Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) hagi HS ja MS vastu ühisvara jagamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 18. novembri 2014 vaheotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MS apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
875 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, registrikood 70000349), esindaja Marion Kurg Kostja I: HS (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II: MS, (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ene Ahas
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 18. novembri 2014 vaheotsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud jaotatakse või mõistetakse välja asja sisulisel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) esitas 11.06.2014 Pärnu Maakohtule hagi HS ja MS vastu ühisvara jagamiseks täitemenetluses.
2.Hagiavalduse kohaselt esitas maksuhaldur 05.07.2006 täitmisavalduse kostjalt I 488 434,34 euro sissenõudmiseks. 19.05.2014 seisuga on kostja I suhtes täitmisel nõuded suurusega 486 723,78 eurot. Perioodil 05.07.2006-19.05.2014 on kostjalt I laekunud 30 086,70 eurot. Täitemenetluse raames on kohtutäitur müünud enampakkumisel kostjale I kuulunud kolm kinnistut ja ühe sõiduauto. Samuti laekub alates 10.05.2010 kahjunõude katteks võlgniku tööandjalt keskmiselt 59,60 eurot kuus.
3.Võlgnikul puudub muu lahusvara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. Kostja I ei ole suuteline igakuiste maksetena kahjunõuet tasuma. Kinnistusraamatu andmetel kuulub kostjale I alates 2001. a kinnistu asukohaga XXX XX XXXXX. Rahvastikuregistri andmete alusel on kostja I olnud XX XX XXXX-XX XX XXXX abielus kostjaga II. 29.08.2006 on kostjate vahel sõlmitud abieluvaraleping. Kuna eelpool nimetatud kinnistu on omandatud abielu ajal ja enne abieluvaralepingu sõlmimist, on alust arvata, et tegemist võib olla kostjate ühisvaraga. Kuna kostjal I puudub lahusvara, millele sissenõuet pöörata, on põhjendatud sissenõude pööramine abikaasade ühisomandile. Kostja II vastuväited
4.Kostja II esitas taotluse aegumise kohta vaheotsuse tegemiseks. Hageja pidi mõistma juba 12.02.2007, mil võõrandati viimane lahusvara koosseisus olnud kostjale I kuuluv vara, et lahusvara arvelt ei ole võimalik täies ulatuses nõuet rahuldada. Hagi ühisvara jagamiseks esitati aga ca 7 aastat ja 4 kuud pärast seda, kui kogu kostja I vara võõrandati. Tulenevalt TMS § 14 lg-st 2 aegus hageja nõue 12.02.2008.
5.Hageja pidi sissenõudjana olema kursis täitemenetlusega, sest täitemenetluse kulg sõltub suuresti sissenõudjast, kellega kooskõlastatakse sissenõude pööramine varale. Hageja pidi olema teadlik asjaolust, et kinnistu asukohaga XXX XX XXXXX on kostjate ühisvara hiljemalt alates täitemenetluse algusest 05.07.2006. Hagi ei esitatud seaduses (TMS § 14 lg 2) sätestatud tähtaja jooksul, mistõttu tuleb hagi jätta aegumise tõttu rahuldamata. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
6.Maakohus tegi TsMS § 449 lg 3 alusel vaheotsuse, millega jättis kostja II taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata.
7.Vaidlust ei ole asjaolude üle, et täitemenetluse nr 034/2006/352 käigus võõrandati perioodil 05.07.2006 – 12.02.2007 enampakkumise korras kostjale I kuulunud vara sõiduauto ja 3 kinnisasja registriosa numbritega XXXXXX, XXXXX ja XXXXX, mille
müügist laekus kokku 30 086,70 eurot; täitemenetluses on laekunud alates 10.05.2010 kostja I tööandjalt võla katteks 59,60 eurot kuus, mille arvel on kostja I poolt täidetud kohustust seisuga 11.06.2014 kogusummas 1739,06 eurot ja täitmine töötasu arvel jätkub; kohtutäitur Kristiina Feinmani abi saatis 27.05.2014 e-kirjaga hagejale kohtutäituri arvamuse, mille kohaselt ei ole nõude rahuldamine võlgniku lahusvara arvel tõenäoline. Arvestades nõude suurust ja võlgnevuse tasumist käesoleval hetkel on vähetõenäoline ka nõude täielik rahuldamine võlgniku ühisvara osa arvel; kinnistusraamatu andmetel on alates 2001.a kinnistu asukohaga XXX XX XX XXXXX XXXXX omanikuks kostja I.
