lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-12-20592/117

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 05.02.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-12-20592/117
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
05.02.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2465
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 1042 lg 1, 2Kulutuste hüvitamise nõueAÕS § 88 lg 1Kulutuste hüvitamine valdajaleTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 231 lg 4Tõendamisest vabastamise alusedTsMS § 652 lg 4Apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendidTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. veebruar 2015. a Tartu

Tsiviilasja number

2-12-20592

Tsiviilasi

D.N. hagi H.A. vastu kulutuste hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

6391,16 eurot

apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 7. aprilli 2014. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

H.A. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant (kostja): H.A. (isikukood: XXX; elukoht: XXX), esindaja vandeadvokaat Eve Laine Vastustaja (hageja): D.N. (isikukood: XXX; elukoht: XXX), esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik

1.Jätta Tartu Maakohtu 7. aprilli 2014. a otsus muutmata

esindajad

RESOLUTSIOON

arvestades ringkonnakohtu põhjendusi.

2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus

Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta H.A. kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.D.N. esitas 25.05.2012 hagi H.A. vastu 6391,16 euro hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt lõppes hageja ja A.A. , kes on kostja poeg, kooselu 2010. a novembris. Hageja ja A.A. kasutasid kooselu ajal H.A. le kuuluvat kinnisasja asukohaga Põlvamaa Vastse-Kuuste vald XXX küla XXX XX (registriosa nr XXX , edaspidi XXX kinnistu). Hageja lasi 2009. a püstitada XXX kinnistule palkmaja, kuna XXX kinnistut kasutati ühise suvekoduna. Palkmaja eest tasumiseks tegi hageja 29.05.2009. a ja 02.06.2009. a kaks makset kogusummas 100 000 krooni (s.o 6391,16 eurot) OÜ-le N.D Palkmaja. Kooselu lõppemisel ei ole hagejal võimalik enam XXX maja kasutada, kuna maja asub võõral kinnisasjal. Hageja oli seisukohal, et tema poolt palkmaja rajamiseks tehtud kulutused on olnud vajalikud kinnistu korrapäraseks majandamiseks ja arendamiseks. Hageja palus rahuldada nõude AÕS § 88 lg 1 alusel ning juhul, kui kohus leiab, et hageja poolt palkmaja püstitamiseks tehtud kulutused ei ole olnud vajalikud, vaid kasulikud, siis palus hageja rahuldada nõude VÕS § 1042 lg 1 alusel.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja väitel ei ole hageja tõendanud, et ta on palkmaja ehitamiseks kulutusi teinud. Hageja ei ole tõendanud, et tal oli kokkulepe palkmaja püstitamiseks. Samuti ei ole selge, millisele kinnistule on ta palkmaja püstitanud. See, et kostja kinnistul paikneb Margareta 40 tüüpi palkmaja, ei tähenda seda, et selle oleks paigaldanud hageja oma vahenditega. Ei ole tõendatud, et palkmaja paigaldas kinnistule N.D Palkmaja OÜ hageja tellimusel.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus rahuldas 07.04.2014. a otsusega hagi ja mõistis H.A. lt D.N. kasuks välja 6391,16 eurot. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda. Kohtu hinnangul on tõendatud, et kostjale kuuluvale kinnistule (registriosa nr XXX , katastritunnus 87202:002:0701) asukohaga Põlvamaa Vastse-Kuuste vald XXX küla XXX XX on hageja püstitanud enda kulul palkmaja ning AÕS § 88 lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt hüvitist.

