Juhan Koni hagi KÜ Kalev vastu 21. mai 2013 üldkoosoleku otsuse p 4.1 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 10. septembri 2014.a määrus hagi läbivaatamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Juhan Koni määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (hageja): Juhan Koni (isikukood:
XXXX)
Vastustaja (kostja): KÜ Kalev (registrikood: 80129469), lepinguline esindaja Kaili Siilak
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Maakohtu 10. septembri 2014 määrus muutmata ja Juhan Koni määruskaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Jätta määruskaebuse menetlemisel määruskaebuse esitaja kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
kantud
menetluskulud
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
ASJAOLUD
1.
Juhan Koni esitas 18. augustil 2013 Tartu Maakohtule hagi KÜ Kalev vastu. Hagiavalduse esitamise aluseks on asjaolu, et juhatuse liige Enno Erstu on tõstnud oma palka ilma üldkoosoleku sellekohase otsuseta. Hageja soovis, et kohus tühistaks palga tõstmise alates
1.jaanuarist 2013 ja mõistaks hagejale välja tema panuse vaidlustatud palgatõusus, s.o 10 eurot. Samuti hageja leidis, et parkimiskohtade nõudmise küsimuse hääletusele panek korteriühistu üldkoosolekul oli seadusevastane, ja palus tunnistada see tühiseks. Arutelu esitus protokollis on eksitav ja kui see pole tühine, tuleb protokolli p 7 tühistada vastuolu tõttu heade kommetega (kd I tl 1).
4.septembril 2013 täpsustas hageja kohtu nõudel (Tartu Maakohtu 21.08.2013 määrus, kd I tl 29-31) oma nõuet. Hageja palub tühistada kaks KÜ Kalevi 21. mai 2013 üldkoosoleku otsust: 1) tühistada revidendi aruannet heakskiitev otsus (protokolli p-d 3 ja 4), kuna revident ei ole vaatlusega tuvastanud, et juhatuse liige Enno Erstu tõstis kahel korral oma palka seadusevastaselt, 2) tühistada otsus ühistuliikme Piret Ausi nõudmine parklakoha saamiseks ühiskasutuses oleval haljasalal, sest hooldatud heki väljajuurimine autole parimiskoha saamiseks on vastuolus erapooletute ja õiglaselt mõtlevate inimeste sündsustundega (kd I tl 33-34).
25.oktoobril 2013 täpsustas hageja kohtu nõudel (Tartu Maakohtu 11.10.2013 määrus, kd I tl 50-52) veel kord oma nõuet. Hageja palub tühistada KÜ Kalevi 21. mai 2013 üldkoosoleku otsus (protokolli p 4.1), mis kinnitab korteriühistu juhtimiskulude revideerimise. Otsus on ebaseaduslik korteriühistu juhatuse esimehe huvide konflikti ignoreerimise tõttu revidendi aruandes ja tuleb tühistada kui pettuse või olulise eksimuse tõttu toimepandud tehing (kd I tl 53). Hageja palus parkimiskohtade nõudmise kohta tehtud üldkoosoleku otsuse (protokolli p 7) hagiavaldusest välja jätta (kd I tl 58). Samuti võttis hageja tagasi nõude mõista hagejale välja tema panus juhatuse esimehele enammakstud summast (kd I tl 60).
2.Tartu Maakohtu 21. jaanuari 2014 määrusega võeti menetlusse hageja nõue KÜ Kalev 21. mai 2013 üldkoosoleku protokollipunkti 7 tühisuse tuvastamiseks.
3.KÜ Kalev vaidles oma vastuses hagile vastu (kd I tl 83-86). Kostja juhtis kohtu tähelepanu sellele, et hageja on loobunud nõudest, mille kohus võttis menetlusse. Kostja esitas nõudele ka oma sisulised vastuväited. Kostja leidis, et hagejal puudub alus üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks. Põõsaste mahavõtmise ja sinna parkla rajamise küsimus pandi üldkoosolekul hääletamisele, kuid poolthäälte vähemuse tõttu ei võetud otsust vastu. Seega puudub alus selle tühisuse tuvastamiseks.
