Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele, kas: SEB Pank – a/a EE571010220229377229 Swedbank – a/a EE062200221059223099 Danske Bank – a/a EE513300333522160001 Nordea Bank – a/a EE221700017003510302 Maksekorralduse selgituse reale märkida: Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, tsiviilasja number ja isiku nimi, kelle eest kautsjoni tasuti. Maksedokument kautsjoni tasumise kohta või maksedokumendil olevad kõik andmed selle elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada kohtule. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Põhivõlast Kostja sõlmis 11.06.2012 XXXAS-iga liitumislepingu nr XXX. Kostja ei täitnud oma kohustust tasuda igakuiselt arveid teenuste kasutamise eest. Kostja põhivõlg on 1047,75 eurot. 27.05.2015 loovutas XXXAS nõude kostja vastu hagejale. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6, VÕS § 108 lg 1 tuleb kostjalt hagejale välja mõista põhivõlg 1047,75 eurot. Viivis Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist põhinõudelt 1047,75 eurolt summas 1047,70 eurot. Viivise arvutamisel on hageja lähtunud viivise määrast 0,15% päevas (54,75% aastas) ja arvestanud viivist viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni. Kostja viivisevõlg on 1144,14 eurot, kuid lähtudes hea usu põhimõttest, ei nõua hageja viivist suuremas summas kui põhivõlg. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemäärast kõrgemat viivist. Sama lõike teise lause kohaselt ei välista ega piira see krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Asja materjalidest nähtub, et kostja sõlmis liitumislepingu tarbijana. Lepingu järgi puudus kostjal lepingutingimuste läbirääkimise võimalus. XXXAS lepingute lahutamatuks lisaks on teenuste kasutamise üldtingimused, milles on ette nähtud, et tasumata summadelt arvestatakse viivist 0,15% päevas. Seega on leping sõlmitud tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt

TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste p 7.5 on tühine võlgnetavalt summalt aastas arvutatava 54,75% suuruse viivise määra osas (0,15% päevs), sest viivisenõudega sellises määras on kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Kohus on seisukohal, et 54,75% suurune viivise määr aastas on kostjat ebamõistlikult kahjustav ning seetõttu tühine, mistõttu tuleb VÕS § 41 järgi kohaldada tühise tingimuse asemel seadusest tulenevat regulatsiooni, käesoleval juhul VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud viivise seadusjärgset määra. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (kuni 15.04.2013 seitse protsenti aastas). VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. 19.11.2012-31.12.2012 oli seadusjärgne viivisemäär 8% aastas, 01.01.2013-14.04.2013 oli seadusjärgne viivisemäär 7,75% aastas, alates 15.04.2013 – 30.06.2013 oli see 8,75% aastas, 01.07.2013 - 31.12.2013 oli seadusjärgne viivisemäär 8,5% aastas, 01.01.2014 – 30.06.2014 oli seadusjärgne viivisemäär 8,25% aastas ja 01.07.2014-11.12.2014 oli see 8,15% aastas. Viivist tuleb arvestada tagastamata põhivõlalt. Kohus esitab oma viivisearvestuse: Perioodi Perioodi lõpp Viivitatud algus päevi 19.11.2012 31.12.2012

01.01.2013 14.04.2013

15.04.2013 30.06.2013

01.07.2013 31.12.2013

01.01.2014 30.06.2014

01.07.2014 11.12.2014

Viivise määr 8% 7,75% 8,75% 8,5% 8,25% 8,15%

Võlgnetav summa 1047,75 € 1047,75 € 1047,75 € 1047,75 € 1047,75 € 1047,75 €

Viivis kokku 9,87 € 23,14 € 19,09 € 44,90 € 42,86 € 38,37 €

Seega võlgneb kostja hagejale perioodil 19.11.2012-11.12.2014 viivisena 178,23 eurot.

Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi 58% ulatuses, tuleb jätta menetluskulud 58% kostja ja 42% ulatuses hageja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 2 järgi. Hageja on märkinud enda menetluskuludeks hagilt tasutud riigilõivu 250 eurot, õigusabikulu 639,12 eurot ja kohtutäituri tasu 36 eurot, kokku 925,12 eurot. Kohus, arvestades, et kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud kohtu määratud ajaks kohtule, leiab, et hageja põhjendatud ja vajalikud kulud õigusabile ei saa olla suuremad kui 50 eurot, summa on ilma käibemaksuta. Kokku moodustavad hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 336 eurot, millest kostjal tuleb arvestades menetluskulude jaotust hüvitada 58% ehk summa 194,88 eurot. Hageja on taotlenud, et kostja tasuks välja mõistetud menetluskuludelt hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kohus rahuldab hageja taotluse.

Moonika Tähtväli kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.