AÕS § 88 lg 1 kohaselt võib valdaja nõuda tema poolt asjale tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, välja arvatud juhul, kui ta on valduse saanud omavoliliselt. Muude kulutuste hüvitamist võib valdaja nõuda vastavalt VÕS §-le 1042. Valduse omavoliline saamine ei ole tõendatud. Valduse olemasolu, mis oli kokkuleppeliselt kostjalt saadud, ei ole kostja ka vaidlustanud. Hageja sai valduse oma elukaaslase isalt, kes lubas oma kinnistule palkmaja püstitada juhul, kui hageja selle eest ise maksab. Kohtus üle kuulatud tunnistaja T.S. ütlustega 08.04.2013 kohtu eelistungil (I kd, tl 154-156) on tõendatud, et projektid ja eelarved Margareta 40B tüüpi majale oli tunnistaja koostatud, ehitusega ta seotud ei olnud. Tema esitas oma töö eest arved töövõtjale, mitte kliendile. Hageja elukaaslasele A.A. le saadetud e-kirja (I kd, tl 60-62) juurde oli lisatud tema poolt koostatud arve. Arve tasuja on olnud hageja. Tunnistaja tuvastas istungil maja asukoha (I kd, tl 56 asuval kaardil, ring majale ümber tõmmatud), mille eest hageja tasus OÜ-le N.D Palkmaja. Kohus leidis, et hagi tuleb rahuldada. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.H.A. esitas 08.05.2014. a apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Apellant palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on kohus eksinud tõendamiskoormise jaotamisel. Kostja ei ole ühtegi hagi aluseks olevat asjaolu, sh valduse kokkuleppelist saamist õigeks võtnud. Kohtu järeldus, et hageja sai valduse oma elukaaslase isalt, kes lubas oma kinnistule palkmaja püstitada juhul, kui hageja selle eest ise maksab, on meelevaldne ja alusetu; 2) on maakohus ebaõigesti hinnanud asjas esitatud tõendeid. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis võimaldaks tema poolt tehtud makseid seondada mõne kostja kinnistul asuva palkmaja ehitusega. Hageja selgituste kohaselt toimusid tööd suuliste kokkulepete kohaselt ja temalt nõuti tasumist ettemaksuna. Tõendamata on see, milliseid materjalitarneid ja töid antud ettemakse pidi hõlmama, samuti see, kas need materjalitarned ja tööd ettemaksu ulatuses ka tegelikult teostati. Hageja on 08.01.2014. a istungil selgitanud, et osa töid jäi 2009. a sügiseks tegemata ja töid jätkati 2010. a suvel. OÜ N.D Palkmaja on äriregistri andmetel ainuosaniku 26.10.2009. a otsusega lõpetatud ega saanud juba seetõttu töid 2010. a suvel lõpetada. Tegemata tööde osas võib hagejal olla nõue ehitaja vastu; 3) on kohus tunnistaja ütlusi laiendavalt interpreteerinud. Tunnistajalt ei küsitud, kas ta teab, kes arve tasus. Asjaolu, et tunnistaja tuvastas vaidlusaluse maja asukoha kaardil, ei kinnita maja püstitamist OÜ N.D Palkmaja poolt. Tema ütlustest ei selgu, et ta oleks 2009. a suvel kostja kinnistul viibinud. Tunnistaja ütlused ei kinnita hagi aluseks olevaid asjaolusid; 4) on hageja poolt esitatud tootetutvustuses palkmaja Margareta 40B maksumuseks koos käibemaksuga 11 946 eurot, s.o hageja poolt tasutust ligemale kaks korda suurem summa. Hageja enda kinnitusel oli ettemaksuarve tasumine tööde alustamise eelduseks, samal ajal on ka ettemaksuarvel märgitud summa oluliselt erinev hageja poolt tasutud summast. Ühtegi dokumentaalset tõendit tehtud tööde kohta esitatud ei ole; 5) tulenevalt hageja poolt Tartu Maakohtu 08.01.2014. a eelistungil avaldatud asjaolust, et 2009. a sügiseks jäi osa töid tegemata ning töid jätkati 2010. a suvel, palub kostja asja

materjalide juurde võtta OÜ N.D. Palkmaja kehtivate registriandmete väljatrüki, millest nähtub, et äriühing on likvideerimisel.

5.D.N. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) põhineb maakohtu otsus asjas kogutud tõenditel. TsMS § 231 lg 4 järgi eeldatakse faktiväite omaksvõttu, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Apellant ei ole maakohtus kordagi tuginenud väitele, et hageja oleks saanud kostja kinnistu suhtes valduse omavoliliselt. Samuti ei ole apellant selle tõendamiseks esitanud mitte ühtegi tõendit. Apellant ei ole ka põhjendanud, miks ta ei esitanud vastuväidet maakohtus; 2) puudub tunnistaja ütluste ümberhindamiseks põhjus ja faktiline alus. 08.01.2014. a kohtuistungi protokolli lk 7 lõpust nähtub üheselt mõistetavalt, et T. S koostas seoses kõnealuse majaga A.A. tellimusel projektid ja eelarved töövõtjale OÜ N.D Palkmaja. Nimetatut kinnitavad T. S 28.05.2009. a e-kiri koos kõnealuse maja eest väljastatud arvega A. A ning A. A sama päeva e-kiri, millega ta saatis arve tasumiseks edasi hagejale; 3) tuleb apellandi esitatud tõend jätta asja materjalide juurde võtmata, kuna tõend on esitatud hilinenult ning ilma põhistuseta. Apellandi enda poolt esitatud äriregistri väljatrüki kohaselt ei ole äriühingut registrist kustutatud ka veel 08.05.2014. a seisuga, mistõttu ei saa väljatrükist järeldada nagu oleks OÜ N.D Palkmaja juba 2009. a sügisel oma tegevuse lõpetanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust Tartu Maakohtu
7.aprilli 2014. a otsuse muutmiseks ja TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta kaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata, arvestades käesoleva otsuse põhjendusi.
7.Maakohus on hagi rahuldamise alusena märkinud AÕS § 88, mis on vindikatsiooninõudega kaasnev vajalike kulutuste hüvitamise nõude alus. Hageja esitas kostja vastu on palkmaja püstitamisest tulenevate kulutuste hüvitamise nõude. Ringkonnakohtu hinnangul on sellise nõude õiguslikuks aluseks VÕS § 1042. VÕS § 1042 lg 1 esimese lause kohaselt teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. VÕS § 1042 lg-s 1 sätestatud nõude eeldused on järgmised: 1) isik on teinud teise isiku eseme suhtes kulutusi; 2) kulutused on tehtud ilma õigusliku aluseta; 3) puuduvad nõuet välistavad eeldused VÕS § 1042 lg 2 järgi.
8.Apellandi väide, et hageja ei ole tõendanud, et ta püstitas palkmaja kostja kinnisasjale, ei ole õige. Vaidlust ei ole selles, et kostjale kuulub kinnisasi Põlvamaal Vastse-Kuuste vallas XXX külas XXX A6 (registriosa nr XXX , katastritunnus 87202:002:0701). Hageja esitas maakohtule Maa-ameti kaardirakenduse väljavõtte, millel tähistati ära palkmaja asukoht (I kd, tl 56). Maa-ameti kaardirakenduse väljavõttest nähtub, et kinnisasjal katastritunnusega 87202:002:0701 asub ehitis. Hageja esitatud ehitisregistri väljavõttest (I kd,