4.17. mai 2014 vastuses kostja vastusele viitas hageja Tartu Maakohtu 21. jaanuari 2014 hagi tagamise määrusele, milles kohus on hageja arvates õigesti määratlenud hagi eseme: tühistada KÜ Kalevi 21. mai 2013 üldkoosoleku otsus (protokolli p 4.1), mis kinnitab korteriühistu juhtimiskulude revideerimise (juhatuse esimehe palka on suurendatud õigusvastaselt). Protokolli p 7 tühistamise nõuet ei ole hagi esemes. Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid hagi esemeks olevale nõudele (kd I tl 93).
5.07. aprillil 2014 toimunud kohtuistungil selgitas hageja esindaja, et hagejal on 2 nõuet, mida esitatud dokumentidest väga ei nähtu. Esimene nõue on MTÜS § 24 ja KÜS § 15 lg 2 alusel tunnistada kehtetuks KÜ Kalevi 21. mai 2013 üldkoosoleku otsuse p 4.1. Teise nõudena palub hageja tuvastada, kas KÜ Kalev juhatuse liikmega on sõlmitud käsundus- või tööleping. Tegemist on tuvastushagiga, mis ei ole otseselt seotud üldkoosoleku otsusega. Hagejal kui revisjonikomisjoni liikmel on õigus selline tuvastusnõue esitada (kd I tl 110-113). Kohus märkis istungil, et menetlusse võtmise määruses on ekslikult märgitud üldkoosoleku otsuse p 7, kuid tegelikult menetletakse p 4.1. Kohus andis hagejale tähtaja nõuetekohase hagi formuleerimiseks hiljemalt 9. maiks 2014 (kd I tl 111).
6.30. aprilli 2014 avalduses leidis hageja, et kohus on rikkunud menetlusnormi, mis seisneb selles, et kohtuistungisekretäri kirjaga, milles sekretär on edastanud kohtu soovituse hagejale suhelda kohtuga edaspidi oma esindaja kaudu, on piiratud Juhan Koni menetlusõigust. Hageja palus selle kohta kohtult selgitust. TsMS § 217 lg 2 kohaselt ei piira esindaja osavõtt asjast
tsiviilkohtumenetlusteovõimelise menetlusosalise isiklikku osavõttu asjast (kd I tl 124). Sama asjaolu osas palus hageja menetleda tema põhiõiguste rikkumist ning tuginedes PS § 15 lg 1 teisele lausele ja PS § 14 tunnistada kohtuistungisekretäri 17. aprilli 2014 kiri põhiseadusega vastuolus olevaks (kd I tl 176).
7.09. mail 2014 esitas hageja kohtule dokumendi, kus märgib, et järgides kohtu 29. aprilli 2014 kirjaga saadetud meeldetuletust, korrastab hageja esitatud dokumendid ja palub menetluses tähele panna ainult allpool loetletud tõendeid. Ühtlasi hageja märgib, et kuna talle on peale pandud kohtuga suhtlemise keeld, siis pole jäetud talle võimalust uue hagiavalduse kohtule esitamiseks, mistõttu hageja peab paluma jätkuvalt menetleda tema 25. oktoobril 2013 põhidokumendina etoimikusse esitatud ja kohtu poolt menetlusse võetud hagiavaldust.
8.Kostja oma 09. septembri 2014 kirjas palus kohtul jätta hagi läbi vaatamata. Hageja taotlus lahendada tema poolt väidetav põhiõiguste rikkumine ei ole põhjendatud. Kohus on kohtuistungil määranud hagejale tähtaja oma hagi nõuetekohaseks formuleerimiseks hiljemalt 09. maiks 2014, kuid hageja ei täitnud kohtu nõuet. Samuti ei ole hageja täitnud seda kohustust vahepeal möödunud nelja kuu jooksul, piirdudes üksnes kohtule etteheidete tegemisega. Hagejale istungil määratud tähtaega tuleb lugeda menetlusdokumendi puuduste kõrvaldamise nõudeks TsMS § § 3401 lg 1 tähenduses. Kuna kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldatud, tuleb jätta juba menetlusse võetud avaldus läbi vaatamata (TsMS § § 3401 lg 2). On ilmne, et kostjal ei ole võimalik oma õigusi kaitsta hagi vastu, milles taotletu on ebaselge. Kuivõrd hagejal on vastava määruse suhtes kaebeõigus, ei piira läbi vaatamata jätmine hageja põhiõigusi.