8.Ebaõige on kostja II seisukoht, et hageja pidi hiljemalt 12.02.2007 teada saama, et täitemenetlus kostja I lahusvara arvel ebaõnnestus ja sellest tulenevalt lõppes nõude üheaastane aegumistähtaeg 12.02.2008.
9.Kinnistusraamatu andmetel oli kinnistu asukohaga XXX XX XX XXXXXX omanik kostja I. Nii hagejal kui ka kohtutäituril oli AÕS § 56 lg 1 järgi alust eeldada, et kostja I on kinnistu ainuomanik.
10.Asjas esitatud tõenditega on vastuolus kostja II väide, et hageja ei taotlenud 05.07.2006 täitmisavalduses sissenõude pööramist XXX XX kinnistule. Täitmisavaldusest nähtub, et nimetatud kinnistu oli arestitud hagi tagamise korras ja sissenõudja soovis pöörata sellele sissenõuet. Samuti on Maksu-ja Tolliameti avalduse alusel kinnistusraamatusse kantud Eesti Vabariigi kasuks nimetatud kinnistu käsutamise keelumärge. Järelikult ei olnud hagejale ja kohtutäiturile täitemenetluse alustamisel teada kinnistu kuulumine ühisvara hulka.
11.Kostja I märkis kohtutäiturile 04.07.2013 esitatud võlgniku vara nimekirjas XXX XX XXXXX kinnistu enda varaks. Asja materjalist ei tulene, et kostja II oleks kostja I ainuomaniku staatuse ümber lükanud või teavitanud kohtutäiturit ja/või hagejat kinnistu kuulumisest ühisvara hulka. Kostja II ei ole tõendanud, et hageja pidi 12.02.2007 olema teadlik sellest, et täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus ja et kinnistu kuulub ühisvara hulka.
12.Hagejal tekkis nõudeõigus kohtutäituri 27.05.2014 e-kirja kättesaamise hetkest. Hageja nõude saaks lugeda aegunuks alles 27.05.2015. Hagi on esitatud 11.06.2014, mistõttu tuleb aegumine jätta kohaldamata. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
13.Kostja II palub maakohtu vaheotsuse tühistada ja teha uus otsus, millega rahuldada kostja taotlus aegumise kohaldamiseks.
14.Kohtutäituri 27.05.2014 e-kiri ei ole tõendiks selle kohta, millal hageja sai teada nõude rahuldamise võimatusest võlgniku lahusvara arvelt. Üldteadaolevalt on Eesti Vabariigil piiramatu juurdepääs perekonnaseisuandmetele ja sellele, kellele ja milline vara riigi territooriumil kuulub. Sellistele andmetele on juurdepääs ka kohtutäituril. Hageja ja kohtutäitur pidid saama teadlikuks sellest, mis summas õnnestub täita hageja nõuet kostja I lahusvara arvelt hiljemalt 12.02.2007. Hageja pidi sissenõudjana olema kursis täitemenetlusega ja ta kannab ise täitemenetluse passiivsuse riski. Kui hageja on nõustunud pikkade aastate jooksul täitmisega üksnes võlgniku töötasu arvelt, siis see ei ole vabandatavaks asjaoluks, mis takistas hagejal õigeaegselt esitamast hagi ühisvara jagamiseks.
15.Kohus on ebaõigesti jaganud tõendamiskoormuse. Ebakohane on maakohtu järeldus selle kohta, et kostja II ei tõendanud asjaolu, et hageja sai või pidi teada saama lahusvara arvelt nõude rahuldamise võimatusest 12.02.2007. Kostja II esitas omapoolsete vastuväidete tõendamiseks kõik tõendid, mida on üldse antud asjas võimalik esitada.
Kostjal ei ole kuidagi võimalik tõendada negatiivset asjaolu ehk hageja poolt hooletusest õigeaegselt ühisvara jagamise hagi esitamata jätmist. Vastus apellatsioonkaebusele
16.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
17.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu vaheotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.
