S.A CITO OÜ hagi Kaupo Lehtla vastu asjade väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest või alternatiivselt hüvitise väljamõistmiseks Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse lahendamine
Vastustaja (hageja): S.A CITO OÜ (registrikood 10797175), esindaja Robert Sprengk
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu
29.oktoobri 2014 määrus muutmata.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD
1.
Tartu Ringkonnakohus tühistas 10. veebruari 2014 otsusega Viru Maakohtu 7. juuni 2013 otsuse ning tegi uue otsuse, millega jättis rahuldamata S.A CITO OÜ hagi Kaupo Lehtla vastu. Ringkonnakohus jättis maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud S.A CITO OÜ kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus Riigikohtu 2. juuni 2014 määrusega.
2.Kaupo Lehtla esitas 9. juunil 2014 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kostja palus määrata tema menetluskuludena kindlaks ja mõista hagejalt välja kokku 6 022 eurot: - apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 650 eurot; - arve nr 2012105, 28.11.2012 – materjalidega tutvumine ja kostja vastuse koostamine 5,5 tundi (792 eurot); - arve nr 2013061, 31.01.2013 – päringute tegemine ja kostja täiendava vastuse koostamine 6,5 tundi (936 eurot); - arve nr 2013308, 28.05.2013 – kohtuistungiks ettevalmistumine 3,5 h, nõupidamine kliendiga 1 h, 27.05.2013 kohtuistungil osalemine 2,5 h (kokku 1 008 eurot); - sularahaarve nr 2013398, 05.07.2013 – apellatsioonkaebuse koostamine 7,3 tundi (1 051,20 eurot); - sularahaarve nr 2014038, 28.01.2014 – kohtuistungiks ettevalmistumine 4,5 h, nõupidamine kliendiga (sh kirjavahetus ja telefonikõned) 2,5 h, 28.01.2014 Tartu Ringkonnakohtu istungil osalemine 1 h (kokku 1 152 eurot); - arve nr 2014324, 09.06.2014 – kassatsioonkaebusega tutvumine ja seisukoha koostamine Riigikohtule 1,5 h, avalduse koostamine menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks 1,5 h (kokku 432 eurot).
3.S.A CITO OÜ vaidles menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele osaliselt vastu. Vastuväidete kohaselt on kohtupraktikas kujunenud seisukoht, et 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega ca 40 minutit kuni 1 tund, sh ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldust ei käsitleta menetlusdokumendina, mille koostamine ja mille jaoks kantud kulu kuuluks hüvitamisele. Kokku on kostja esindaja poolt koostatud menetlusdokumendid ca 17 lk ning ajakulu selleks maksimaalselt 11,32 tundi. Lisandub istungi aeg ca 2,5 tundi ja ringkonnakohtu istungil osalemise aeg 1 tund. Maksimaalne kindlaksmääratav õigusabikulu võib olla 1 658,40 eurot ning riigilõiv 650 eurot.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Viru Maakohus rahuldas 29. oktoobri 2014 määrusega menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning mõistis välja S.A CITO OÜ-lt Kaupo Lehtla kasuks menetluskulud summas 3 890 eurot ning viivise menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätetatud määras. Maakohtu põhjenduste kohaselt on kostja esindaja esitanud kohtutele neli sisulist menetlusdokumenti kogumahuga 17 lehekülge. Lisaks on kostja esindaja esitanud kohtule väikesemahulisi menetlusdokumente (teatised, kaaskirjad, teabevahetus) ning viibinud kahel kohtuistungil. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses oli tegemist keskmisest keerukamate võlaõiguslike alternatiivsete nõuetega, arvestas kohus 1 tunni menetlusdokumendi ühe lehekülje koostamise kohta. Kostja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud on kokku 3240 eurot (menetlusdokumentide koostamine 17 tundi + kohtuistungitel osavõtt 3,5 tundi + istungiks
ettevalmistamine 2 tundi, kokku 22,5 tundi x 144 eurot/tund). Kostja lepingulise esindaja kuludele lisandub riigilõiv summas 650 eurot. Maakohus ei arvestanud põhjendatud ajakuluna arvetel märgitud nõupidamisi ning kirjavahetust kliendiga, sest üldjuhul peaks kliendiga suhtlemine ja talle õigusliku olukorra selgitamine olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Ajakulu menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise eest ning vastuväitele vastuse koostamine ei ole käsitletav õigusabikuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.Kaupo Lehtla esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 29. oktoobri 2014 määruse tühistamist osas, milles maakohus jättis menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata, ning uue määruse tegemist, millega määrata kindlaks ning mõista välja OÜ-lt S.A CITO Kaupo Lehtla kasuks menetluskulud kogusummas 6 166 eurot (s.o õigusabikulud 5 516 eurot + riigilõiv 650 eurot) ning viivis menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätetatud määras. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on kohtupraktikas kinnitust leidnud, et kliendiga nõupidamine, kohtuasja materjalidega tutvumine, tõendite analüüs, Riigikohtu lahendite analüüs on põhjendatud ja vajalikud toimingud ning nendele toimingutele kulunud aeg ei sisaldu menetlusdokumendi koostamisele kuluva aja hulgas; 2) on maakohtu istungiks ettevalmistusele kulunud aeg 3,5 tundi ning ringkonnakohtu istungiks ettevalmistusele kulunud aeg 4,5 tundi põhjendatud. Kohtuistungiks ettevalmistamiseks tuleb mõlema poole poolt esitatud menetlusdokumentidega ja nende lisadega uuesti põhjalikult tutvuda ja õigusliku seisukohad faktilise täpsusega ette valmistada, samuti tuleb tutvuda viimaste asjassepuutuvate Riigikohtu lahenditega ja õiguskirjandusega. Ei kliendi ega kohtu huvides ei ole ettevalmistuseta ja asjatundmatu esindaja ilmumine kohtuistungile; 3) on maakohtu seisukoht seoses kuluga menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise eest vastuolus TsMS § 178 lg-ga 3. Hüvitamisele ei kuulu üksnes määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulud, kuid maakohtus menetluskulude kindlaksmääramise menetluses tekkinud kulud kuuluvad hüvitamisele. Maakohus nõudis ka täiendava seisukoha esitamist menetluskulude kindlaksmääramise menetluses; 4) on maakohus ületanud diskretsioonipiire, jättes määruse avalduse rahuldamata jätmise osas olulises ulatuses põhjendamata, menetluskulude nimekirja ja selles näidatud kulude koosseisu analüüsimata ning vähendatud ilma igasuguste põhjendusteta vastustajalt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid. Mõistlikkuse ja ausa kohtumenetluse põhimõttele ei vasta olukord, kus vastustaja on oma tegevusega (põhjendamatu hagiavalduse esitamine) põhjustanud kohtumenetluse.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED
6.S.A CITO OÜ vaidles määruskaebusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) kui määruskaebuse esitaja ja tema esindaja pidasid nõupidamisi ning esindaja valmistus kohtuistungiteks, peavad need tegevused olema kontrollitavad ja põhjendatud ning väljenduma kohtule esitatud dokumentides;
2) on maakohus juba arvestanud menetlusdokumendi 1 lk koostamiseks tavapärasest suuremat ajakulu (s.o 1 tund tavapärase 40 minuti asemel) ning maksimaalselt võimalikku tunnitasu. See peaks tähendama, et tööd tehti efektiivselt ja väga hea kvalifikatsiooniga, mistõttu pidi ajakulu olema väiksem.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 29. oktoobri 2014 määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud määruse tühistamise või muutmise aluseks.
8.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 koosmõjus TsMS § 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebusest nähtuvalt on määruskaebuse esitaja vaidlustanud maakohtu määrust osaliselt, s.o osas, milles maakohus jättis S.A CITO OÜ-lt välja mõistmata Kaupo Lehtla kasuks lepingulise esindaja kulud summas 2 132 (s.o 5 372 eurot – 3 240 eurot). Maakohtu määrust ei vaidlustatud osas, milles maakohus mõistis välja S.A CITO OÜ-lt Kaupo Lehtla poolt tasutud riigilõivu summas 650 eurot ning lepingulise esindaja kulud summas 3 240 eurot. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu määrust vaidlustatud osas. Ringkonnakohus märgib, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduses on kostja palunud mõista hagejalt välja menetluskulud summas 6 022 eurot (s.o õigusabikulud summas 5 372 eurot (koos käibemaksuga) ja riigilõiv summas 650 eurot) (III kd, tl 75). Määruskaebuses palub kostja mõista hagejalt välja menetluskulud summas 6 166 eurot (s.o õigusabikulud summas 5 516 eurot (koos käibemaksuga) ja riigilõiv summas 650 eurot) (III kd, tl 113). Ringkonnakohus lähtub menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest.
9.Maakohus luges Kaupo Lehtla lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks 22,5 tundi kokku summas 3 240 eurot (s.o 22,5 tundi x 144 eurot/tund). Riigikohus on 26. oktoobri 2011 määruse nr 3-2-1-88-11 p-s 11 selgitanud, et TsMS § 175 järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ületanud diskretsioonipiire. Maakohus on määruses piisavalt põhjendanud väljamõistetavate menetluskulude vajalikkust, mh arvestades toimunud kohtuistungite arvu, menetluse kestust ja keerukust. Seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata.
10.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et nõupidamine kliendiga on hõlmatud menetlusdokumendi koostamisega ning eraldi toiminguna ei ole nõupidamisele kulunud aeg vajalik ega põhjendatud kulu. Määruskaebuse esitaja viited Harju Maakohtu lahenditele ei ole asjakohased. Ebaõige on määruskaebuse esitaja väide, et maakohtu istungiks ettevalmistusele kulunud aeg 3,5 tundi ning ringkonnakohtu istungiks ettevalmistusele kulunud aeg 4,5 tundi on põhjendatud. Esindaja on vastaspoole menetlusdokumentidega varasemalt põhjalikult tutvunud ning nendele vastanud - maakohtus esitas kostja lepinguline esindaja nii kostja vastuse hagile (I kd, tl 32-35) kui ka kostja täiendava vastuse (II kd, tl 97-100). Menetlusdokumentide koostamisel on esindaja eelduslikult tutvunud ka asjassepuutuva Riigikohtu praktika ning õiguskirjandusega.
Alusetu on määruskaebuse esitaja seisukoht, et hüvitamisele ei kuulu üksnes määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulud, kuid maakohtus menetluskulude kindlaksmääramise menetluses tekkinud kulud kuuluvad hüvitamisele. Riigikohus on 11. novembri 2014 määruse nr 3-2-1-77-14 p-s 12 asunud seisukohale, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja selle kohtule esitamine on menetlusosalise kohustus selleks, et menetlusosaline saaks oma menetluskulud hüvitatud. Kuna selle avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes.
11.TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamise kulusid.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.