tl 57) nähtub, et kostjale kuuluval XXX kinnistul asub suvila, mis on 7,18 m pikk ja 5,68 m lai. Palkmaja Margareta 40B tooteinfo väljatrükist (I kd, tl 58) nähtub, et palkmaja Margareta 40B on täpselt samade mõõtmetega nagu ehitis, mis asub ehitisregistri väljavõtte kohaselt XXX kinnistul. Kostja ei ole esitanud tõendeid, millest saab järeldada, et viidatud ehitise paigaldas tema. Hageja on esitatud tõenditega tõendanud, et kostja XXX kinnistule on püstitatud palkmaja Margareta 40B.

9.Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et hageja ei ole tõendanud kostja kinnisasjal asuva palkmaja ehituse eest tasumist. Hageja esitas enda Swedbank AS-i arveldusarve väljavõtte (I kd, tl 9), mille kohaselt on ta kandnud 29.05.2009. a OÜ-le N.D Palkmaja 50 000 krooni, selgitusega arve 690036 maja Margareta 40 I osamakse ja 02.06.2009. a 50 000 krooni, selgitusega arve 690036 maja Margareta 40/II osamakse. Tsiviilasja toimikus on arve-saateleht nr 690036 (I kd, tl 60), mille on väljastanud N.D Palkmaja OÜ tasumiseks D.N. le, kauba nimetuseks on märgitud Margareta 40B70 mm. Hageja esitas maakohtule ka e-kirjavahetuse (I kd, tl 61-63), millest nähtub, et OÜ N.D Palkmaja tolleaegne töötaja T.S saatis 28.05.2009. a A.A. le palkmaja joonised ja arve nr 690036 ning A.A. saatis arve samal päeval hagejale edasi. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja tõendanud, et ta tasus palkmaja 40B eest OÜ-le N.D Palkmaja kokku 100 000 krooni (s.o 6391,16 eurot). Tõendatud on ka see, et palkmaja ehituse eest on tasutud N.D Palkmaja OÜ esitatud arve nr 690036 alusel ning et vastava arve saatis hageja elukaaslasele A.A. le T.S . Kostja väide, et tunnistaja T.S i ütlustest ei tulene, et ta 2009. a suvel kostja kinnistul viibis, on õige, kuid samas ei kummuta see tõendatud asjaolu, et arve palkmaja eest tasumiseks esitas N.D Palkmaja OÜ. Tunnistaja T.S avaldas 08.01.2014. a kohtuistungil, et ta võis 2009. a vahendada kolmanda ettevõtte teenuseid. Küsimusele, kas ettevõtte N.D Palkmaja OÜ oli mõni neist ettevõtetest, kellele tunnistaja võis osutada sel ajal teenust, vastas tunnistaja jaatavalt. Ringkonnakohus leiab, et hageja on tõendanud, et ta on teinud teise isiku (käesoleval juhul kostja) esemele kulutusi. Hageja on püstitanud oma kuludega kostja kinnisasjale palkmaja. VÕS § 1042 lg-s 1 sätestatud nõude esimene eeldus – teise isiku eseme suhtes kulutuste tegemine – on täidetud.
10.Ringkonnakohus leiab, et VÕS § 1042 lg-s 1 sätestatud nõude teine eeldus – kulutused on tehtud ilma õigusliku aluseta – on täidetud. Vaidlust ei ole selles, et hageja püstitas palkmaja kostja kinnisasjale ilma õigusliku aluseta. Hageja teadis, et ta püstitab palkmaja võõrale kinnisasjale. Õigustus või kohustus teise isiku eseme suhtes kulutuste tegemiseks võib tuleneda kohustuse täitnud isiku ning kohustatud isiku vahelisest lepingust (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-107-07, p 15) või muust, seaduse alusel tekkivast võlasuhtest. Hageja ja kostja vahel ei olnud palkmaja püstitamiseks lepingulist suhet. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul ka muud seaduse alusel tekkivat võlasuhet, millest tuleneks hageja õigustus või kohustus kostja eseme suhtes kulutuste tegemiseks.
11.Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad nõuet välistavad eeldused VÕS § 1042 lg 2 järgi. VÕS § 1042 lg 2 järgi ei ole kulutuste tegijal käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõudeõigust, kui: 1) isik, kelle esemele kulutusi tehti, nõuab kulutusi teinud isikult kulutustega tehtud parenduste äravõtmist ja parenduste äravõtmine on parendusi rikkumata võimalik;

