Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue, kostja vastuväited Pooled sõlmisid 24.10.2012 tähtajalise laenulepingu summas 300 €, mis tuli koos intresside 15 € ja lepingu tasuga 6 € ära maksta 23.11.12. Kostja kohustusi ei täitnud ja hageja saatis kostjale võla teate 07.12.12 ja 18.12.12 a`10 € vastavalt lepingu p-le 7.2 Kostja tasus 28.12.12 vaid 21 €, millest hageja arvestas võla teate kulude katteks 20 € ja 1 € laenu katteks. Kostja jäi seega võlgu veel laenu 299 €, intresse 15 €, lepingu tasu 6 €. Kuna kostja võlga ei tasunud, siis kasutas hageja inkassoteenuse abi võla kättesaamiseks, millega kandis kulusid 24 €, mis on hageja kahju. Lepingu p 13.12 järgi on viivis 0,75% päevas võlalt. Viivis. Perioodi eest 24.11.12-27.12.2012 võlalt 300 ja lepingutasult 6 € on viivis 33 päeva eest 75,74 €, perioodi eest 28.12.12 - hagi esitamiseni 27.10.14 on võlalt 299 € ja lepingu tasult 6 € 668 päeva eest kokku 1528,05 €. Arvestusest nähtuvalt ei nõua hageja viivist teate kuludelt 20-lt eurolt ega kahjunõudelt 24 €-lt. Hageja nõuab viivist ta üksnes põhivõlgnevuselt ja vastavalt põhivõlgnevuse ulatuses kokku 305 € (299 €+6 €). Hageja palub kostjalt seega välja mõista võlga 299 €, intresse 15 €, lepingutasu 6 €, kahju hüvitist 24 € ja viivist 305 € ja menetluskulud palub jätta kostja kanda. Kostja hagi ei tunnistanud, kuid kinnitas, et ta võttis hagejalt 24.10.12 laenu 300 € 30 päevaks, millele lisandub 15 € intressi, lepingu tasu 6 €. Viivise arvestus on ebaselge. Hageja nõutud summad on erinevad (kõiguvad) võrreldes maksekäsu kiirmenetluses tehtud makseettepanekuga. Menetluskulud palus jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi on laenuleping leping, millega üks pool annab teisel laenu ja teine pool kohustub selle tagastama. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majanduskutsetegevuses antud laenult maksta kokkulepitud intressi. VÕS § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma ning lg 3 järgi kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu sätteid. VÕS § 402 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega majanduskutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab krediiti tarbijale. VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb lepingut täita, § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuste täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda kohustuse täiutmist, viivist VÕS §101 lg 1 p 1, 6 ja § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 järgi. Lepingu rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda ka § 115 lg 1, § 101 lg 1 p 3 alusel lepingu rikkumise tõttu võla sissenõudmiskulusid kui kahju VÕS § 127 lg 1, 3 ja § 128 lg 2, 3 järgi. Vaidlus puudub selles, et • Kostja taotles 24.10.2012 hageja veebikeskkonna (www.bongabonga.ee) kaudu tarbimislaenu 300 € ja soovis laenu tasuda laen ühes osas, • hageja andis kostjale laenu 300 € 30 kalendripäevaks, mis tuli kostja tasuda hiljemalt 23.11.2012, • laenatud raha on kantud kostja kontole XXXXXXXXXXXXX, • laenuleping kannab nr XXX , 2 (4)

•

• •

kostja kohustus maksma intressi kooskõlas laenulepingu üldtingimuste p 5.1. ja põhitingimuste p.-ga 6 ja 7.2. 15 € ning lepingutasu 6,00 €, mis tuli tasuda koos laenuga 23.11.12, hageja andis kostjale laenu oma majanduskutsetegevuses hagejal on tekkinud seoses kostjalt võla sissenõudmisega kulusid, mis on hageja kahju ja mis on 24 eurot.

