Kohtulahend

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja määruse põhjendused Tartu Maakohtu 10.03.2014 otsusega on hagi täielikult rahuldatud ning välja mõistetud A. K. AS Nordea Finance Estonia kasuks 2500 eurot liisingulepingust tuleneva võlgnevuse katteks. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda. Tartu Maakohtu 10.03.2014 otsus jõustus 17.04.2014. Kuni 31.12.2014 kehtinud TsMS § 174 lg 1 kohaselt võivad menetlusosalised nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 1 ( alates 01.2015 kehtivas redaktsioonis) kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Hageja esitas 24.04.2014 Tartu Maakohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Seega esitas hageja avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks tähtaegselt so sel ajal kehtinud TsMS §-s 174 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul. Kuna kostja viibimiskoht ei ole kohtule teada, on hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on kostjale kätte toimetatud avalikult teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kuigi kostjal oli maakohtus asja läbivaatamise ajal olemas lepinguline esindaja, on viimane kohtule telefonisti kinnitanud, et käesolevas menetluses ta enam kostjat ei esinda. Kostjale tema registrijärgsel elukohas ei ole õnnestunud menetlusdokumente kätte toimetada. Kostjale avalikult menetlusdokumentide kättetoimetamise teade on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 05.12.2014. Seega saab lugeda menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse kostjale kättetoimetatuks TsMS § 317 lg 3 ja 5 alusel 20.12.2014. Kostja pole kohtule ettenähtud tähtajaks s.o 10 päeva jooksul ega käesoleva ajani esitanud oma vastuväiteid hageja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldusele.

2 (4)

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema kuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivud kokku 200 eurot ning lepingulise esindaja kulu 400 eurot. Kohus leiab, et hageja avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täielikult. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv üheks kohtukuluks. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 68,81 eurot (maksekorraldus tl 1 pöördel) ja hagi esitamisel on hageja tasunud täiendavalt riigilõivu 131,19 eurot (maksekorraldus tl 36). Seega on hageja hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 200 eurot, mis vastab hagi esitamise ajal kehtinud RLS § 57 lg 1 ja lisa 1 järgi antud hagi hinnalt 2500 eurot tasumisele kuuluva riigilõivu soodusmäärale. Vastavalt Tartu Maakohtu 10.03.2014 otsusest tulenevale menetluskulude jaotusele tuleb riigilõiv täielikult kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja nõuab ka lepingulise esindaja kulude 400 euro väljamõistmist kostjalt. TsMS § 144 p 1 sätestab, et kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas menetluses lepingulise esindajana Intrum Justitia AS töötaja Dagne Niit. TsMS § 175 lg 11 sätestab ( alates 01.01.2015 kehtivas redaktsioonis), et kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Kuna kostja pole esitanud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväidet, oleks võimalik TsMS § 175 lg 11 järgi piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Samas on Riigikohus 26.06.2014 otsusega nr 3-2-1-153-13 tunnistatud põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks TsMS § 175 lg 4 ja Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008 määrus nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad", mistõttu pole võimalik kontrollida hageja lepingulise esindaja kulude vastavust TsMS § 175 lg 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmääradele. Seega tuleb kontrollida, kas hageja lepingulise esindaja kulud pole ilmselgelt põhjendamatud. Intrum Justitia AS 23.05.2013 arve nr 13-0527 (tl 114) tõendab, et Intrum Justitia AS nõuab hagejalt 180 euro tasumist, millest 150 eurot on tasu hagiavalduse esitamiseks A. K. vastu kulunud 3 tunni eest ning 30 eurot käibemaks. Intrum Justitia AS 12.09.2013 arve nr 13-0939 (tl 115-116) tõendab, et Intrum Justitia AS nõuab hagejalt 492 euro (käibemaksuga) tasumist, millest 50 eurot on tasu hageja seisukoha koostamiseks hagimenetluses A. K. vastu kulunud 1 tunni eest. Intrum Justitia AS 10.12.2013 arve nr 13-1257 (tl 117) tõendab, et Intrum Justitia AS nõuab hagejalt 240 euro tasumist, millest 200 eurot on tasu hageja esindamise eest kohtuistungil Põlva kohtumajas A. K. asjas ning 40 eurot käibemaks. Seega on Intrum Justitia AS arvete järgi A. K. tsiviilasjaga seotud menetluskulud käibemaksuta kokku 400 eurot (150 eurot tasu hagiavalduse koostamise eest, 50 eurot tasu hageja seisukoha koostamise eest hagimenetluses ja 200 eurot tasu hageja esindamise eest Põlva kohtumajas). Kohtu

3 (4)

hinnangul on see põhjendatud ja vajalik kulu, mis tuleb lepingulise esindaja kulude katteks kostjalt hageja kasuks täielikult välja mõista. Seega tuleb kostjalt hageja menetluskulude katteks välja mõista kokku 600 eurot (riigilõiv 200 eurot + lepingulise esindaja kulud 400 eurot). TsMS § 177 lg 4 kohaselt tuleb menetluskulude kindlaksmääramist taotletud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on sellise taotluse esitanud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Kuivõrd kostja viibimiskoht pole kohtule jätkuvalt teada, peab kohus TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel käesoleva määruse kostjale kätte toimetada avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.