Kohtulahend

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. TsMS § 174 lg 1 (kehtis kuni 31.12.2014) kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Hageja esitas 05.01.2015 taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja puudutatud isikult väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulu summas 3613,87 eurot (km-ga). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on menetluskulude kindlaksmääramise avaldus esitatud tähtaegselt ning selles sisaldub menetluskulude nimekiri. TsMS § 176 lg 1 (kehtiv kuni 31.12.2014) kohaselt toimetab kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Juhindudes TsMS § 176 lg-st 1 toimetas kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos menetluskulude nimekirjaga kätte kostjale ja andis aega 7 päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Kohus hoiatas kostjat, et juhul, kui antud tähtaja jooksul vastuväiteid või vastust ei saabu, teeb kohus määruse menetluskulude väljamõistmise kohta. TsMS § 176 lg 8 (kehtiv alates 01.01.2015) kohaselt määrab kohus menetlusosalisele tähtaja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. Tähtaeg ei või olla pikem kui seitse päeva menetluskulude nimekirja ja tõendite kättetoimetamisest arvates. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt sai hageja kohtumääruse kätte 12.01.2015, seega saabus vastuse esitamise tähtaeg 19.01.2015. Kostja esitas omapoolsed vastuväited hageja menetluskulude suurusele 26.01.2015, seega hilinenult. Hageja on omapoolselt esitanud vastuväite kostja poolt hilinenult esitatud vastusele ja on seisukohal, et kohus ei peaks hilinenult esitatud vastust arvesse võtma. TsMS § 66 kohaselt juhul, kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet käesoleva seadustiku § 331 lõikes 1 sätestatud juhul. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati. TsMS § 331 lg 1 kohaselt juhul kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei põhjusta hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse lahendamisel kostja vastusega arvestamine menetluse lahendamise viibimist, seega arvestab kohus kostja 26.01.2015 menetlusdokumendis esitatud vastuväidetega hageja menetluskuludele. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 2 kohaselt on asja läbivaatamise kulud dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kulu tõlgikulu. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja tsiviilasja menetluses esitanud kohtule dokumentaalse tõendina notariaalselt kinnitatud väljatrüki kostja koduleheküljest. Väljatrüki notariaalse kinnitamisega seonduvad kulud on 4,06 eurot km-ga, mis on hüvitatav kulu TsMS § 143 p 2 kohaselt. Täiendavalt on hageja esitanud kohtule e-kirjavahetuse tõlke inglise keelest eesti keelde, millega seonduvate tõlkekulude suurus on 69,81 eurot km-ga, mis on hüvitatav kulu

TsMS § 143 p 1 kohaselt. TsMS § 175 lg 1 (kehtiv alates 01.01.2015) kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus. Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus hindama m.h esindaja tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust (Riigikohus asjas 3-2-1-115-13 p 25). Riigikohtu praktika kohaselt on vandeadvokaadi põhjendatud tunnitasuks üldjuhul mitte rohkem kui 120 eurot (Riigikohtu 1.10.2013. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Kohus, juhindudes eelnimetatud Riigikohtu lahenditest ning arvestades vandeadvokaat Andrias Palmits kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust asub seisukohale, et antud tsiviilasjas on põhjendatud lugeda mõistlikuks esindajatasu suuruseks tunnihinda 120 eurot km-ga. Hageja on õigusabikulude tõendamiseks esitanud kohtule järgmised arved: Arve nr: 11-12-2013- 31.12.2013 Tutvumine kliendi esitatud dokumentidega, nende osas õigusliku positsiooni kujundamine, hagiavalduse koostamine, hagiavalduse lisade komplekteerimine, hagi esitamine Harju Maakohtule 4h. Kostja ei ole esitanud eelnimetatud õigusabikuludele vastuväiteid. Kohus peab põhjendatuks arve nr: 11-12-2013 31.12.2013 õigusabitoiminguid, mis seonduvad hagiavalduse koostamisega kohtule ja sellega kaasnevat nõupidamist, dokumentide analüüsimist ja kogumist, kokku 4 h ulatuses. Arve nr: 6-2-201412.02.2014 Telefonikõne XXX, e-kirjavahetus kliendiga 0:15 14.02.2014 Telefonikõne XXX, e-kirjavahetus kliendiga 0:15 17.02.2014 Tutvumine kostja vastusega, selle osas õigusliku positsiooni kujundamine, telefonikõned ja e-kirjavahetus kliendiga 1:10 18.02.2014 E-kirjavahetus kliendiga, kliendi esitatud dokumentide osas õigusliku positsiooni kujundamine 0:40 19.02.2014 Büroosisene nõupidamine, e-kirjavahetus notaribüroo, kliendi ja kostja endise juhatuse liikmega 0:55 25.02.2014 Kirjaliku seisukoha koostamine esitamiseks Harju Maakohtule seoses kohtule esitatud kostja vastusega, e-kirjavahetus kliendiga 4:20 28.02.2014 E-kirjavahetus kliendiga, kohtule esitatavate materjalide komplekteerimine 0:20 Kokku: 7:55 Kostja leiab, et kostja vastusega tutvumise, selle osas õigusliku positsiooni kujundamise, kliendi esitatud dokumentide osas õigusliku positsiooni kujundamise ning seisukoha koostamise tegelik kulu ei saa kokku olla 5,7 tundi. Hageja esitas kohtule üksnes hageja passi koopia, kliendilepingu ja kostja kodulehe väljatrükki, milliseid ei ole sisu tõttu vajalik nii pikalt analüüsida. Kostja leiab, et nende tegevuste tegelik optimaalne ajakulu on 3,5 tundi. Samuti ei ole käesoleva tsiviilasjaga seotud nõupidamine kostja endise juhatuse liikmega. Seega nimetatud arvest vaidlustab kostja kokku 2,5 tundi. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on kostja esitanud kohtule 30.01.2014 vastuse hagiavaldusele