Kuna kostja sai hagejalt kui majanduskutsetegevuses tegutsevalt ettevõtjalt laenu rahas ja kostja kohustus maksma selle tagasi ning maksma sellelt intressi, siis on poolte vahel sõlmitud laenuleping nr XXX krediidilepingu tähenduses VÕS 396 lg 1, 397 lg 1, 401 lg 1 järgi. Kostja väitis, et hageja nõuded on võrreldes maksekäsukiirmenetluses esitatud avaldusega ebaselged, kuid märgitud väitel pole tähtsust, sest kostja esitas maksekäsu kiirmenetluse avaldusele vastuväite ning maksekäsku tehtud pole (lk 8) ning asi on antud lahendamiseks hagimenetlusse. Lepingu p 7.2. nähtub, võlgnikul tuleb maksta võlausaldajale siis, kui võlgnik rikub kohustust, meeldetuletuse esitamisega seotud tasu a`10 €. Hageja on kohtule esitatud 29.11.2012 ja 10.12.12 teatega tõendanud, et kostjale on tehtud võla tagastamise kohta 2 meeldetuletuskirja ehk vastavalt lepingule kokku 20 €® (2*10) kooskõlas VÕS § 76 lg 1, 2 ja lepingu p 7.2. Hageja on esile toonud, et 28.12.2012 maksis kostja 21 eurot, mille hageja on arvestanud esmalt kulude katteks ehk 20 eurot meeldetuletustasu katteks 1 € põhivõla katteks. Märgitu on kooskõlas VÕS § 415 lg 2 p 1,2, mille puhul arvestatakse tarbijakrediidilepingu puhul siis, kui tarbija teeb makse, millest ei jätku kõiki kohustuste katteks, esmalt tasutuks kulud ja siis põhivõlga. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja põhivõla nõue on kostja vastu 300€-1€ ehk 299 eurot, kuna 21 € osutusid tasutuks vaid teate kulud kokku 20 € ja ülejäänud 1€ läks laenu katteks. Lepingu p 7.2 järgi oli kostja kohustutud tasuma lepingu tasu 6 eurot, milles puudus vaidlus, kuid et märgitu oleks tasutud, pole kostja väitnud. Seega rikub kostja laenu tagastamise kohustust ja lepingu tasu maksmise kohustust VÕS § 100 mõttes. Seega on hageja nõue kostjalt laenu tagastamiseks 299 eurot on tõendatud, põhjendatud ja kuulub VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, §108 lg 1, § 396 lg 1, VÕS § 401 lg 1, 3, § 402 järgi rahuldamisele. Samuti on tõendatud ja põhjendatud lepingujärgse tasu nõue 6 € ja kuulub VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 järgi rahuldamisele. Kostja on vastuses võtnud omaks, et laenult tuli maksta intressi 15 € ning samas pole väitnud, et märgitu oleks tasutud, seega rikub kostja oma lepingust tulenevat intressi tasumise kohustust VÕS § 100 mõttes. Eeltoodu alusel on hageja intressinõue 15 € tõendatud, põhjendatud ja kuulub VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p1, §108 lg 1, § 397 lg 1, VÕS § 401 lg 1, 3, § 402 järgi rahuldamisele. Hageja on tõendanud kohtule esitatud arvega nr 090914-04 09.09.14, et on kohustatud Inkassokeskuse ees kandma võla sissenõudmiskulusid kokku 24 € (lk 38). Selle kulu suuruse üle vaidlus puudus ja seega on hageja tõendanud, et tal on tekkinud seetõttu, et kostja pole oma kohustust täitunud, nende kulude näol varaline kahju VÕS § 127 lg 1, 3 ja § 128 lg 2,3 järgi. Kuna kostja pole väitnud, et ta oleks kahju hüvitanud, siis rikub ta kahju hüvitamise kohustust VÕS § 100 mõttes. Eeltoodu alusel on hageja kahjunõue 24 € tõendatud, põhjendatud ja kuulub VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 3, § 108 lg 1, § 115 VÕS § 127 lg 1, 3 ja § 128 lg 2, 3 järgi rahuldamisele. Viivis Kostja väitis, et viivisenõue on ebaselge, kuid ei ole põhjendanud, milles seisneb selle ebaselgus. VÕS § 76 lg 1, 2, § 113 lg 1 on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult kohustuse rikkumise korral, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, viivist lepingus kokkulepitud määras, mis lepingust nähtuvalt p 13.12 on 0,75% päevas. 3 (4)

Kostjal oli kohustus tasuda laen 300 € ja lepingu tasu 6 € ära 23.11.2012. Hageja tõi esile, et kostja on teinud vaid ühe makse 28.12.2012 21 €, millest 20 € läks VÕS § 415 lg 2 p 1, 2 järgi esmalt kulude 20 euro katteks ja 1 € võla katteks. Kostja pole seda vaidlustanud, et kohustus oleks enamas ulatuses täidetud. Seega on kostja oma kohustuse täitmisega viivituses. Eeltoodu alusel leiab kohus, hagejal on õigus nõuda VÕS § 113 lg 1, § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 6 alusel kostjalt võlgnetavalt summadelt viivist alates kohustuse rikkumisest. Nii on hagejal õigus nõuda viivist võlalt 300 € ja lepingu tasult 6 € alates 24.11.2012 kuni 27.11.2012 (so päev enne seda kui kostja tegi 28.12.12 21 € makse) 33 päeva eest 0,75% päevas, mis on 75,74 €. Hagist nähtuvalt ei nõua hageja võla teadete kuludelt (kokku 20 €) viivist. Kuna kostja maksis 28.12.12 21 €, mis kattis vaid võla teate kulu ja üksnes 1 euro ulatuses põhivõlga, siis saab hageja nõuda edasi ülejäänud põhivõlalt 299 € ja lepingu tasult 6 € viivist, kuna need on seni tasumata ja seda pole kostja vaidlustanud. Viivist saab hageja nendelt tasudelt nõuda alates 28.12.2012 (kostja tasus märgitud kuupäeval vaid 21€, millest võla katteks läks vaid 1 €) kuni hagi esitamiseni 27.10.14 ehk 688 päeva eest 0,75% päevas. Seega on viivis kokku 1528,05 €. Hagis on hageja vähendanud viivisenõuet kuni nõutava põhivõlani ehk 305 €-ni (299 €+6 €), mis ei ole vastuolus kostja õigustega ja on kooskõlas kohtupraktikaga. Kostja pole väitnud, et viivis oleks tasutud, seega on hageja viivisenõue tõendatud, põhjendatud ja kuulub VÕS § 76 lg 1,2, § 101 lg 1 p 1, 113 lg 1 järgi rahuldamisele. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista võlga 299 €, lepingu tasu 6 €, intressi 15 €, kahju hüvitist 24 € ja viivist 305 €. Otsus kuulub TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel viivitamatule täitmisele. Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 tuleb hageja ja kostja menetluskulud jätta kostja kanda, kuna hagi kuulub rahuldamisele. Kohus viitas kirjas 23.01.15, et määrab kindlaks otsuses kulude suuruse. Asjas ei ole üheselt selge, kas kostja on hageja menetluskulud, mis hageja on kandnud seisuga 27.11.2014, kätte saanud. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks asjas kulude rahalist suurust kindalaks määrata ning määrab need mõistliku aja jooksul pärast lahendi jõustumist TsMS § 177 lg 2 järgi.

/digitaalne allkiri/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.