MAAKOHTU LAHEND
9.Tartu Maakohus jättis oma 10. septembri 2014 määrusega Juhan Koni hagi läbi vaatamata ja menetluskulud Juhan Koni kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt on hageja käitunud vastaspoole ja kohtu suhtes segadust tekitavalt, ennastõigustavalt ja jätnud tegemata kohtu poolt määratud toimingu – esitamata nõuetekohase hagiavalduse kohtu poolt määratud tähtajaks. Seda, et hageja esitaks uue selge nõudega hagiavalduse, tingis ka veel hageja esindaja poolt täiesti uue ja üllatusliku asjaolu esitamine kohtuistungil – teha tuvastushagiga kindlaks, kas juhatuse liikmega on sõlmitud käsundus- või tööleping. Kohus võttis asja menetlusse üksnes lootuses, et menetluse algfaasis saab hagi ese selgelt ja nõuetekohaselt formuleeritud. Hageja ei ole taotlenud seoses oma esindajaga esindussuhte ootamatu lõppemisega kohtult tähtaja pikendamist. Kohtu soovitust suhelda kohtuga esindaja kaudu ei tuleks käsitleda kui poole enda isikliku menetluses osalemise õiguse piiramist TsMS § 217 lg 2 tähenduses või kui hageja tsiviilkohtumenetlusteovõime kahtluse alla seadmist. TsMS § 172 lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud hageja kanda.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA SEISUKOHAD
10.Juhan Koni esitas määruskaebuse, milles vaidleb maakohtu määrusele vastu ning palub määruse tühistada. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on kohus jätnud kontrollimata kostja esindajate esindusõiguse. Käesolevas vaidluses ei saa ühistu esindajaks või ühistu esindamise edasivolitajaks olla juhatuse esimees Enno Erstu, sest vaidlustatud on tema endaga tehtud toimingut juhatuse liikmena. Volikiri kostja esindajale Kaili Siilakule on tühine;
2) on maakohus tõrjunud hagejat menetlusest. Kohtunik ei andnud eelistungil hagejale võimalust kinnitada, et ta jääb oma nõude juurde ega soovi kostjat asendada; 3) ei ole eelistungi protokolli e-toimikus. Protokolli kõrvaldamine e-toimikust riivab oluliselt hageja õigust tutvuda protokolliga nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt; 4) ei ole registriosakonda laekunud KÜ Kalevi viimaste üldkoosolekute tõestatud protokolle. Korteriühistu uus juhatus ei ole registrist nähtuv, mistõttu on juhtorganit varjatud kohtu ja kolmandate isikute eest; 5) ei ole hageja jätnud kohtu määratud toimingut tegemata, sest määratud toiminguks oli kostja asendamine. Hagejal polnud võimalik oma nõuet selliselt muuta. Hagejale ei saa heita ette kostja asendamata jätmist; 6) puudub Enno Erstu palgatõusul MTÜS § 19 lg 1 p-s 4 nõutud üldkoosoleku kinnitus, mistõttu on MTÜS § 27 lg 5 järgi tühine tema sellekohane käskkiri; 7) ei ole maakohus toonud välja ühtegi puudust hagiavalduses.
11.KÜ Kalev vaidles määruskaebusele vastu, paludes jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on hageja jätnud täitmata kohtu poolt nõutu, milleks oli formuleerida kindlapiiriline ja –sisuline nõue ning esitada see hagile ettenähtud vormis, ning seda olenemata asjaolust, et hagejat esindas kohtuistungil advokaat. Kuivõrd hageja kohtu nõuet tähtaegselt ei täitnud, järgnesid sellele menetlusseadustikus ettenähtud tagajärjed, mille eest kohus ka hagejat korduvalt hoiatas. Hageja on teinud kohtule arvukalt põhjendamatuid etteheiteid; 2) oli hagejal esitamata konkreetne ja selge nõue, mida hageja kohtult taotleb ning kostja hinnangul oli menetluslikult igati korrektne lõpetada menetlus. Samuti täitis menetluse lõpetamine ka menetlusökonoomset eesmärki, kuivõrd eelnevalt tuli kostjal anda seisukoht hageja absurdsetele etteheidetele; 3) ei ole hageja toonud välja alust, miks lõpetati menetlus ebaõigesti. Kohus on käitunud seaduspäraselt, jättes hagi läbi vaatamata; 4) ei ole asjakohane hagimenetluse korrektne pealkiri. Kõik hageja väited on määruskaebuse kontekstis asjakohatud ega vii hagejat sihile. Hageja ei ole määruskaebuses toonud esile sisulisi aluseid, mis võimaldaks määruskaebust rahuldada.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 10. septembri 2014 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Juhan Koni määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki oma määruses korrata.
13.Iseenesest on õige, et TsMS § 226 lg 1 teise lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda teiste menetlusosaliste esindajate esindusõiguse kontrollimist igas menetlusstaadiumis igas kohtuastmes. Samas on ringkonnakohus seisukohal, et ka juhul, kui kostja esindajal ei oleks esindusõigust, ei annaks see alust maakohtu määruse tühistamiseks. Hagi läbi vaatamata jätmise aluseks oli hageja esitatud nõuete ebaselgus ja mitte kostja esindajal vajaliku esindusõiguse puudumine.
Samuti ei ole määruskaebuse lahendamise seisukohast asjakohased hageja väited selle kohta, et registriosakonnale ei ole esitatud KÜ Kalevi viimaste üldkoosolekute tõestatud protokolle ja et korteriühistu uus juhatus ei ole registrist nähtuv.
14.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus täitnud eelmenetluse ülesandeid (sh selgitamiskohustust) ja võimaldanud hagejal oma nõuet täpsustada. Maakohus on jätnud hagi mitu korda käiguta ning korraldanud eelistungi, millel hagejal oli võimalik nii isiklikult kui ka esindaja kaudu oma seisukohti ning taotlusi põhjendada. Lisaks oli hagejal menetluse kestel esindaja Keijo Lindeberg. Seetõttu on alusetu Juhan Koni väide, et kohus on teda menetlusest tõrjunud, sest ei andnud eelistungil võimalust kinnitada, et ta jääb oma nõude juurde ega soovi kostjat asendada. Nimetatud seisukohta on hageja avaldanud ka hiljem, sh 9. mai 2014 avalduses, milles hageja palus kohtul menetleda juba esitatud hagi ja kinnitas, et jääb oma nõuete juurde. Põhjendamatu on hageja väide, et tema õigust protokolliga tutvuda on riivatud. Toimikust nähtuvalt on hagejal võimaldatud protokolliga tutvuda, mida kinnitab hageja esitatud taotlus protokolli parandamiseks (kd I tl 117).
15.Paljasõnaline on hageja väide, et kohus nõudis temalt kostja asendamist. Kohus on andnud hagejale tähtaja nõuetekohase hagi formuleerimiseks. Ka hagejat kohtuistungil esindanud jurist on nõustunud, et hagi tuleks täpsustada ja esitada kokkuvõtlik tekst selgete nõuetega. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on asunud õigesti seisukohale, et hageja ei ole kõrvaldanud hagiavalduse puudusi, st ei ole täitnud kohtu nõuet nõuetekohase hagi formuleerimiseks. Selles osas ei korda ringkonnakohus maakohtu seisukohti. Lisaks märgib ringkonnakohus, et käesoleval hagil puuduks ilmselt ka eduväljavaade. Juhan Koni on tuginenud 21. mai 2013 üldkoosoleku otsuse protokolli p 4.1 kehtetusele MTÜS § 24 alusel. MTÜS § 24 lg 3 kohaselt saab mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Üldkoosolekul osalejate nimekirja kohaselt on Juhan Koni oma kohalolekut kinnitanud. Otsus kinnitada KÜ Kalev 2012. aasta juhatuse aruanne ja revidendi aruanne on saanud 27 poolthäält. Üks üldkoosolekul osalenud liige ei hääletanud. Protokollist ei nähtu nimetatud otsuse vastu hääletamist ega seda, et Juhan Koni oleks lasknud protokollida oma vastuväite. Seega puudub tal MTÜS § 24 lg-st 3 tulenevalt ka õigus tugineda korteriühistu 21. mai 2013 üldkoosoleku otsuse kehtetusele protokolli p 4.1 osas.
16.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.