sisuliselt ca 0,5 lk, milles teatab, et ei tunnista hagis esitatud nõudeid, kuid soovib menetlusökonoomia seisukohalt lahendada tsiviilasja kompromissiga, millest tulenevalt taotles menetlustähtaja pikendamist ca 2 kuuks. Kohus ei rahuldanud kostja taotlust menetlustähtaja pikendamiseks ja kohustas kostjat esitama 7 päeva jooksul nõuetekohase vastuse hagiavaldusele. Kostja esitas 14.02.2014 vastuse hagiavaldusele sisuliselt ca 1 lk + tõendid 1 lk. Arvestades eeltoodut on kohtu hinnangul põhjendatud hageja 12.02.2014, 14.02.2014 õigusabikulu, mille kohaselt on peetud läbirääkimisi kostja juhatuse liikme Lauri Pärnaga 0,5h ulatuses. 17.02.2014, 18.02.2014, 19.02.2014 tutvumine kostja vastusega, selles osas õigusliku positsiooni kujundamine, konsulteerimine (s.h kliendiga) ei saa kohtu hinnangul kõrgkvalifitseeritud juristil kõnealuses menetlusetapis olla põhjendatud ja vajalik kokku rohkem, kui 1,0h ulatuses, arvestades kostja 14.02.2014 vastuse sisu ja mahtu (s.h tõendeid). Kostja ei ole oma vastuses esitanud viiteid kohtupraktikale ja on suuremas osas piirdunud üksnes paljasõnaliste vastuväidetega hagile. 25.02.2014, 28.02.2014 kirjaliku vastuse koostamine seoses kostja 14.02.2014 vastusega, dokumentide komplekteerimine ja kliendiga konsulteerimine ei ole kohtu hinnangul põhjendatud rohkem, kui 4h ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu (sisuliselt 3,5 lk + tõendid 4 lk). Arve nr: 9-6-201403.03.2014 E-kirjavahetus XXX 0:15 12.03.2014 E-kirjavahetus ja telefonikõned kliendiga 0:10 27.03.2014 E-kirjavahetus kliendiga 0:10 31.03.2014 E-kirjavahetus kliendiga 0:05 04.04.2014 E-kirjavahetus XXXja XXX0:10 11.04.2014 Telefonikõned XXX, e-kirjavahetus kliendiga 0:15 15.04.2014 E-kirjavahetus XXX 0:05 17.04.2014 E-kirjavahetus kliendi ja XXX 0:20 05.05.2014 E-kirjavahetus kliendiga 0:05 23.05.2014 Nõupidamine XXXja XXX, e-kirjavahetus kliendiga, e-kirjavahetus kohtuga 1:50 Kokku: 3:25 Sellest arvest peab kostja menetlusega seotuks 23.05.2014 nõupidamist 1 tund ja 50 minutit. Kostja leiab, et 1 tund ja 35 minutit e-kirjavahetust ei ole mõistlik kulu, mis peaks hüvitamisele kuuluma. Millestki ei nähtu selle kulu seos konkreetse tsiviilasjaga. Vaidlustatud osa 1 tund ja 35 minutit. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu alates 04.03.2014 kuni 21.08.2014 kohtuistungini ühtegi hageja poolt esitatud menetlusdokumenti, seega ei ole kohtul võimalik arves nr 9-6-2014 õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust hinnata. Kohus on seisukohal, et põhjendatud õigusabikuluks saab olla üksnes kliendiga nõupidamine kokku mitte rohkem, kui 0,5h ulatuses, arvestades kõnealuses menetlusetapis nähtuvat põhjendatust. Arve nr 4-8-2014 21.08.2014 Osalemine Harju Maakohtu kohtuistungil koos kohtuistungi ettevalmistamisega 3:55 21.08.2014 kohtuistung kestis 0,5 tundi. Seega ei saa sellel istungil osalemise mõistlik kulu koos ettevalmistusega olla ligi 4 tundi – 3 tundi ja 55 minutit. Kostja hinnangul on mõistlik hüvitamisele kuuluv kulu sellest arvest 1,5 tundi. Kostja vaidlustab seega sellest arvest 2,4 tundi. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt kestis 21.08.2014 kohtuistung 0,5h. Kohus on seisukohal, et 21.08.2014 õigusabikulu on põhjendatud mitte rohkem, kui 1h ulatuses, arvestades, et uusi asjaolusid hageja kohtuistungil ei esitanud ning tsiviilasjas esitatud materjalidega ja kostja vastuväidetega oli hageja lepinguline esindaja olnud kursis protsessi kestel.

