Kohtulahend

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik 03.04.2014 esitas ÜS (avaldaja) avalduse hooldusõiguse osaliseks üleandmiseks lapse PTD elukohavaliku tegemiseks. Avalduse kohaselt sündis avaldaja ja ED (puudutatud isik I, lapse isa) kooselust XX.XX.XXXX PTD (puudutatud isik II, laps). Harju Maakohtu 21.11.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-08-57409 kinnitati poolte vahel kompromiss, mille kohaselt muudeti senist lapse elukohta ja laps hakkas elama isa juures. Lapse isa hakkas pärast kompromissi jõustumist pahatahtlikult takistama lapse ja ema kohtumisi. Harju Maakohtu 07.05.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-16784 rahuldati avaldaja taotlus esialgse õiguskaitse rakendamise korras suhtluskorra kindlaksmääramiseks, kuna isa takistas avaldajal lapsega suhtlemist. Harju Maakohtu 06.06.2013 määrusega kinnitati vanemate vahel kompromiss lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Lapse isa ei täida 06.06.2013 kinnitatud kompromissi. Mitmeid kordi on ette tulnud, et ema ja laps ei kohtu 5-6 nädalat. Viimati kohtus lapse ema lapsega enam kui 1 kuu tagasi. Avaldaja ei näe mõtet perenõustamise määramiseks, sest psühholoogide ja ekspertide külastused pole varasemalt tulemusi andnud. Avaldaja arvates ei ole alust suhtluskorda muuta, vaid pigem muuta lapse elukohta ja anda elukoha valiku õigus üle emale. Samuti on lapsel tekkinud probleemid koolis – probleemne käitumine ja õppeedukuse langus. Õpetajate sõnul viitab see kodustele probleemidele ja kasvatusele, mille tulemusena elab laps end koolis välja. Lapse huvides on stabiilne elukeskkond ja kodurahu ning õppeedukuse taastamine. Lapsel on kodused ülesanded tegemata ning tihtipeale on selle põhjuseks isa poolt lapsele pealesunnitud tihe ajakava ja trennigraafik. Lapse isa organiseerib puhkuseid ja väljasõite koolikohustuse ajal, segades nii lapse õppetööd. Ema tähelepanekud ja kaebused koolikohustuse mittetäitmisel on jäetud isa poolt arvestamata. Avaldaja peres kasvab veel 2 last (B ja PH), kes on puudutud isiku II poolõed. Poeg on harjunud nendega sünnist saadik koos aega veetma ning tunneb nendega tugevat sidet. Lapse isa uus elukaaslane alandab ja mõnitab last igapäevaselt ning laps on tihti selle üle kaevanud. Samuti piirab nimetatud isik lapse viibimist isa juures majas (nt laps ei tohi minna teisele korrusele). Elukaaslane on last ka füüsiliselt väärkohelnud (nt tagus last iPadiga pähe selle eest, et laps suhtles oma emaga), mille kohta laps tegi 02.07.2013 avalduse politseisse. Avalduse alusel on algatatud kriminaalasi karistusseadustiku (KarS) § 121 tunnustel. Lapse jutu kohaselt on ette tulnud ka olukordi, kui isa elukaaslane on pidutsemisest nii läbi, et veedab pühapäeva vaid voodis lebades ja ämbrisse oksendades. Lapse psüühikale ja heaolule on sellises keskkonnas igapäevaselt viibimine äärmiselt kahjulik, samuti säilib ka pidev oht tervisele. Selline kasvukeskkond on lapsele jätnud juba märke tema psüühikas ja mõjutab oluliselt lapse kujunemist. Last on sunnitud osalema sporditreeningutes rohkem, kui tema tervislik seisund seda võimaldab. Tihtipeale järgnevad kurnavatele treeningutele ja võistlusreisidele ägedad migreenihood, millega kaasneb koolist puudumine. Perearsti tungival nõudmisel võttis isa lapse treeningkoormust vähemaks, kuid hiljem jätkus endisel kujul. Laps on korduvalt väljendanud oma vastumeelsust hokitreeningute suhtes. Lapsel on keelatud oma treeningutest ja võistlustest emale rääkida.

