Harju Maakohtu 16.10.2014 määrus menetluse lõpetamiseks ja menetluskulude kindlaksmääramiseks JZ ja IR määruskaebus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Hageja JI (IK XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXXXX XXXXXXX XX-XX, XXXXXXXXXXXXXX, XXXXXXX);
Hageja erieestkostja Tallinna linn (Pirita Linnaosa Valitsuse kaudu) Kostja JZ (IK
XXXXXXXXXXX),
lepinguline esindaja adv. Helen Tomberg Kostja IR (IK
XXXXXXXXXXX),
lepinguline esindaja adv. Helen Tomberg Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
Harju Maakohtu 16.10.2014 määrus tühistada menetluskulude jaotuse osas. Jätta IR ja JZ menetluskulud JI kanda. Välja mõista JI-lt menetluskulu 1530 (üks tuhat viissada kolmkümmend) eurot IR kasuks. Määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni kohustada JI tasuma viivist VÕS § 113 lg. 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Välja mõista JI-lt menetluskulu 1398 (üks tuhat kolmsada üheksakümmend kaheksa) eurot JZ kasuks. Määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni kohustada JI tasuma viivist VÕS § 113 lg. 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldada osaliselt.
Edasikaebe kord 1(5)
Määruse peale saab Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud
19.02.2013 esitas JI Harju Maakohtule hagi JZ-lt ja IR-lt solidaarselt 3500 euro väljamõistmiseks.
2.07.03.2013 keeldus Harju Maakohus JI hagi menetlusse võtmast.
3.23.03.2013 esitas JI määruskaebuse Harju Maakohtu 07.03.2013 määruse peale, milles palus määrus tühistada ning uue määrusega võtta menetlusse tema hagi JZ ja IR vastu 3500 euro väljamõistmiseks.
4.04.04.2013 tühistas Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 07.03.2013 määruse ning saatis JI hagiavaldus maakohtule menetlusse võtmiseks uueks otsustamiseks.
5.16.04.2013 määrusega võttis Harju Maakohus hagi menetlusse.
6.Harju Maakohus jättis 27.09.2013 otsusega hagi rahuldamata.
7.01.11.2013 esitatud apellatsioonikaebuses palus hageja tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
8.31.03.2014 tühistas Tallinna Ringkonnakohtu Harju Maakohtu 27.09.2013 otsuse ja saatis asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule.
9.09.06.2014 Harju Maakohtu määrusega kaasati asja menetlusse eestkosteasutusena Tallinna linn Pirita Linnaosa Valitsuse kaudu arvamuse andmiseks seoses erieestkostja määramisega.
10.11.08.2014 määrusega määrati alaealise JI erieestkostjaks kuni asjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni Tallinna linn.
11.Tallinna linn kui erieestkostja seisukoha kohaselt on hagimenetlusega lubamatul moel kahjustatud lapse emotsionaalset heaolu. JI huvisid kahjustab olukord, kus tal tuleb jagada selgitusi ametnikele, tunda hirmu selle ees, et tema kodus võivad hakata elama võõrad, et tema suhted lähedastega võivad kahjustatud saada. Jätkuvad pinged ja teadmatus võivad jätta traumaatilise jälje noore inimese vaimsele tervisele. Hagimenetluse jätkumine ohustab lapse turvatunnet ning mõjub talle pingestavalt. Haginõude rahuldamisel saadav rahaline tulu ei kaalu üle eelpool põhjalikumalt kirjeldatud alaealise muid huvisid ning tsiviilasja edasine menetlemine tuleks lõpetada. Tulenevalt eelnevast ja tuginedes TsMS § 428 lg. 1 punktile 3 ja §-le 429 palus erieestkostja võtta vastu hagist loobumine ning lõpetada asjas menetlus ja jätta menetluskulud poolte endi kanda.
12.Kostjatel puudusid vastuväited hagist loobumise vastuvõtmisele. Hageja ei ole väitnud ega saagi väita, et kostjad oleks hagi rahuldanud, seetõttu kuulub kohaldamisele TsMS § 168 lg. 4 ja hageja peab kandma kostjate menetluskulud. Põhjendatud on hagejalt mõista välja menetluskulud, sest see annab aluse nõuda kahju hüvitamist isikult, kelle heade kommetega vastuolus oleva tegevuse tulemusel alaealisele hagejale kahju tekkis. Hagi esitas ja allkirjastas SI, kelle eesmärgiks ei olnud lapse huvide kaitsmine, vaid kahju tekitamine teistele menetlusosalistele. Vastavalt PKS § 133 lõikele 1 peavad vanemad lapse varahooldusõigust teostades ilmutama samasugust hoolt, nagu nad tavaliselt rakendavad oma asjades. Seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju õigusvastasest tekitamise eest näeb vastutuse ette VÕS 53. peatükk. Kuna kahju tekitas SI, siis peab tema selle eest ka vastutama. Samuti annab see aluse SI-il JI suhtes olemas oleva varahooldusõiguse piiramiseks, et välistada SIi poolt lapsele varalise kahju tekitamine edaspidiselt. PKS § 136 esimese lõike kohaselt üldjuhul eeldatakse, et lapse vara on ohustatud, kui vara hooldaja rikub varahooldusõigusega seotud kohustusi. Hooldusõiguse (s.h. varahooldusõiguse) piiramise või täieliku äravõtmise alused tulenevad PKS §-dest 134 ja 135.