Arve nr: 15-9-2014 10.09.2014 Tutvumine kliendi saadetud e-kirjadega, nende osas õigusliku positsiooni kujundamine, e-kirjavahetus kliendiga 0:35 17.09.2014 E-kirjavahetus kliendiga 0:05 19.09.2014 E-kirjavahetus XXX Aktsiaseltsi lepingulise esindajaga, tutvumine esitatud dokumentidega, e-kirjavahetus kliendiga, täiendavate tõendite esitamine kohtule koos menetlusdokumendi koostamisega 2:25 Kokku: 3:05 Selles arves esitatud menetlusdokumendi sisu maht on umbes 2 lehekülge. Kohtupraktika kohaselt on ühe A4 suuruse menetlusdokumendi koostamise optimaalne ajakulu 45 minutit. 10.09.2014 hageja kliendi esitatud dokumentide suhtes ei ole selles menetluses eraldi õiguslikku positsiooni esitatud. Kostja leiab, et sellest arvest põhjendatud kulu on 1 tund. Vaidlustatud osa 2 tundi ja 5 minutit. Kohus on seisukohal, et 10.09.2014, 17.09.2014 ja 19.09.2014 õigusabikulu on põhjendatud kokku mitte rohkem, kui 3 h ulatuses, arvestades 19.09.2014 kohtule esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu (sisuliselt 2,5 lk + tõendid 9 lk).Lisaks juhib kohus kostja tähelepanu, et kohus on rahuldanud hageja 19.09.2014 esitatud taotlused s.h tunnistajate ülekuulamiseks 02.10.2014 kohtumäärusega, seega on tegemist vajaliku ja põhjendatud õigusabiga. Arve nr: 15-10-2014 03.10.2014 Kirjaliku seisukoha koostamine kostja esitatud tõendite kohta, e-kirjavahetus tõlkebürooga, menetlusdokumentide tõlgete tellimine1:45 12.10.2014 Ettevalmistus kohtuistungiks, kohtukõne kirjalike seisukohtade koostamine 2:10 15.10.2014 Osalemine Harju Maakohtu kohtuistungil koos ettevalmistusega kohtuistungiks 3:15 Kokku: 7:10 Sellel arvel viidatud 03.10.2014 kirjaliku seisukoha sisuline osa on 1 lk, mistõttu selle koostamise optimaalne kulu on 45 minutit. Hagejal ei saanud kuluga ka tervet tundi tõlgete tellimiseks tõlkebüroolt. Samuti on arve järgi hageja kulutanud kohtuistungil osalemisele ja selleks ettevalmistusele 5 tundi ja 25 minutit, mis on kostja hinnangul ebamõistlik, ega peaks kuuluma täies ulatuses hüvitamisele.15.10.2014 kohtuistung kestis vaid 1 tund ja 25 minutit. Kostja leiab, et selleks istungiks mõistlik ettevalmistumise aeg oleks 1 tund. Kostja peab sellest arvest põhjendatud kuluks 4 tundi ja 10 minutit. Seega vaidlustatav osa 3 tundi. Kohus on seisukohal, et 03.10.2014 õigusabitoimingud on põhjendatud 1,75h ulatuses, arvestades kostja poolt 19.09.2014 ja 01.10.2014 esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu (ca 2 lk + tõendid 16 lk) ja hageja poolt 03.10.2014 esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu (ca 1 + 08.10.2014 tõlked) ning muude 03.10.2014 nimetatud toimingute vajalikkust.12.10.2014 ja 15.10.2014 õigusabitoimingud on kohtu hinnangul põhjendatud kokku mitte rohkem, kui 2,5h ulatuses, arvestades, et kohtuistungi kestvusajaks oli 1,41h ja sisuliselt 2,5 lk kohtukõne pikkust. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hageja 05.01.2015 avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistab kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud kogussummas 2263,87 eurot km-ga s.o õigusabi 18,25 h ulatuses x 120 = 2190 eurot, tõlkekulud 69,81 eurot ja tõendiga seonduvad kulud 4,06 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase avalduse. Seega, juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 tuleb kostjal alates määruse jõustumisest, s.o

menetlusosalistele kättetoimetamisest, kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.