Lapse isa ei vasta ema meilidele, sõnumitele ja telefonikõnedele ning sunnib infot edastama last, mis on last äärmiselt kahjustav. Kohtumiste korra rikkumisel on tavaliselt ka lapsel keelatud emaga suhelda. Ette on tulnud ka juhuseid, kui lapse isa esitab enne ema ja lapse määratud kohtumist emale omapoolseid põhjendamata nõudmisi lapsega käitumise/tegemiste kohta ning nõuab arutuid kinnitusi. Nende mittesaamist tõlgendab isa kui põhjust järjekordseks kohtumise ärajätmiseks. Seega rikub lapse isa teadlikult ja pahatahtlikult ema ja lapse suhtlemiskorda. Laps on ise avaldanud soovi elada koos emaga. Tulemusi ei ole andnud korduvad perenõustamised ja Viimsi Vallavalitsuse lastekaitseametnike püüded kaasa aidata lapsega kohtumistele. Avaldaja palus anda lapse hooldusõigus osaliselt elu/viibimiskoha otsustamise küsimustes üle lapse emale ning jätta menetluskulud lapse isa kanda. Puudutatud isiku I seisukoht Lapse isa palus jätta avalduse rahuldamata. Lapse ema on avalduses esitanud tõele mittevastavaid faktiväiteid. Lapse ema isikuomadused kahjustavad last ja tema meelerahu. Lapse ema nõuab lapselt vastumeelsuse ülesnäitamist isa ja tema abikaasa vastu. Samuti on lapse ema saatnud solvava sisuga kirju isale kui ka isa uue abikaasa tütrele. Lapse ema soovib isaga suhelda läbi kohtuvaidluste. Ema kasutab lapse suhtes vaimset vägivalda ning kahjustab lapse õigust turvalisele elukorraldusele ning emotsionaalsele kindlustundele. Laps on isa peres hästi hoitud ja armastatud. Suhted peres on head. Keegi ei kasuta lapse suhtes vägivalda ega mõnita ja alanda teda. Laps ei ole kunagi avaldanud soovi elada alaliselt ema peres. Samuti on lapse ema olnud pikka aega töötu ning peres on teadaolevalt pidevad majandusraskused ja toimetulekuprobleemid. XXXXXX kooli klassijuhataja arvamusest nähtub, et laps on rahuldava õppeedukusega ja käitumisega ning lapsel ei esine kodusest elust tingitud käitumis- ja õpihäireid ega probleeme koolikohustuse täitmisega. Iseloomustusest ei tulene, et puhkusereisid või spordivõistlused takistavad lapse õppetööd. Sporditreeningud ei ole lapse tervist kahjustanud. Lapse ja ema suhtlemine toimub vastavuses sõlmitud kompromissile. Vanemad ei sunni last vastu tema tahtmist teise vanemaga kohtuma. Laps on piisavalt vana, et oma tahet ning eelistusi vanematele avaldada. Kui laps on keeldunud ema juurde minemast, siis ei saa teda sundida. Laps suhtleb emaga igapäevaselt ning on avaldanud emale ise, kui ta on otsustanud ema juurde mitte minna. Lapse isa poolt suhtluse vältimine emaga tuleneb emapoolsest käitumisest. Puudutatud isiku II esindaja seisukoht Lapse esindaja leidis, et kuigi mõlemad vanemad on võimelised last kasvatama ja tema eest hoolitsema, tuleb lapse stabiilse elukorralduse vajadusest tulenevalt jätta lapse ema avaldus ainuotsustusõiguse andmiseks lapse viibimis- ja elukoha suhtes rahuldamata. Esindaja märkis, et lapse jutust selgus, et tal läheb koolis hästi, varem esinenud suhteprobleeme ja konflikte klassikaaslastega ei ole, hinded on head. Laps kirjeldas kooli ja oma elu äärmiselt positiivselt ning ei kinnitanud ema avalduses toodut. Kinnistust ei leidnud asjaolu, et isa sunnib last osalema sporditreeningutes rohkem, kui lapse terviseseisund seda lubab. Laps kirjeldas isa positiivses võtmes ega väljendanud kordagi hirmu isa ees, vastupidi – isa aitab tal probleeme lahendada. Laps ei kinnitanud enda võimalikku väärkohtlemist isa elukaaslase IE poolt. Emast laps rääkida ei tahtnud, vakatas ja muutus kurvaks. Ema tütred on poisile lähedased, kuid samas ei arva poiss seda, et tema ja õdede kontaktid oleksid vähesed. Laps on oma senise elukorraldusega rahul, kuid tema südamesooviks on, et vanemad elaksid koos. Samas sobib lapsele senine suhtluskord.

Esindaja leidis, et lapse huvidest lähtudes peaks laps ka edaspidi elama isaga. Laps vajab tihedat ja regulaarset suhtlemist ema ja tema perekonnaga. Oluline on tagada lapse pingevaba suhe mõlema vanemaga ning võimalus kohaneda mõlema vanema uue perega. Lapse huvides on stabiilne elukorraldus. Lapse ema peab vältima pojale emotsionaalse surve avaldamist, mis väljendub ema negatiivsetest hoiakutest lapsega kooselava isa ja tema perekonna suhtes. Lapse suhet teise vanemaga ei tohi kahjustada. Tõenditest nähtuvalt ema on käitunud viisil, mis kahjustab lapse huve, rikkudes lapse privaatsust ning õigust suhtlus- ja sõprusringile. Eestkosteasutuse I seisukoht Viimsi Vallavalitsus palus jätta avalduse rahuldamata, lähtudes lapse vajadusest stabiilsele elukorraldusele, kuivõrd laps on elanud isa juures juba 1,5 aastat. Eestkosteasutus märkis, et mõlemad vanemad on võimelised last kasvatama ja tema eest hoolitsema. Lapsel on mõlema vanema praeguses elukohas oma tuba ning lapse jaoks sobilikud elamistingimused. Lapsevanemate omavahelised suhted on komplitseeritud ja emotsionaalsed, kuid lapse ema ja isa hoolivad mõlemad lapsest väga, soovivad talle parimat, suhtlevad kooliga ning soovivad hoida vanema ja lapse vahelist sidet ning usaldust. Mõlemad vanemad on korduvalt teavitanud lastekaitsespetsialisti suhtluskorra rikkumistest teise lapsevanema poolt. Ema on edastanud teavet korduvatest suhtluskorrajärgsetest ema ja poja kohtumiste ära jäämisest ning isa on teavitanud korduvalt ema poolt suhtluskorras olevate kellaaegade eiramisest. Lastekaitsespetsialisti e-kirjad vanematele ning vestlused vanematega kohtumääruse täitmisest ei ole olukorda muutnud. Mõlemad vanemad on käitunud viisil, mis kahjustab lapse huve, takistades teise vanemaga regulaarselt kohtuda ja rikkudes lapse privaatsust ning õigust suhtlus- ja sõprusringile. Lapse huvides on tagada regulaarne ning küllaldane suhtlemine lahuselava vanemaga, mis samal ajal arvestab lapse vajadust stabiilsust ja rutiini võimaldavale elukorraldusele. Laps on avaldanud arvamust, et õiglane oleks, kui ta elaks korda mööda mõlema vanema juures. Laps avaldas, et tema ja isa elukaaslase vahelised suhted on paranenud ega avaldanud, et ta kardaks isa, pigem on laps rääkinud enda ja isa suhtest kui sõbrasuhtest. Lapsel on tugev emotsionaalne side oma poolõdede B ja PH-ga, kellega ühiseid tegevusi peab laps oluliseks. Eestkosteasutuse II seisukoht Kuusalu Vallavalitsus ei andnud avaldusele lõplikku seisukohta, vaid märkis, et telefonivestluste põhjal emaga ja hilisema kodukülastusel põhjal võib öelda, et perekond on omaks võtnud ebatavalise elukorralduse, kus lapsel on mitu elupaika. Elutingimused on ema perekonnal väga head. Samas on emal soov veeta oma lapsega koos rohkem aega. Esimese astme kohtu määrus Harju Maakohtu 06.11.2014 määrusega jäeti avaldus rahuldamata ning lapsele riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja kulu Eesti Vabariigi kanda ja muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis tingiks ainuotsustusõigus lapse viibimiskoha ja elukorralduse osas üleandmise lapsele emale. Kohus ei tuvastanud, et laps oleks lähedasem ema tütarde P ja Bga kui isa poja R-ga. Laps avaldas kohtule, et saab hästi läbi nii poolvenna kui poolõdedega. Lapse ema esitatud väljavõte e-koolist ja hinneleht ei tõenda probleeme lapse isa kodus või lapse isa puudujääke lapse kasvatuses. Lapse sõnul on matemaatika raske. Õppimises aitavad teda nii ema kui isa. Ka lapse klassijuhataja antud iseloomustusest ei nähtu, et lapsel oleks mingeid kodusest elust tingitud käitumis- ja õpihäireid või et lapse puhkus või treeninglaagrid tekitaksid õppeedukuse languse.

Tõendamist ei leidnud avaldaja väited lapse isa elukaaslase IE poolt lapse mõnitamise ja alandamise kohta. Laps avaldas ärakuulamisel arvamust, et I teeb väiksest asjast suure probleemi. Lapse ema poolt kohtule esitatud Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri teatis kriminaalmenetluse alustamises ei tõenda IE süüd. Kohus ei tuvastanud, et lapse isa sunniks last osalema sporditreeningutes rohkem kui tema terviseseisund seda lubab. Terviseuuringutest nähtuvalt on lapse tervis korras ja tervist arvestav sport lubatud. Lapse sõnade kohaselt tahab ta ise ja talle meeldib trennis käia, keegi teda selleks ei sunni. Laps avaldas kohtule, et soovib elada mõlema vanema juures vaheldumisi kaks nädalat. Lapse sünnipäevasoov on, et vanemad hakkaksid jälle koos elama, samas tõdes laps, et see nii ei lähe. Kohus märkis, et mõlemad vanemad ei ole kokkulepitud suhtlemiskorda korrektselt täitnud. Kuigi lapsele meeldib reisida, ei tohiks vanemad organiseerida puhkusereise ajal, kui laps peaks olema teise vanemaga. Vanemad peavad jätma kõrvale omavahelistest suhetest tekkinud pinged ja keskenduma lapse huvidele. Lapse ema poolt halvustava sõnumi saatmine on lubamatu. Vanematel tuleb teha pingutusi omavaheliste suhete korraldamiseks ja vastastikuse usalduse suurendamiseks vähemalt selliselt, et vanemate vahelise konflikti tagajärjel ei saaks kahjustada lapse huvid. Kui vanemad tunnevad, et nad ei suuda koostööd teha, siis on nende kohustuseks otsida abi professionaalsetelt nõustajatelt. Määruskaebus Avaldaja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, milles arvestada kaebuses märgitud vastuväiteid. Menetluskulud jätta lapse isa kanda või alternatiivselt poolte endi kanda. Isa rikub kindlaks määratud suhtluskorda ning teeb teadlikult emale takistusi lapsega suhtlemisel. Suhtluskorra igapäevane rikkumine annab aluse seni kehtinud suhtluskorra muutmiseks. Lapse õpitulemused ja hinded on alates sügisest drastiliselt langenud. Lapsel on probleeme käitumisega, kodutööd on tegemata ning õppevahendid ununenud koju. Ema juures viibimisel on lapse hinded head, kuid isa juures viibimisel hakkavad hinded järsult halvenema, lisanduvad tegemata koolitööd ja pahandused kaasõpilastega. Kooli psühholoogi sõnul elab laps otseselt välja kodus toimuvat. Ema juures saab laps rahulikult õppida, tal on olemas selleks stabiilne elukorraldus ja perekonna tugi. Mida kauem laps isa juures viibib ja mida kauem teda emaga kohtuda keelatakse, seda halvemaks lähevad asjad koolis. Isa lapsega ei tegele ning suhtub vastutustundetult lapse koolikohustuse täitmisesse. Isa on last kooliajal korduvalt viinud välisreisidele, leppinud kokku arstiaegu (mida saab teha ka koolivälisel ajal) ning pea iganädalaselt esineb mõnest tunnist puudumine „halva enesetunde“ tõttu. Laps on ise selliste käitumise vastu ja avaldanud seda isale. Laps on korduvalt rääkinud emale ja isale IE mõnitavast ja alandavast kohtlemisest ning korduvalt vestlustes ka Viimsi lastekaitsetöötajale. Mitmeid kordi on see fikseeritud ka lastekaitsetöötajate kodukülastusaktides. Lisaks muudele kriimustamistele-sinikatele sisaldas üks füüsilise väärkohtlemise episoodidest muuhulgas ka lapse korduvat tagumist kõva asjaga pähe. Emapoolsed suhtlemiskorra „rikkumised“ on tingitud lapse suurest soovist oma ema ja perega rohkem aega koos veeta. Kohtumiste graafikuga on kinnitatud kohtumiste minimaalne määr ning see ei keela rohkem kokkusaamisi. Menetluse edasine käik Viimsi Vallavalitsus, lapse esindaja ja lapse isa palusid jätta määruskaebuse rahuldamata. Lapse isa palus jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas 17.12.2014 kirjaga vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et määruskaebuse väited ei võimalda Harju Maakohtu kaevatavat määrust tühistada. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 ja §-ga 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus analüüsinud kõiki tähtsust omavaid asjaolusid, millele tuginevalt on teinud seadusliku ja põhjendatud lahendi. Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ja §-st 659 neid ei korda. Vastuseks kaebusele märgib kolleegium järgmist. Kolleegiumi hinnangul on määruskaebuse väited paljasõnalised ja vastuolus toimiku materjaliga. Maakohus on lahendi tegemisel lähtunud lapse parimatest huvidest ning leidnud õigustatult, et lapsele tuleb tagada stabiilne elukeskkond. Kuna avaldaja poolt esile toodud asjaolud ei anna alust lapse elukoha muutmiseks, on maakohus jätnud põhjendatult lapse ema avalduse rahuldamata. Viimsi Vallavalitsuse 08.12.2014 seisukohast (tl 35-37, II köide) tuleneb, et lapse isa on olnud lapse õppetööga seonduvast üksikasjadeni teadlik ning suhelnud aktiivselt nii lapse klassijuhataja kui aineõpetajatega. Isa tegevus on suunatud lapse murekohtade lahendamisele. Isa suunab, juhendab ja kontrollib last õppetööga seonduvas. Ka ema on kontaktis kooliga, kuid vähem. Ema juures elamise aegset lapse koolikohustuse täitmist iseloomustab Viimsi kooli 28.05.2012 iseloomustus, milles oli kirjeldatud lapse õppetöös ilmnenud probleeme (halvenenud õpitulemused, käitumisprobleemid, tegemata kodutööd, puuduvad õppevahendid, hilinemised jne) ning lisatud ka koolipsühholoogi arvamus. Viimsi Vallavalitsus märkis, et vestlustest lapsega (koolis, vallavalitsuses, kodukülastustel) ilmnes lapse ja tema isa elukaaslase IE vahelised erimeelsused, kuid kinnitust ei leidnud lapse väärkohtlemine IE poolt. XXXXXX kooli 28.10.2014 iseloomustusest nähtub, et üldhinnang lapsele on hea, lapsega saab hästi suhelda ja probleemidest rääkida. Õppimises probleeme ei esine. Eeltoodud seisukohtadest tuleneb, et määruskaebuse väited selle kohta, et lapse probleemid koolis on tingitud isa puudulikust lapsevanematööst, on alusetud. Samuti ei ole leidnud tõendamist lapse füüsiline väärkohtlemine isa elukaaslase poolt. Laps ei ole seda ka menetluse jooksul kordagi väitnud. Laps on avaldanud vaid, et IE on ta peale karjunud ning nende suhted ei ole head (tl 113, 170, I köide). Kuna laps on elanud alaliselt isa juures nüüdseks juba üle kahe aasta ning määruskaebuses esile toodud väited isa ja tema pere halvast mõjust ei ole tõendamist leidnud, ei pea kohus põhjendatuks hooldusõiguse osalist üleandmist lapse elukoha valiku tegemise osas lapse emale.

Menetluskulude jaotus Määruskaebuse esitamisest tingitud riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda, ülejäänud menetluskulud aga menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 172 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ü. Jänes

/allkirjastatud digitaalselt/ A. Tänav

/allkirjastatud digitaalselt/ I. Parrest

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.