13.Hageja esindaja riigi õigusabi korras toetas erieestkostja seiskohta ning leidis, et hagist loobumine on põhjendatud ning menetluskulude jaotus tuleneb TsMS § 168 lõikest 4. 2(5)
Maakohtu määrus
14.Maakohus võttis vastu hagist loobumise ja lõpetas menetlus JI hagis JZ ja IR vastu 3500 euro väljamõistmiseks.
15.Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 162 lg. 4 alusel. Hageja ei loobunud hagist põhjusel, et kostja rahuldas hageja nõude pärast hagi esitamist, vaid hagist loobumise avalduse esitas hagejale määratud erieestkostja, kuna hagi ei esitatud JI huvides ning kahjustab alaealise hageja emotsionaalset heaolu. 19.02.2013 esitas hagi hageja seaduslik esindaja SI, kes käesolevas menetluses hageja seaduslikuks esindajaks alates 31.03.2014 ei ole. SI-ilt menetluskulude väljamõistmine ei ole võimalik, kuna tegemist ei ole menetlusosalisega, samuti ei ole loobumise avaldus esitatud SI-i poolt, seega ei ole võimalik TsMS § 168 lõikes 4 sätestatut kohaldada SI-i suhtes. Samas oleks menetluskulude jätmine JI kanda äärmisel ebaõiglane, kuna hagi ei olnud esitatud tema huvidest lähtudes. Olukorras, kus pooled leiavad, et nende menetluskulud on põhjustatud SI-i poolt, on neil võimalik nimetatud isiku suhtes nõue esitada eraldiseisvas menetluses. Määruskaebus
16.Kostjad paluvad määruskaebuses maakohtu määruse tühistada menetluskulude jaotuse osas ja uue määrusega jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Määrata kindlaks JI poolt IR-le hüvitatavad menetluskulud 1530 euro ulatuses ja mõista need JI-lt IR kasuks välja ja määrata kindlaks JI poolt JZ-le hüvitatavad menetluskulud 2560,76 euro ulatuses ja mõista need JI-lt JZ kasuks välja. Samuti mõista JI poolt IR-le ja JZ-le välja viivis menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg. 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
17.Kostjad nõustuvad hagist loobumise vastuvõtmise ja menetluse lõpetamisega.
18.Kostjad jäävad selle juurde, et kohaldamisele kuulub TsMS § 168 lg. 4 ja hageja peab kandma kostjate menetluskulud. Üldnormist kõrvalekaldeks ei ole piisav asjaolu, et hagi ei olnud esitatud hageja huvidest lähtudes. Ühtki põhjendust, miks sellises olukorras tuleb hagejat eelistada kostjatele, maakohtu välja ei toonud. Ka see, et hagist loobumise avaldust ei esitanud SI, ei tähenda, et menetluskulusid ei saa jätta hageja kanda. Kohtupraktikas väljakujunenult ei ole see, kui hagi on esitatud hageja huvide vastaselt, kunagi põhjuseks, miks ei peaks hageja vastutama kostja menetluskulude eest. Hagejal on võimalik oma huvide kahjustamisel esindaja poolt esitada esindaja vastu nõue, kui esindajal on seadusest tulenev hoolsuskohustus. Hagejal on, kui tema isa on tema nimel esitatud tema huvide vastase hagi, perekonnaseadusest ja võlaõigusseadusest tulenev nõue isa vastu.
19.Riigikohtu lahendist nr. 3-2-1-63-11 ei tulene, et ainuüksi hageja alaealisus välistab menetluskulude kandmise kohustuse. Riigikohus hoopis möönab, et kui kohus mõistab menetluskulud hagejalt kostja kasuks välja, on kohtumäärus siduv hagejale, kelleks selles vaidluses oli alaealine laps. Riigikohus selgitas, et kui kostja esitab jõustunud kohtumääruse täitmiseks kohtutäiturile täitmisavalduse, on hageja võlgnikuna ka täitemenetluse osaline (TMS § 5 lg. 1), ja et ei täitemenetluse seadustik ega perekonnaseadus ei keela pöörata sissenõuet lapse varale ega näe ette lapse varale sissenõude pööramiseks erisätteid. Järelikult on laps võlgnikuna täitemenetluse osaliseks, kelle varale pööratakse sissenõue üldises korras (TMS 2. osa).
