AS SEB Pank hagiavaldus S P ja M L vastu võla 17 641.68 eurot nõudes 18 794.52 eurot
Hagi hind Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2, 10145 Tallinn), lepinguline esindaja Valentina Nefjodova (e-post: [email protected]). Kostjad:
1.S P (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx), lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tõnu Tuulas (e-post: [email protected]);
Välja mõista kostjatelt S P’ilt ja M L’lt solidaarselt hageja AS SEB Pank kasuks 15 949 (viisteist tuhat ühekssada nelikümmend üheksa) eurot ja 29 senti, s.h põhiosa 14 410.44 eurot, intress 955.97 eurot, 1⁄2 viivisevõlgnevusest 487.44 eurot ja teenustasu 95.88 eurot. 1 (4)
2-14-2347
3.Välja mõista kostjatelt S P’ilt ja M L’lt solidaarselt hageja AS SEB Pank kasuks viivis põhinõudelt (14 410.44 eurolt) alates 17.01.2013 kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta menetluskulud kostjate kanda ja välja mõista kostjatelt S P’ilt ja M L’lt solidaarselt hageja AS SEB Pank kasuks menetluskulud, s.o 1⁄2 riigilõivu 325 (kolmsada kakskümmend viis) eurot.
5.Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
6.Saata kohtuotsus hageja esindajale ja kostjatele teadmiseks. Edasikaebamise kord TsMS § 150 lg 2 p 3 tulenevalt kohtuotsuse peale ei ole võimalik esitada apellatsioonkaebust, sest pooled on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.
ASJAOLUD
1.17. jaanuaril 2014 esitatud hagiavalduse kohaselt 18.12.2008 sõlmisid AS SEB Pank, S P ja M L laenulepingu nr L080042034, mille kohaselt hageja väljastas kostjatele laenu summas 19 185 eurot. Laenulepingu punkti 3.3 kohaselt oli laenu kasutamise sihtotstarbeks xxxx, korteri köögimööbli ja garderoobisüsteemide ost.
2.Kostjad ei tasunud laenulepingust tulenevaid makseid tähtaegselt. 08.04.2013 saatis hageja kostjatele laenulepingu erakorralise ülesütlemise teate, milles hoiatas, et juhul, kui kogu laenulepingust tulenevat võlgnevust ei tasuta hiljemalt 02.05.2013, ütleb hageja laenulepingu erakorraliselt üles alates 03.05.2013. Võlgnevust ei tasutud ka hageja poolt määratud tähtajaks ning laenuleping on erakorraliselt üles öeldud alates 03.05.2013.
3.Kostjate võlgnevus on hagiavalduse esitamise seisuga kokku 16 437.18 eurot, s.h põhiosa 14 410.44 eurot, intress 955.97 eurot, viivis 974.89 eurot ja teenustasu 95.88 eurot. Kostjad rikkusid vaatamata mitmetele meeldetuletustele ka laenutagatise kindlustamise kohustust, mis tulenes lepingu punktist 18.1, mistõttu rakendas hageja alates perioodil 26.04.2012-27.06.2012 sundkindlustust.
4.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VÕS §-dest 94, 101 lg 1 p 6, 113 lg 1, 396 lg 1 palus hageja välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks 16 437.18 eurot. Samuti palus hageja välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks mittemuutunud viivis seadusjärgses määras alates 17.01.2013 kuni põhinõude 14 410.44 euro täieliku rahuldamiseni, jätta menetluskulud kostjate kanda ja välja mõista kostjatel solidaarselt menetluskulud (riigilõiv) 650 eurot.
KOSTJA II VASTUS
5.25.02.2014 esitatud vastuses kostja 2 esialgu hagi ei tunnista. Kostja 2 ei ole laenulepingu nr. L080042034 alusel väljamakstud laenu enda kasutusse saanud, nimelt kanti see kostja 1 arveldusarvele vastavalt laenulepingu p. 3.2.1. Kostja 1 oli laenuvõtmise ajal kostja 2 elukaaslane ning tema mõjutusel nõustus kostja 2 laenulepingule alla kirjutama. Kui selgus, et laenu tagasi maksmisel on tekkinud probleemid, hakkas kostja 2 suhtlema hagejaga ning on hagejaga korduvalt hagiavalduses 2 (4)
2-14-2347 toodud nõuet ka arutanud. Läbirääkimiste käigus on proovitud leida probleemile ka pooltele sobivat lahendust, kuid ei ole seda saavutatud.
KOSTJA I VASTUS
6.22.10.2014 esitatud kostja 1 vastuväidete kohaselt laenusumma tasuti tõepoolest kostja 1 kontole, kuid seda tehti kõigi laenulepingu osapoolte kokkuleppel. Laenu kasutamise eesmärk oli kostjate ühisesse elukohta - korterisse asukohaga xxxx köögimööbli ja garderoobisüsteemide ost. Need asjad ka osteti ja paigutati nimetatud korterisse, kus nad ka praegu asuvad. Kuna pooled elasid selles korteris koos, siis sai ka kostja 2 kõik kokkulepitud kasutuseelised laenu eest ostetud varast, mistõttu on ebaõiged ja aluseta kostja 2 vastuväited nagu ta poleks saanud laenust mingeid eeliseid ega laenu kasutada. Seda korterit on kostjal 2 muuhulgas võimalik tänaseni kasutada ja seetõttu saab just tema laenu arvelt ostetud varast kasutuseeliseid. Kostja 2 soovib seda korteriomandit jätkuvalt säilitada, mistõttu ei ole hageja ka korteriomandi sundmüügiks menetlust alustanud. Kostja 1 ei tunnusta hagi, sest leiab, et tuleb kogu laenusumma välja nõuda kostjalt 2.
7.Kostja 1 on kohtunud hagejaga ja arutanud võimalikku kompromissi sõlmimist. Hageja pidas kostja 1 pakutud tingimustel kompromissi sõlmimist võimalikuks, kuid läbirääkimised poolte vahel alles algasid. Kostja 1 ootab hageja seisukohta kostja 1 pakutud kompromissi tingimustele.
KOHTUISTUNG
8.28.01.2015 toimunud kohtuistungil hageja esindaja vähendas kostjate palvel hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summat 1⁄2 võrra ja palus kostjatelt välja mõista viivis 487.44 eurot. Ülejäänud osas esindaja jäi hagi juurde.
9.Kohutistungil kostjad võtsid hagi täielikult õigeks. Kostjad palusid apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobumise kaalumiseks.
määrata neile tähtaeg
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostjate vastustega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
11.Hagiavalduse juurde lisatud laenulepingu nr L080042034 kohaselt väljastas hageja kostjatele laenu 19 185 eurot. Laenulepingu nr L080042034 laenumaksete aruandest nähtuvalt on kostjate põhiosa võlgnevus 14 410.44 eurot, intressimaksete võlgnevus 955.97 eurot, teenustasu võlgnevus 95.88 eurot. Laenu viivisearvestuse kohaselt on viivisevõlgnevus 16.01.2014 seisuga 974.89 eurot. Kostjatel oma vastustes hagile ei ole vastuväiteid hagile. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostjad ei ole täitnud hagejaga sõlmitud laenulepingut nõuetekohaselt ning on sattunud võlgnevusse. Kohtuistungil kostjate palvel on hageja esindaja vähendanud hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summat ja on palunud kostjatelt välja mõista viivist summast 487.44 eurot. Kuigi oma vastustes hagile kostjad hagiga nõus ei olnud, kohtuistungil on nad nõustunud hagiga.
12.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi 3. lõike teise lause kohaselt, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Et kostjate õigeksvõtt on mõjutatud pettusega või on rajatud eksimusele, ei ole tuvastatud. Kuivõrd kostjad ei täitnud hagejaga sõlmitud laenulepingut nõuetekohaselt, siis hagi kuulub 3 (4)
2-14-2347 rahuldamisele ja kostjatelt kuulub solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele 15 949.29 eurot, s.h põhiosa 14 410.44 eurot, intress 955.97 eurot, viivis 487.44 eurot ja teenustasu 95.88 eurot. Lisaks sellele kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele viivis põhinõudelt (14 410.44 eurolt) alates 17.01.2013 kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
13.TsMS § 444 lg 3 alusel kohus jätab otsusest välja põhjendava osa ja rahuldab hagi lihtsustatud vormis. TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel kohus omal algatusel tunnistab otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
15.Hageja on 17.01.2014 hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 650 eurot (maksekorraldus nr 63754, toimikus lk 8). Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskulud summas 650 eurot, s.o riigilõiv. Hageja on loobunud kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. 30.01.2014 esitatud menetlusdokumentides ka kostjad on teatanud, et ka nemad loobuvad apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. TsMS § 150 lg 2 p tulenevalt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 1⁄2 riigilõivu summas 352 eurot (650 : 2).
16.TsMS § 150 lg 4 esimese lause kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 150 lg 2 p 3 tulenevalt tal on õigus taotleda 1⁄2 riigilõivu summas 325 eurot tagastamist sama paragrahvi lõikes 6 sätestatud tähtaja jooksul, s.o kahe aasta jooksul alates riigilõivu tasumisest.
17.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel § 434, § 438, § 440 lg 1, lg 2, § 444 lg 3, § 453 lg 1, lg 2, § 468 lg 1 p 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
4 (4)
2-14-2347 Viru Maakohtu kohtunik Ifret Mamedguseinovi 06.02.2015 vea parandamise kohtumääruse
RESOLUTSIOON
1.Parandada Viru Maakohtu 04.02.2015 otsuses tsiviilasjas nr 2-14-2347 esinenud viga ja lugeda otsuse resolutsiooni punkt 3. õigeks järgmises sõnastuses: 3. Välja mõista kostjatelt S P’ilt ja M L’lt solidaarselt hageja AS SEB Pank kasuks viivis põhinõudelt (14 410.44 eurolt) alates 17.01.2014 kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.