2) kulutusi teinud isik ei ole temast tulenevate asjaolude tõttu teisele isikule kulutuste tegemise kavatsusest õigeaegselt teatanud; 3) isik, kelle esemele kulutusi tehti, vaidles eelnevalt kulutuste tegemisele vastu; 4) kulutuste tegemine esemele oli seadusest või lepingust tulenevalt keelatud.

12.Tsiviilasja materjalidest ei tulene, et kostja oleks hageja vastu esitanud kulutustega tehtud parenduste äravõtmise nõude (VÕS § 1042 lg 2 p 1). Samuti ei saa vaidluse all olla ka see, et hageja ei teatanud kostjale kulutuste tegemise kavatsusest õigeaegselt. Kostja ei ole vaielnud kulutuste tegemisele vastu. Kostja pidi teadma, et tema kinnisasjale püstitatakse palkmaja. Kostja esindaja avaldas 24.04.2013. a kohtuistungil (I kd, tl 125 pöördel), et kostja ei vaidle vastu sellele, et hageja toodud õiguslikel alustel on võimalik kulutusi välja nõuda. Ringkonnakohtu arvates ei esine käesoleval juhul ka VÕS § 1042 lg 2 p-is 4 toodud asjaolusid. Eeltoodust tuleneb, et käesoleval juhul on VÕS § 1042 lg-s 1 sätestatud nõude eeldused täidetud. Hagejal on õigus esitada VÕS § 1042 lg-st 1 tulenev kulutuste hüvitamise nõue kostja vastu.
13.Ringkonnakohus märgib, et kulutuste hüvitamist saab VÕS § 1042 lg 1 alusel nõuda üksnes ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on nende arvel rikastunud. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid sellele, et palkmaja püstitamiseks kulus 6391,16 eurot. Sellises summas kulutuste tegemine on tõendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on palkmaja püstitamiseks tehtud kulutuste näol tegemist kasulike kulutustega, millega parendati oluliselt kostja eset. Kuna kostja kinnisasja väärtus on palkmaja püstitamisega suurenenud, siis on kostja esemele tehtud kulutuste läbi rikastunud. Kostja ei ole menetluse kestel vaidlustanud hageja esitatud asjaolu, et kostja on rikastunud hageja poolt nõutud kulutuste võrra.
14.Ringkonnakohus jätab apellandi taotluse võtta asja materjalide juurde OÜ N.D Palkmaja kehtivate registriandmete väljatrüki, rahuldamata, sest tõend on esitatud hilinenult. Kostjal oli võimalus esitada tõend maakohtule pärast Tartu Maakohtu 08.01.2014. a eelistungit. Kostja esindaja oli 08.01.2014. a eelistungil nõus menetluse jätkamisega kirjalikus menetluses. Kuna vastustaja vaidleb uue tõendi asja materjalide juurde vastuvõtmisele vastu ning taotlus on esitatud hilinenult, siis jätab ringkonnakohus apellandi taotluse TsMS § 652 lg 4 alusel rahuldamata.
15.Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, siis tuleb maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel H.A. kanda. Menetluskulude hüvitamiseks tuleb menetlusosalisel pöörduda pärast lahendi jõustumist 30 päeva jooksul maakohtu poole. Ringkonnakohus märgib, et kuna maakohtu menetluse ajal kehtinud seadus ei sätestanud, et menetlusosaline peab igas kohtuastmes esitama menetluskulude nimekirja, siis tuleb asjades, kus maakohus tegi lahendi enne 01.01.2015 menetluskulude hüvitamise osas juhinduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsioonist. Kuni 31.12.2014 kehtinud TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme

kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks

/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.