20.Vaieldav on kostjate õiguslik perspektiiv esitada kahju hüvitamise nõue otse SI-i vastu eraldiseisvas menetluses, sest tegemist on hageja ja kostja vahelise tsiviilkohtu menetluse kuludega. Vaieldav on, et SI-i tegevus hagi esitamisel oli õigusvastane kostjate suhtes, samuti põhjuslik seos kostjate kahjuliku tagajärje ja SI-i tegevuse vahel. Küll aga on SI-i 3(5)
tegevus olnud õigusvastane hageja suhtes, sest SI esitas ja allkirjastas hagi hageja nimel, mistõttu tõi menetlus tagajärjed kaasa hagejale, mitte SI-ile. Vastavalt PKS § 133 lõikele 1 peavad vanemad lapse varahooldusõigust teostades ilmutama samasugust hoolt nagu nad tavaliselt rakendavad oma asjades. Seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju õigusvastasest tekitamise eest näeb vastutuse ette VÕS 53. peatükk. Kuna kahju tekitas SI, siis peab tema selle eest ka vastutama, kuid ta vastutab lapse ees.
21.Kostjate menetluskulud koosnevad IR ja JZ lepingulise esindaja kuludest ning JZ kantud kuludest maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebuse tõlkimisel. Vandetõlgi kulud kandis esmalt OÜ Nelgeron Grupp ja JZ hüvitas need Nelgeron Grupp OÜ arve alusel. Vastuväited
22.Tallinna linn kui erieestkostja vaidleb määruskaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
23.Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb osaliselt – menetluskulude jaotuse osas – tühistada, jättes kostjate menetluskulud hageja kanda. Määruskaebus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg. 1 p. 2 alusel rahuldada osaliselt.
24.Kuivõrd maakohus lõpetas menetluse seoses hageja poolt hagist loobumisega, siis on asjakohaseks sätteks TsMS § 168. Vastavalt TsMS § 168 lõikele 4 kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 162 lg. 4 kohaldamiseks peab olema menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Selliseid asjaolusid ei ole Tallinna linn kui hageja erieestkostja hagist loobumise avalduses välja toonud. Maakohus leidis, et menetluskulude jätmine JI kanda on äärmisel ebaõiglane, kuna hagi ei ole esitatud tema huvidest lähtudes. Samas asjaolu, et hagi on esitatud hageja huvide vastaselt, ei ole põhjuseks, et hageja ei peaks vastutama kostja menetluskulude eest. Hagi esitamisel peab hageja kaaluma sellega kaasneda võivaid tagajärgi ning see kehtib ka juhul, kui hageja nimel tegutseb tema seaduslik esindaja.
25.TsMS § 6 kohaselt tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Kuna hagiavaldus on kohtule esitatud 19.02.2013 ja maakohtu määrus on tehtud 16.10.2014, kuulub kohaldamisele kuni 31.12.2014 kehtinud TsMS § 1741, mis nägi ette erikorra menetluskulude kindlaksmääramisel asja menetluse lõpetamisel mh hagist loobumise tõttu. Nimetatud sätte lg. 1 järgi määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
26.JZ taotleb hagejalt menetluskulude väljamõistmist kokku 2560,76 euro ulatuses, esitades Unicom Tõlkebüroo OÜ arved tõlkekulude tõendamiseks ja esindajakuludena Advokaadibüroo Tibar & Partnerid arve summas 1398 eurot.
27.Menetluskulude üheks osaks, mille väljamõistmist JZ hagejalt taotleb, on kohtukulud, mille hulka kuuluvad ka asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg. 2). TsMS § 143 p. 1 kohaselt on asja läbivaatamise kuludeks ka tõlgikulud. Tõlgikulude olemust selgitab TsMS
18.peatüki 3. jagu, mille § 159 lõikest 1 tulenevalt on tõlgile tehtavate kuludega tegemist siis, kui tõlgi on menetlusse kaasanud kohus. Toimiku materjalidest ei nähtu, et tõlketööd oleks tehtud kohtu nõudel. Seega JZ poolt kantud kulud ei hõlma endas tõlgikulusid, mille hüvitamist saaks vastaspoolelt nõuda.
29.TsMS § 175 lg. 1 alusel tuleb lepingulise esindaja kulud IR-le ja JZ-le tervikuna välja mõista. Esitatud arvel näidatud teenused olid vajalikud ja põhjendatud, arvestades osutatud õigusabi sisu ja mahtu.
30.TsMS § 177 lg. 4 alusel tuleb hageja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg. 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
31.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg. 4 järgi menetluskulude kindlaksmääramise määrusele esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.