18.Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
19.Maakohus leidis õigesti, et hageja nõue ei ole aegunud. TMS § 14 lg 2 teises lauses sätestatud aegumistähtaega tuleb arvestada päevast, mil sissenõudja saab kohtutäiturilt teavet selle kohta, et võlgniku lahusvara arvel ei ole nõude rahuldamine võimalik. Antud juhul sai hageja vastava teabe kohtutäiturilt 27.05.2014. Sellest kirjast sai hageja teha järelduse, et sundtäitmine kostja I lahusvara arvel ei ole võimalik. Hageja sai esitada hagi ühisvara jagamiseks alles pärast seda, kui kohtutäitur oli teda teavitanud täitmise võimatusest kostja I lahusvara arvel ja selliselt hageja ka toimis. TMS ei pane sissenõudjale kohustust selgitada välja võlgniku varasid ja teha ilma kohtutäiturilt saadava teabeta otsustusi täitemenetluse perspektiivi kohta. Hagi aegumine algas 28.05.2014 ja 11.06.2014 esitatud hagi ühisvara jagamiseks ei ole TMS § 14 lg 2 järgi aegunud.
20.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse seisukohaga, et hageja kannab kohtutäituri passiivsuse riski, sest ta on nõuet täitva kohtutäituri ise valinud. Asjaolu, et kohtutäitur ei teatanud hagejale varem nõude rahuldamise võimatusest kostja I lahusvara arvel ei võta hagejalt õigust ühisvara jagamise hagi esitamiseks.
21.Õige ei ole ka apellandi seisukoht, nagu oleks selgunud nõude rahuldamise ebaõnnetumine võlgniku lahusvara arvel siis, kui müüdi viimane kostja lahusvaraks olnud kinnistu. Võlgniku lahusvaraks ei loeta mitte üksnes kinnistuid ja autosid, selleks võib olla ka muu vara.
22.Asja materjalist ei saa teha järeldust selle kohta, et hageja pidi juba 12.02.2007 seisuga teadma, et kinnistu XXX XX XX XXXXXX on ühisvara. Avalduses täitemenetluse algatamiseks palus hageja oma nõuet täita muu hulgas eelnimetatud kinnistu võõrandamise teel (lk 20,21). Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et kinnistule oli seatud Eesti Vabariigi kasuks käsutamise keelumärge (lk 56). Keelumärke seadmist kostjad ei vaidlustanud. Samuti kinnitas võlgnik kohtutäiturile 04.07.2013 esitatud vara nimekirjas, et talle kuulub kinnistu XXX XX XX XXXXXX (lk 37). Nimetatud dokumentidest ja kinnistusraamatu kandest lähtuvalt ei pidanud kohtutäitur ega hageja jõudma varem järeldusele, et täitemenetlustes on nõuete rahuldamine kostja I lahusvara arvel võimatu. Hagejal ja kohtutäituril oli õigustatult eeldus, et vaidlusalune kinnistu on kostja I lahusvara, sest kostjad ei olnud vastupidist kinnitavaid andmeid avaldanud ja kolm muud arestitud kinnistut müüdi kostja I lahusvarana.
23.Asjaolu, et kostjad olid kinnistu omandamise ajal abielus, ei andnud iseenesest alust lugeda kinnistut kostjate ühisvaraks. Kuna hageja esitas põhistuse ja tõendid, mille alusel saab teha järelduse, et tal ei olnud alust enne 27.05.2014 kohtutäiturilt kirja saamist arvata, et nõude rahuldamine kostja I lahusvara arvel ei ole võimalik, oleks kostja II pidanud esitama maakohtule tõendid, mis lükkaks hageja tõendid ümber ja
võimaldaks teha teistsuguseid järeldusi. Kostja II seda ei teinud. Kohus ei jaganud tõendamiskoormist valesti.
24.Seadus ei sätesta täitemenetluses erisusi, kui sissenõudjaks on Eesti Vabariik. Seetõttu ei ole asjassepuutuvad apellatsioonkaebuse väited hageja võimaluste kohta selgitada välja andmeid isikute perekonnaseisu ja vara kohta.
25.Menetluskulud jaotatakse või mõistetakse välja vastavalt asja sisulise lahendamise tulemusele.
Ülle Jänes /allkirjastatud digitaalselt/
Iko Nõmm /allkirjastatud digitaalselt/
Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.