lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-14-19085/20

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 02.02.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-14-19085/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
02.02.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1643
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 138 lg 1, 2Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 144Kohtuvälised kuludTsMS § 162Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 231 lg 2

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-14-19085

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maire Lukk

Otsuse avaldamise aeg ja koht

02. veebruar 2015, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-14-19085

Tsiviilasja hind

1 764,10 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja XXX OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Triin Linholm (e-post [email protected]) Kostja XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja XXX(e-post XXX)

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses menetlusosaliste ärakuulamiseta

XXX OÜ hagi XXXOÜ vastu võla nõudes

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista XXXOÜ-lt põhinõue 882,05 (kaheksasada kaheksakümmend kaks eurot ja 5 senti) eurot ja viivis 882,05 (kaheksasada kaheksakümmend kaks eurot ja 5 senti) eurot XXX OÜ kasuks. Menetluskulude jaotus
3.Välja mõista XXXOÜ-lt menetluskulud summas 355 (kolmsada viiskümmend viis) eurot XXX OÜ kasuks.
4.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 01.10.20262-22-17517/125Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 29.09.20262-22-19412/13Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 28.09.20262-26-13637/16Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.09.20262-26-17893/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.09.20262-26-3974/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.09.20262-26-117222/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Tõendamisest vabastamise alused
TsMS § 442 lg 7Otsuse sisu
TsMS § 444 lg 2Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
TsMS § 4441 lg 42
TsMS § 448 lg 41Täiendav otsus
TsMS § 4842
TsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
TsMS § 8 lg 2Asja menetlemisele kohaldatav seadus
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 339Rendilepingu mõiste
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb XXXOÜ-l tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lgs 1 sätestatud määras XXX OÜ kasuks. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule

2-14-19085 käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42). Käesolev kohtuotsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik

1.20.11.2009 sõlmisid hageja (endise nimega XXXOÜ) ja kostja renditeenuse osutamise lepingu nr XXX, mille kohaselt kohustus hageja võimaldama kostjal kasutada hageja serverarvutis XXX teenuste paketti fikseeritud kuutasu eest (tl 47-50).
2.Hageja esitas perioodil 01.12.2010-01.10.2012 igakuiselt kostjale osutatud teenuse eest arveid kogusummas 882,05 eurot (tl 51-73).
3.13.05.2014 esitas hageja kohtule avalduse kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses 1 064,32 euro saamiseks. 10.07.2014 määrusega andis Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond asja vastuväite esitamise tõttu üle kohtunikule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtus.
4.28.07.2014 esitas hageja kohtule hagi kostja vastu võla saamiseks. 01.09.2014 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse. Hageja nõue ja põhjendused
5.Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude 882,05 eurot, viivise 882,05 eurot, menetluskulud ja viivise menetluskuludelt. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS § 76 lg 1 ja 3, § 82 lg 7, § 101 lg 1 p 1 ja 2, § 108, § 339.
6.Hageja märgib, et: • kostja oli kohustatud tasuma hagejale kuutasu- ja kõrvalmakseid hageja arvelduskontole; • kostja on renditeenuse osutamise lepingut rikkunud ja jätnud tasumiskohustused täitmata; • kostjal on tasumata perioodil 01.12.2010-01.10.2012 igakuiselt esitatud arved kogusummas 882,05 eurot. Kostja vastuväited
7.Kostja hagi ei tunnista, vaidleb sellele vastu ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja märgib, et kuna hageja ei tagastanud kostja kliendikirja saajate e-maili andmebaasi, mille rahaline väärtus on kostja hinnangul 1 100 eurot, siis ei ole kostjal kohustus arveid tasuda. Kohtu põhjendused
8.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.

2-14-19085

9.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
10.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
11.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
12.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 339 kohaselt rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti).
13.Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et 20.11.2009 sõlmisid hageja (endise nimega XXXOÜ) ja kostja renditeenuse osutamise lepingu nr XXX, mille kohaselt kohustus hageja võimaldama kostjal kasutada hageja serverarvutis XXX teenuste paketti fikseeritud kuutasu eest. Lepingu punkti 4.1 ja 4.2 kohaselt oli kuutasu suuruseks 500 krooni, so 31,96 eurot, millele lisandus käibemaks (tl 47-50). Seega oli kostjal renditeenuse osutamise lepingust tulenevalt igakuiselt rendi tasumise kohustus summas 38,35 eurot. Hageja on perioodil 01.12.201001.10.2012 esitanud igakuiselt kostjale osutatud renditeenuse eest arveid 38,35 eurot kuus, so kogusummas 882,05 eurot (tl 51-73). Puudub vaidlus, et kostja ei ole nimetatud arveid tasunud. Kostja ei ole väitnud, et ta hagejalt renditeenust vastavalt lepingule ei saanud. Kohus leiab, et ebaõiged on kostja väited, mille kohaselt puudus kostjal arvete tasumise kohustus, kuna hageja ei ole kostjale tagastanud kostja kliendikirja saajate e-maili andmebaasi, mille rahaline väärtus on 1 100 eurot. Poolte vahel sõlmitud lepingust ei tulene, et kostjal oleks sellisel juhul õigus keelduda hageja poolt esitatud arvete tasumisest, kui hageja e-maili andmebaasi kostjale ei tagasta. Lisaks on kostja väited andmebaasi tagastamata jätmise ning selle väidetava väärtuse osas paljasõnalised ja tõendamata. Samuti ei ole kostja esitanud tasaarvestusavaldust oma väidetava nõude tasaarvestamiseks hageja nõudega. Seega on kostja vastuväited asjasse puutumatud, ega anna kostjale õiguslikku alust jätta hageja poolt esitatud teenuse arved tasumata pikema aja vältel. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhinõue põhjendatud ja tõendatud ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue summas 882,05 eurot.
14.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel sõlmitud renditeenuse osutamise lepingu punkti 4.4 kohaselt arvete tasumisega viivitamise korral

2-14-19085 tuli kostjal tasuda viivist 0,15% tasumata arve summast iga maksmisega viivitatud kalendripäeva eest (tl 47). Hageja on arvestanud viivist alates iga arve sissenõutavaks muutumisest kuni hagi esitamise kuupäevani kokku summas 1 315,42 eurot ning vähendanud oma viivisenõuet põhinõude suuruseni, so 882,05 euroni (tl 89-91). Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud. Kostja, olles arvete tasumisega viivituses, pidi arvestama viivise rakendumisega, mis tulenes ka lepingust.

15.Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue 882,05 eurot ja viivis 882,05 eurot. Menetluskulud
16.Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda.
17.Alates 01.01.2015 jõustunud TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on palunud kostjalt välja mõista menetluskulud kogusummas 375 eurot, millest 175 eurot on tasutud riigilõiv ja 200 eurot õigusabikulud, seejuures maksekäsu kiirmenetluses kantud õigusabikulud on 40 eurot ja hagimenetluses kantud õigusabikulud 160 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohus leiab, et riigilõiv summas 175 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. TsMS § 8 lg 2 kohaselt menetlussuhet reguleeriva seadusesätte puudumise korral kohaldab kohus sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedast suhet. TsMS § 4842 kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus leiab, et maksekäsus hageja poolt kantud õigusabikulu kuulub TsMS §-st 4842 tulenevast põhimõttest kostja poolt hüvitamisele 20 euro ulatuses. Kohus leiab, et hagimenetluses kantud õigusabikulu summas 160 eurot on põhjendatud ja vajalik ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 355 eurot, so 175 + 180. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 25.09.20262-26-112264/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 25.09.20262-25-13953/53Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja