt, ei ole kohus hagejale mingil viisil märku andnud, et Poola kohtu lahendi jõustumise küsimus oleks vaidluse all ja vajaks täiendavat tõendamist. Ka kostja ei ole sellele tuginenud, vaid on menetluses läbivalt olnud seisukohal, et hagi on küll aegunud, kuid seda lähtuvalt asjaolust, et aegumistähtaeg ei ole peatunud (väidetavalt aegus hagi tervikuna hiljemalt 26.05.2009). Maakohus seevastu asus seisukohale, et hagi aegumine peatus Poola kohtule hagi esitamisega, kuid leidis ekslikult, et peatumine lõppes lahendi tegemisega. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus eksinud hagi aegumise peatumise lõppemise määratlemisel. Kohtul ei olnud põhjust kahelda hageja kinnituses, et Poola Vabariigi kohtuotsus jõustus 20.10.2009 (vastava kohtudokumendi inglise- ja eestikeelne tõlge esitati ringkonnakohtule - tl 47 ja 57, III köide). Praegune hagi esitati kohtule 22.06.2010, seega üheaastase tähtaja jooksul ega ole seetõttu aegunud.

Menetluskulude jaotus Kuna esimese astme kohtu otsus nõude aegumise tõttu hagi rahuldamata jätmise kohta tühistatakse ja tsiviilasi saadetakse menetluse jätkamiseks tagasi samale kohtule, siis menetluskulude poolte vahelist jaotust ringkonnakohus ei otsusta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine toimub asjas lõpplahendi tegemisel.

Apellatsioonkaebuse hinna muutmine Praegusel juhul oli hagi hinnaks maakohtu menetluses 8870 eurot. 21.07.2014 kohtuotsuse puhul on tegemist oma sisult vaheotsusega, mistõttu on kaebuse esitamisel tsiviilasja hinnaks 1⁄4 asja hinnast esimese astme kohtus, seega 2217, 50 eurot (TsMS § 137 lg 5). Ringkonnakohus on eelnevalt eksinud, kui määras tsiviilasja hinnaks apellatsioonimenetluses 8870 eurot. Vastavalt TsMS § 136 lg-le 4 tuleb kaebuse hinda muuta.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ü. Jänes

I. Parrest

A. Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.